lg 3 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi Tsiviilasi nr 2-09-22938 taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt oli hageja vanemate S. P.´i ja T. P.´i abielu registreeritud 20.03.1991 ja abielu lahutatud 06.02.2003. Sellest abielust sündis XX.XX.XXXX hageja R. P.. R. P. sai XX.XX.XXXX täisealiseks, kuid õpib veel XXXXX K. G.. Hageja on oma ema S. P.´i ülalpidamisel. Hagiavalduse kohaselt on hageja kulutused kuus toidule -1600 krooni; eluasemele ja sidevahenditele – 1200 krooni; tervishoiule, hügieenile, transpordile, koolitarvetele – 1500 krooni; riiete ja jalanõudele – 500 krooni. Seega on kulutused kuus 5400 krooni. Hageja ema S. P.´i sissetulek on kuus 6000 krooni ja talle kuulub sõiduauto VW Bora
§-st 440, jättes ära kohtuotsusest kirjeldava osa. Kostja tunnistab nõuet osaliselt 500 krooni ulatuses oma vastuses hagile 26.11.09, seega kohus põhivõlgnevuse osas kohaldab
Kohus, uurinud poolte arvamusi ja uurinud kogutud kirjalikke tõendeid, järeldab, et kohaldamisele kuulub PkS § 61 lg 5 ja kohtul tuleb vähendada väljamõistetavat elatismäära alla alammäära 1500 kroonini. Nimetatud summa vastab määrale, mida kostja maksab oma teisele lapsele C. P.’ile. Tõendatud on, et kostja ülal pidada on veel kaks alaealist last L. ja L. P.. PkS § 61 lg 5 lähtudes ja arvestades eeltoodud asjaolusid, tuleb kohtul jälgida, et teised eelpoolnimetatud lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Arvestades kostja sissetulekut 6400 krooni ja varalist olukorda, leiab kohus, et hagejale elatisraha tagasiulatuvalt väljamõistmine toob samuti kaasa PkS § 61 lg-s 5 kirjeldatud olukorra ja seetõttu ei saa hageja nõuet rahuldada. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Pärnu Maakohtu 21.12.2009 otsuse ja teha asjas uus otsus, millega kostja tasuks elatist summas 500 krooni kuus alates hagi esitamisest. 2009 suvekuude eest ei peaks elatist tasuma. 2
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi ja lg 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vaidlus puudub selles, et hageja palus hagiavalduse kohaselt välja mõista kostjalt elatis 2700 krooni kuus. Kostja sellega ei nõustunud ja möönis, et võiks tasuda 500 krooni kuus, kuna rohkem ei võimalda varaline seis. Kostja leidis ka, et hageja igakuulised kulutused olid ilmselt ülepaisutatud. Maakohtu otsuses, millega kostjalt mõisteti välja elatis 1500 krooni kuus, puuduvad nii kirjeldav kui ka sisuliselt põhjendav osa. Kolleegium leiab, et maakohtul puudus õiguslik alus tulenevalt
lg-st 3 ja § 444 lg-st 4 teha kostja õigeksvõtul põhinevat otsust, seda enam, et rahuldas nõude summas 1500 krooni, mis ületas kolmekordselt kostja poolt õigeksvõetud summat (500 krooni kuus).
Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja ei ole andnud hinnangut asjas esitatud tõenditele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-ga 5 ja
lg-tega 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. R. Allikvere Ü. Jänes I. Nõmm 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.