lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Mõlema töövõtulepingu p 4.1 kohaselt on tasumise tähtajaks 20 pangapäeva arve kostjale laekumise päevast arvates. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja sai arve kätte 30.07.2004.a. Seega hakkas arve tasumise tähtaeg kulgema TsÜS § 135 lg 1 alusel järgmisest pangapäevast, s.t 02.08.2004.a ning tasumise tähtajaks oli 27.08.2004.a, s.t
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist. Asjaolu, et hageja esitas viiviste nõude alles 3 aastat pärast tööde teotamist, ei kõrvalda hageja õigust viiviseid nõuda. Kui kostja leiab, et viiviseid on nõutud liiga hilja, on tal võimalik viidata hagi aegumisele. Kostja seda teinud ei ole. Hageja õigus viiviseid nõuda tuleneb seadusest ega saa olla heade kommetega vastuolus. Ka kostja esitatud tasaarvestuse aktidest ei nähtu, et hageja oleks loobunud viiviste nõudmise õigusest. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.3 kohaselt on hagejal arvete tasumisega viivitamise korral õigus nõuda kostjalt viivist 0.2% maksmisele kuuluvast summast iga hilinetud kalendripäeva eest alates tasumisel tähtajale järgnenud tööpäevast. Kuna hageja esitatud viiviste arvestused lähtuvad ebaõigest maksetähtpäevast, esitab kohus viiviste arvestuse. Kostja tasus arve nr 04-082 järgnevalt: 03.09.2004 summas 50 000 krooni; 07.09.2004 summas 100 000 krooni; 09.09.2004 summas 100 000 krooni; 10.09.2004 summas 327 020 krooni. Arve nr 04-082 summas 577 020 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 27.08.2004.a, eest saab viiviseid nõuda alates 30.08.2004.a (tähtajale järgnev tööpäev). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised: 30.08.2004-02.09.2004 eest 4616.16 krooni (4 päeva x 577 020 krooni x 0.2%), 03.09.2004-06.09.2004 eest 4216.16 krooni (4 x 527 020 x 0.2%), 07.09.2004-08.09.2004 eest 1708.08 krooni (2 x 427 020 x 0.2%), 09.09.2004 eest 654.04 krooni (327 020 x 0.2%). Kokku tuleb arve nr 04-082 eest viiviseid välja mõista 11 194.44 krooni. Kostja tasus arve nr 04-098 järgnevalt: 30.09.2004 summas 53 240 krooni; 21.12.2004 summas 100 000 krooni; 31.12.2004 summas 50 000 krooni; 17.01.2005 summas 50 000 krooni; 27.01.2005 summas 40 000 krooni; 16.02.2005 summas 40 000 krooni; 07.03.2005 summas 60 000 krooni. Pooled tegid tasaarvestused summas 12 970 krooni 01.04.2005.a aktiga (tl 86), summas 6144.72 krooni 03.06.2005.a aktiga (tl 89), summas 15 792.98 krooni 24.10.2005.a aktiga (tl 90). 3 Arve nr 04-098 summas 493 240 krooni tasumise tähtaeg oli 04.10.2004.a ning selle eest saab viiviseid nõuda alates 05.10.2004.a (tähtajale järgnev tööpäev) järgnevalt: 05.10.2004-20.12.2004 eest 67 760 krooni (77 x 440 000 x 0.2%), 21.12.2004-30.12.2004 eest 6800 krooni (10 x 340 000 x 0.2%), 31.12.2004-16.01.2005 eest 9860 krooni (17 x 290 000 x 0.2%), 17.01.2005-26.01.2005 eest 4800 krooni (10 x 240 000 x 0.2%), 27.01.2005-15.02.2006 eest 8000 krooni (20 x 200 000 x 0.2%), 16.02.2005-06.03.2005 eest 6080 krooni (19 x 160 000 x 0.2%), 07.03.2005-31.03.2005 eest 5000 krooni (25 x 100 000 x 0.2%), 01.04.2005-02.06.2005 eest 10 965.78 krooni (63 x 87 030 x 0.2%), 03.06.2005-23.10.2005 eest 23 133.19 krooni (143 x 80 885.28 x 0.2%). Alates 24.10.2005 on poolte esitatud tõenditest nähtuvalt kostja võlg hageja ees 65 092.30 krooni ning hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist 130.20 krooni päevas. Hageja on esitanud viiviste nõude kuni 25.05.2007.a eest ning seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 75 385.80 krooni (579 x 130.20). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks arve nr 04-098 alusel välja mõista viivised 217 784.77 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 228 979.21 krooni. Kostja on taotlenud viiviste vähendamist.
lg 8 ja § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuna viivised ei ületa arvete alusel tasumisele kuulunud põhisummat, tuleb kostjal tõendada viivise vähendamise eelduseid. Kostja ei ole ühtegi
Kuna hageja on loobunud viivise nõudest 16.12.2004.a arve-saatelehe nr 04-156 osas, ei analüüsi kohus sellega seotud tõendeid (tl 10, 11, 123). Kohus ei analüüsi arve-saatelehti, mille alusel hageja ei ole viivise nõuet esitanud (tl 77-96). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 94% ulatuses kostja ja 6% ulatuses hageja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks seoses nõude vähendamisega. Kohus jätab hageja taotluse rahuldamata, kuna TsMS § 150 lg 1 sellist riigilõivu tagastamist ette ei näe. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada ka analoogiat hagist osalise loobumisega ja tagastada poolt riigilõivu, kuna näiteks hagi tagasivõtmise puhul riigilõivu üldse ei tagastata. Kuna hageja esitatud nõue ja asjaolud nõude vähendamisel ei muutu, ei saa riigilõivu tagastada. Gerty Pau Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.