← Eesti

2-08-75913/30

Obsah (9)§ 7§ 654§ 422§ 231§ 652§ 190§ 173§ 162§ 174

Tsiviilasi nr: 2-08-75913 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 05.04.2010.a, Tallinn Tsiviila

§ 7ja § 5 lg 2 tähenduses, kuna hagejal puudus võimalus esitada oma seisukohti.

Hageja on seisukohal, et maakohus on otsuses ekslikult maininud, et poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et laenulepingute kohaselt oli olemas kolm põhinõuet kokku summas 5 282 753.39 krooni. Selline kohtu seisukoht põhineb hageja arvates kostja paljasõnalistel väidetel, millele ei olnud lisatud ühtegi tõendit. Materiaalõigusnormi ebaõigeks tõlgendamiseks peab hageja kohtu seisukohta, mille kohaselt on kohus ekslikult piisavaks täitedokumendiks lugenud hüpoteegi seadmise lepingud. Antud juhul pidi kostja lisaks täitedokumendi täiturile esitamisele tõendama, et nõuded on sissenõutavaks muutunud ning nõuete sissenõutavaks muutumise aluseks olnud tingimus on saabunud. Hageja arvates on maakohus vääralt tõlgendanud materiaalõiguse normi, lugedes ekslikult täidetuks kõik eeldused, mis

on seadnud täitetoimingutega alustamise tingimuseks. Vastustaja seisukoht

  1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamata jätmise osas ning

§ 654lg-st 6 tulenevalt põhjendusi üle ei korda.

Apellant on apellatsioonkaebuses korranud suuresti hagimenetluses esitatud väiteid, millele maakohus on vastanud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus siiski järgmist. 7. Ei apellatsioonkaebuses esitatud väidete ega tsiviilasja materjalide alusel saa tuvastada maakohtupoolset menetlusnormi rikkumist. Maakohus edastas hagejale kostja vastuse, mis jõudis hagejani enne esimest kohtuistungit. Hagejal oli piisavalt aega ja võimalusi vastusega tutvuda ning sellele vastata. Hagejal oli piisavalt aega selleks, et hankida endale õigusteadmistega esindaja. Samuti oleks hageja saanud endale esindaja võtta oma abikaasa kaasabil, kes hagejat maakohtu menetluses algselt esindas. 16.06.2009.a toimunud kohtuistungil ei lahendanud maakohus mitte ühtegi sellist küsimust, mida oleks pidanud tegema hageja osavõtul – kõiki neid menetluslikke küsimusi oleks kohus saanud lahendada ka kirjalikus menetluses pooli ära kuulamata, sest vastamistähtaegade ja uue istungi aja määramine ei eelda poolte ärakuulamist (vt t lk 118). Kohus saatis istungi protokolli mõlemale poolele ning hageja sai selle kätte. Kõik kohtu poolt määratud tähtajad on hagejale teatavaks tehtud (vt t lk 123). 4

(7)Tsiviilasi nr: 2-08-75913
  1. Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited on vastukäivad. Üheltpoolt heidab hageja maakohtule ette seda, et kohus rikkus asja kiire ja õige lahendamise nõudeid, samas taunib hageja seda, et maakohus määras uue istungi juba 30ks juuniks 2009.a.
  2. Hageja väited selle kohta, et tal ei olnud haiguse tõttu võimalik kostja vastusele vastata, vajalikke seisukohti ja väiteid esitada ega õigusteadmistega esindajat võtta, on paljasõnalised. Tsiviilasja toimiku materjalide alusel ei saa tuvastada, et hageja oli vastava perioodi jooksul sedavõrd haige, et ta ei saanud menetluses osaleda. Esimesest kohtuistungist osavõtmist takistava terviserikke kohta esitatud perearsti tõend (t lk 131) puudutab vaid seda istungit. Maakohtu menetluses ühtegi teist arstitõendit kohtule ei esitatud ning enne 08.09.2009.a toimunud kohtuistungit muust takistusest kohtule ei teatatud.

§ 422paneb aga menetlusosalisele kohese takistusest teatamise kohustuse.

Teine kahest arstitõendist, mille hageja kohtule esitas, lisati apellatsioonkaebusele. Selle kohaselt viibis hageja 26.06.2009.a24.07.2009.a Jõgeva haiglas. Tõend väljastati 24.09.2009.a. Tegemist ei ole

§ 422lg-s 2 sätestatud tingimustele vastava arstitõendiga.

Tõend ei vasta õigusaktidega kehtestatud vormile ning tõendi väljaandja ei ole tuvastanud, et hagejal oli menetlustoimingute tegemise takistus. Haiglas viibimine ei välista alati sealt ajutist lahkumist. Samuti ei välista haiglas viibimine reeglina õigusabilepingu sõlmimist ega posti teel menetlusdokumentide kohtule saatmist. Tõendi kohaselt lahkus hageja haiglast 24.07.2009.a ning selle kohta, et hagejal oleks peale seda mingi tervisehäire esinenud, igasugused tõendid puuduvad. Hageja esindaja väitis apellatsioonkaebuses, et tema poole pöörduti vaid üks päev enne viimast maakohtu istungit. Isegi kui see nii oli, ei mõjuta see apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist, sest menetlusosaline kannab tsiviilkohtumenetluses riski, mis seondub sellega, kas ja kui, siis millal ja kelle poole ta õigusabi saamiseks pöördub. Eespool toodust tulenevalt tuleb kõik need hageja väited ja etteheited, mis seonduvad sellega, et ta ei saanud menetluses oma seisukohti esitada ega menetluses osaleda, jätta arvestamata. Maakohus toimis õiguspäraselt, kui ta jättis hageja vastavasisulised taotlused 08.09.2009.a kohtuistungil rahuldamata, sest menetlustoiminguid sooviti teha peale kohtu poolt määratud tähtaja möödumist, see oleks põhjustanud asjas menetluse venimise, vastaspool ei olnud menetlustoimingute hilisema tegemisega nõus ning hageja ei olnud põhistanud menetlustoimingu hilisema tegemise eelduseks olevat olulist põhjust

§ 422

tähenduses (vt

§-d 329- 331).

