Kohtule 10.02.2010. a esitatud ajutise halduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku varad kokku 57 426 642 krooni (tl 138), millest raha kontol kokku 10 254 065.50 krooni, käibevara kokku 44 049 641 krooni ja põhivara kokku 13 377 001 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku kohustused kokku moodustavad 6 329 084 krooni, millest lühiajalised kohustused 6 242 083 krooni ja pikaajalised kohustused kokku 87 001 krooni (tl 140). Eelnevast tulenevalt leiab haldur, et võlgnik ei ole maksejõuetu ning on suuteline täitma kõiki oma kohustusi. Võlgniku varad ületavad 8,7 korda äriühingu kohustusi ning äriühingul on likviidset vara kõigi kohustuste täitmiseks (tl 143).
lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes toodud järeldusega, et AS L on suuteline jätkusuutlikult ja kasumlikult ennast majandama, tema maksevõimenäitajad on väga head. Seega on täitmata
Vastavalt
§-le 2 on pankrotimenetluse eesmärgiks rahuldada selle kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel seaduses sätestatud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise teel. Võlgniku vastuväite kohaselt ei täida ta võlausaldaja nõuet, kuna ei tunnista seda. Kohus on seisukohal, et vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotimenetluse eesmärgi ja mõttega ei lähe kokku võlgniku ja võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine. Kohus ei nõustu võlausaldaja väitega, et ajutise halduri aruanne ei kajasta võlgniku majanduslikku seisundit õiglaselt ja objektiivselt (tl 152). Ajutine haldur on kohtu hinnangul põhjalikult selgitanud, et OÜ VE nõue ja investeering on arvesse võetud ja see ei muuda võlgnikku maksejõuetuks (tl 243, 244). Kohus leiab, et võlausaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Ajutine pankrotihaldur Sirje T on esitanud tasunõude 25,5 töötunni eest kokku summas 23 900 krooni ning tehtud vajalike kulutuste eest summas 2 400 krooni (lisandub käibemaks). Võlgnik ega võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 23 900 krooni ja tehtud vajalike kulutuste ees 2 400 krooni (lisandub käibemaks).
lg 6 kohaselt kohus võib hüvitatavad kulutused määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste eest määratud 2 400 krooni, kuulub väljamaksmisele OÜ-le THalduribüroo.
lg 3 kohaselt kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlausaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak 3 Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.