KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2576 Haldusasi L.L.’i kaebus tekitatud kahju hüvitamiseks R

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

KOHUS LEIAB:

1. Kaebaja märgib 09.11.2009 esitatud kaebuses: „Kaebus. Kahju hüvitamist Pronkssõduri toimingute üle”. Kaebaja palub teha kindlaks, et sõjahaudade kaitse seadus ja kaitseliidu seadus on õigusvastased ja kuuluvad tühistamisele; teha kindlaks, et „Vabastajate Monumendi mahavõtmine 26.aprillil 2007 oli õigusvastane toiming; teha kindlaks, et trahvimääramine ja väärteoasjas tehtud otsused on õigusvastane toiming; teha kindlaks, et haudade väljakaevamine ilma kohtu otsuseta on õigusvastane toiming; teha kindlaks, et 26-28 aprillil 2007 toimus venerahva genotsiid; teha kindlaks, et NL aja 1944-1991 polnud okkupatsioonreziim vaid oli Vene Impeeriumi järeltulija; välja mõista solidaarselt 55 000 (viiskümmend viis tuhat) euro kaebaja L.L.i kasuks”.
2. Kaebuse alusel kohus tõlgendas, et kaebaja eesmärgiks on kaebuse esitamine n.n „pronkssõduri toimingutega” tekitatud kahju (nii moraalne kui varaline kahju) hüvitamiseks ning selleks palub kaebaja teha kindlaks eelnimetatud seaduste ja toimingute õigusvastasus. Kuna kaebus oli esitatud aga puudustega, sh kaebuse esitamise asjaolud ja halduskohtu pädevusse kuulumine vajasid täpsustamist, siis jättis kohus 15.12.2009 määrusega kaebuse

§ 11

lg 2 alusel käiguta, andes kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest. Sama määrusega kohus vabastas L.L.i esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest tema maksujõuetuse tõttu, kuid jättis rahuldamata L. L. esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja taotluse menetlusabi saamiseks („Palun mind vabastada riigilõivu tasumisest kuid ka kõikidest kohtutoimingute tasumise eest kaasarvatud ka kautsjonist”) osas kohus selgitas, et kuna kaebus jääb käiguta, sest ebaselge on kaebuse edasine perspektiiv ja lõplikud taotlused, siis võtab kohus seisukoha kaebuse eest riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuses pärast kaebuse puuduste kõrvaldamist. 3. Kohus selgitas 15.12.2009 määruses kaebuse puudustega seonduvalt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise korda ja põhimõtteid ning nõudeid sellekohasele kaebusele, märkides: “Seega tuleb kaebajal kaebust täpsustada ja teatada, kas ta soovib jätkuvalt taotleda kahju hüvitamist summas 55 000 eurot. Kui jah, siis tuleb esitada kohtu eelnevat selgitust arvestades nõuetekohane taotlus (kelle poolt ja millise toiminguga on kahju põhjustatud, milles kaebajale tekitatud kahju seisneb, kui suur osa sellest on varaline kahju ja kui suur moraalne kahju, põhjuslik seos kahju ja seda tekitanud toimingu vahel). Seejuures tuleb kaebajal täpsustada, miks ta peab kahjusumma suuruseks just nimetatud summat, samuti selgitada kahjusumma kujunemise ja arvestamise aluseid, samuti tuleb märkida, mida kaebaja on ette võtnud kahju vältimiseks/ennetamiseks enne kohtu poole pöördumist. Kaebaja peab selgitama, mida ta peab silmas kahju solidaarse välja mõistmise all.” Kohus juhtis kaebaja tähelepanu

§ 15

lg 3 ja § 16 lg 2 sätetele, kuid selgitas, et tõendite esitamata jätmine ei ole iseenesest kaebuse ainukeseks käiguta jätmise põhjuseks, kuid võib hilisemalt kaasa tuua kaebuse rahuldamata jätmise tõendamatuse tõttu. Taotluste osas, teha kindlaks, et sõjahaudade kaitse seadus ja kaitseliidu seadus on õigusvastased ja kuuluvad tühistamisele, osas märkis kohus, et halduskohtus saab vaidlustada üksikjuhtumit reguleerivat haldusakti ning et selle haldusaktiga peab kaebajal olema isiklik puutumus ja see peab rikkuma kaebaja subjektiivset õigust. Kohtu hinnangul antud juhul kuuluks kaebus nimetatud seaduste tühistamiseks esitatud taotluste osas tagastamisele. Samuti selgitas kohus, et väärteoasjas tehtud otsuste vaidlustamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna väärteomenetluse seadustik näeb selleks ette teistsuguse korra. Taotluste osas „teha kindlaks, et „Vabastajate Monumendi mahavõtmine 26.aprillil 2007 oli õigusvastane toiming; teha kindlaks, et 26-28 aprillil 2007 toimus venerahva genotsiid; teha kindlaks, et NL aja 1944-1991 polnud okkupatsioonreziim vaid oli Vene Impeeriumi järeltulija” märkis kohus, et esitatud taotlused on ebaselged, kaebajal tuleb täpsustada, mida kaebaja nimetatud taotluste esitamisega soovib saavutada ja milline on tema põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.

1. Kohus saatis 15.12.2009 määruse samal päeval L.L.ile posti teel väljastusteatega. Määrus tagastati kohtule 04.01.2010 seoses hoiutähtaja möödumisega. Seejärel kohus edastas määruse 08.01.2010 elektrooniliselt kaebaja näidatud meiliaadressile, millelt oli saadetud ka kaebus. L. L. ei saatnud kohtule nõutud kinnitust määruse kättesaamise kohta, kuigi on väheusutav, et ta ei ole oma meiliboksi nädalate viisi vaadanud ega talle saadetud posti lugenud. Lõpuks kohus avaldas 04.02.2010 väljaandes „Ametlikud teadaanded“ kohtuteadete rubriigis andmed kõnealuse määruse kohta, millega tuleb lugeda kohtumäärus kaebajale avalikult kättetoimetatuks.
2. Kaebaja on seega 15.12.2009 kohtumääruse kätte saanud 04.02.
3. Järelikult oli kõige viimaseks kaebuse puuduste kõrvaldamise päevaks esmaspäev, 15.02.
4. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud tähtaegselt kaebuse menetlemist takistanud ilmseid puudusi (riigilõiv on tasumata, samas kaebuse ese ja alus on endiselt ebaselged, mistõttu puudub alus kaebaja vabastamiseks ka riigilõivu tasumisest), siis kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult, millise võimaliku tagajärje eest oli kaebajat hoiatatud. Nimelt

§ 11

lg 3 kohaselt kui kaebuse 2 esitaja ei ole määratud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale.

§ 11

lg 7 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Hurma Kiviloo Kohtunik 3