KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Lukiina Vismann Otsuse avalikult teatavaks 14.04.2010 .a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-62338 Tsiviilasi PShagi MP vastu lapsele elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Tsiviilasja hind 36 000.- krooni Menetlusosalised ja nende Hageja PS(ik XXX, eluk XXX) esindajad Kostja MP(ik XXX eluk XX ), esindaja adv Helen T Menetlustoiming Kirjalik menetlus Resolutsioon
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista MP, ilt (ik XXX elatusraha AP(sünd XXX) ülalpidamiseks PS(ik XXX) kasuks alates 24.11.2008, 2500.- krooni kuus kuni lapse täisealisuseni so XXX, otsuse täitmisel arvestada hagejale juba ülekantud elatisega. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud
- Poolte kooselust on XXXsündinud poolte ühine laps AP. 2.Lapse elukohaks on ema elukoht. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused
- 24.
- 2009.a. esitas hageja PS kohtusse hagi ja 01.02.2010 täiendava hagi, milles märgib, et kostja ei ole andnud raha lapse ülalpidamiseks. Lapse isa ei ela lapse emaga koos, laps elab ema juures. AP on kooliõpilane käesoleval ajal. Hageja keskmine töötasu on 3825.50 krooni. Alates 2009 aastast, mil kostja on kohtu kaudu hakanud taotlema tütrega kohtumisaegade kindlaks määramist on septembris 2009 tasunud 3000 krooni, 2009 aasta oktoobris ja novembrikuus 2000 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 4000 krooni, ning 2900 krooni jääks hageja kanda, kuna kostja varanduslik seis on parem kui hagejal. Hageja taotleb elatist alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja taotleb ka elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt novembrikuust 2008 kuni augustikuuni 2175 krooni * 10 kuud = 21 750 krooni.
- Hagiavalduse lisas märgitu kohaselt kulub hagejal lapse ülalpidamiseks raha järgnevalt: kulutused eluasemele 1000 krooni, kulutused toidule 2000 krooni, kulutused transpordile 100, kulutused tervishoiule 150 krooni, kulutused hügieenitarvetele 200 krooni, kulutused koolikohustusele 200 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 1800 krooni, muud vältimatud kulutused 600 krooni, kokku 6900 krooni.
- 01.02.2010.a. täiendavas hagis hageja jääb hagetava elatise suuruse 4000 krooni kuus, juurde.
- Hageja hagiavaldusele lisatud töötasu tõendi kohaselt oli hageja sissetulekuks 2009 aastal ligi 4000 krooni kuus.
- Kostja varanduslik olukord on hageja arvates tunduvalt parem hageja varanduslikust olukorrast, kuna hageja ülalpidamisel on veel 2 alaealist last, kuid kostjal rohkem ülalpeetavaid ei ole.
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte alaealise lapse sünnitunnistuse, lapse kulutuste kohta arvestuse, enda töötasu tõendi. Kostja vastuväited ja põhjendused
- Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Lapsele on ta raha andnud, täitnud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, seepärast ei nõustu ta elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt. Kostja nõustub elatist maksma 2500 krooni kuus, kuna käesolevaks ajaks on kostja olukord muutunud, tal puudub seni olnud töö FIE-na. Kostja vaidleb hagis toodud rõivaste kulutusele vastu, see ülepaisutatud. Asjakohased ei ole ka lasteaia maksu Lk
(5)2 dokumendid, kuna tütar käib 2009 aasta sügisest koolis. Asjakohased ei ole ka hageja tõendid tema laenukohustuse kohta, kuna kostja ei saa kuidagi vastutada hageja laenukohustuste eest. Kuna kostja on hagejale elatist maksnud ka enne hagi esitamist puudub alus elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt. Elatis tuleb välja mõista hagi esitamisest ja arvestada juba makstud elatis. Kohtuotsuse põhjendused
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 11 Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kas kostja on oma kohustused hageja ja kostja lapse ülalpidamisel täitnud või kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele kuna ta lapse ülalpidamisel piisaval määral osalenud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud selgitused kinnitavad, et kulutusi AP ülalpidamiseks ta teinud on. Kostja ei ole andnud materiaalseid vahendeid lapse ülalpidamiseks regulaarselt ja piisaval määral, asub kohus seisukohale, et see on kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Sellele seisukohale on asunud oma lahendites 3-2-1-57-04 , 3-2-1-121-04 3-2-1-7-05 ka Riigikohus. Seega on hageja nõue kostjalt elatise kohtuotsusega väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud. Kohus asub ka seisukohale, et elatise kandmist lapse pangakontole saab lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis kui, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Sellele seisukohale on asunud Riigikohus oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-3-
- Kuna hageja ei ole sellist ettepanekut teinud, et kostja kannab raha lapse arvele, tuleb elatis välja mõista kostjalt hageja kasuks, sest PkS § 61 lg 1 mõtte kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus antud vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb.
- Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte lapse ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud. Kohus peab elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii laste vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Hageja on näidanud hagiavalduses üksikasjalikult kui palju tal raha lapse ülalpidamiseks igas kuus kulub, kostja on nende kulutuste suurust vaidlustanud. Kostja on vaidlustanud ka lasteaia kulutusi, kuna laps käib käesoleval ajal koolis. Samuti kostja vaidleb hageja laenukohustusele vastu, kuna see tuleb hagejal endal täita. Arvestades poolte poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid – ning arvestades asjaolu, et hagis lapse vajadusteks märgitud kulud, tuleb pidada üldtuntud kulutusteks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, kostja nende suurusele on vastu vaielnud, asub kohus seisukohale, et põhjendatud ülalpidamiskuludeks kuus tuleb pidada hagis esitatud kulutusi, arvestades ka kostja seisukohti, seega summas 5000 krooni. Lk
(5)3
- Edasi võtab kohus seisukoha selles milline on vanemate varaline seisund ning kuidas laste ülalpidamiskulusid vanemate vahel jaotada. Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid – hageja esitatud tõend, et hagejal on töötasu kuni 4000 krooni igakuise sissetulekuna. Hageja elab koos poolte ühise lapse APiga ning APon nii hageja kui ka kostja ülalpidamisel. Kostja varalist olukorda kinnitab oma vastuses, et kostja elab isalt pärandiks saadud kinnistul, talle kuulub ka isa raha eest ostetud sõiduauto, mis on talle vajalik eaka ema eest hooldamisel ning auto on tal ka vajalik seetõttu, et tema elukohta ühistransporti ei lähe. Kuivõrd hageja on esitanud kohtule nõude välja mõista elatis poolte alaealise lapse ülalpidamiseks 4000 krooni kuus, arvestades, et kostjal pidev sissetulek töötasuna puudub, on kostja varanduslik olukord eelpoolnimetatud tõendeid kogumis hinnates sama kui hageja varanduslik olukord so hageja on firma omanik ja ainuosanik sõltub tema töötasu tema enda otsustustest, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks lapse ülalpidamiseks 2500 krooni kuus. Kohus juhindub PKS § 61 lg 4, mis sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks 2008 ja 2009 ning 2010 on 2175 krooni.
- Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kostja ei ole maksnud lapsele elatist, tuleb kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt enne hagi esitamist nagu sätestab PkS § 70 lg 2 ja nagu hageja seda teha palub. Elatise saab välja mõista aga tagasiulatuvalt ning lähtuvalt hagis taotletule, so alates 24.11.2008, kuid otsuse täitmisel arvestada juba hagejale ülekantud elatisega.
- Menetluskulude jaotus Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Muid menetluskulusid pooltel ei ole. 16.Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks esialgselt summas 4000.- krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 36 000.- krooni. Lk
(5)4 Kohtunik: Lukiina Vismann Lk
(5)5