  1. Kohus märgib, et laenulepingute tsiviilasja materjalide juurde võtmine ei olnud ka sisuliselt vajalik, sest hageja ei vaielnud vastu kostja väitele, et kostja oli andnud OÜ Vivus Invest´ile laenu ning laenu põhiosa jääk oli 5 282 753 krooni, mis ületas oluliselt hüpoteekide summasid, millest tulenevalt täitemenetlust läbi viidi.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et OÜ Vivus Invest hüpoteekidega tagatud põhivõlg kostja ees on 5 282 753 krooni ja 39 senti. Sellise väite esitas kostja hagile esitatud vastuses. Kostja sai selle vastuse kätte ning selles osas mitte ühtegi vastuväidet ei esitanud. Seetõttu tuleb vastav kostja väide lugeda

§ 231lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

Ka hageja üldised väited, mida ta sundtäitmise lubamatuse alustena esitas, ei ole sellised, mis annaksid aluse omaksvõtu eeldusest kõrvale kaldumiseks. Hageja esitas apellatsioonkaebuses väite, et omaksvõtu eeldus ei peaks kehtima järgmiste, hageja poolt hagis esitatud väidete tõttu: „Antud juhul on täitemenetluse aluseks notariaalne leping, mida ei ole eelnevalt vaadelnud mitte ükski kohus. Enne täitemenetluse algatamist pole tuvastatud, kas laenulepingutest tulenev nõue, mille tagamiseks on seatud hüpoteek, on üleüldse olemas. Seda alles kohtus selgitatakse, aga täitemenetlus juba käib? /…/ Kohtusse on esitatud hagid ja taotletakse kõikide kostja ja Vivus Invest OÜ vaheliste laenulepingute tühisuse tuvastamist.“ 5

(7)Tsiviilasi nr: 2-08-75913 Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellised, algses hagiavalduses esitatud väited välistada kostja vastuses esitatud väidete omaksvõtu eeldust, sest ei nendes avaldustes ega mujal väitnud hageja, et OÜ Vivus Invest ei ole kostjale võlgu. Hageja heitis ette seda, et nõude olemasolu ei ole enne täitemenetluse algatamist kohtulikult tuvastatud, kuid see ei välista OÜ Vivus Invest kohustust tagastada kostjale raha, mille kostja OÜ-le Vivus Invest üle kandis.
  1. Ringkonnakohus ei nõustu hageja nägemusega tõendamiskoormise jaotuse osas. Kui hageja esitab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, siis see ei tähenda, et tõendamiskoormis lasuks üksnes kostjal. Hageja peab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitama väited ja asjaolud ning vajadusel väiteid kinnitavad tõendid, mille alusel saaks järeldada, et täitemenetlus on lubamatu. Juhul, kui hagejale ei ole üleüldse teada, millist nõuet täidetakse või millisest õigussuhtest täidetav nõue tuleneb, tuleb kostjal vastavad asjaolud esitada. Kuid antud juhul oli pooltele teada ja selge, et täidetakse OÜ Vivus Invest ning kostja vahelistest lepingutest tulenevaid nõudeid. Seega pidi hageja esitama asjaolud, mis oleksid viidanud sellele, et selliseid nõudeid ei esine. Selliseid väiteid oleks hageja saanud kergesti esitada ka seetõttu, et kostja tõi sendi täpsusega esile ka Vivus Invest OÜ poolt tagastamata laenude põhiosa jäägid.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ka selles, et vaidlusaluse täitemenetluse aluseks oleva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tingimuse või tähtpäeva saabumisest. Täitmisele pöörati rahalisi kohustusi tagavad hüpoteegid, mis olid seatud selliselt, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja igakordsel omanikul lasus kohustus alluda kohesele sundtäitmisele. Hüpoteekidega olid tagatud võlaõiguslikest lepingutest tulenevad nõuded. Mitte miski käesoleva tsiviilasja raames kogutud asjaoludest ei viita sellele, et võlaõiguslikest lepingutest tulenevate nõuete sissenõutavus sõltuks mingi tingimuse või tähtpäeva saabumisest. Samuti ei tähenda TMS § 19 seda, et kohesele sundtäitmisele allumise kohustust sisaldava kokkuleppe alusel algatatud täitemenetluse alustamisel peaks täitur nõude olemasolu kontrollima.
  3. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega täiendavad tõendid.

§ 652

lg 3 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolud ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui esinevad seaduses sätestatud alused. Ringkonnakohtu hinnangul vastavaid aluseid ei esine. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebusele lisatud tõendid apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestamata. Eespool toodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus ja riigilõivu väljamõistmine 15. Käesoleva tsiviilasja raames sai hageja menetlusabi nii hagi kui ka apellatsioonkaebuse esitamisel (vt Harju Maakohtu 07.01.2009.a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2009.a määrus). Maakohus vabastas hageja riigilõivu 95 000 krooni tasumisest, mis oleks sellise hagihinnaga hagilt tulnud tasuda. Ringkonnakohus vabastas hageja riigilõivu tasumisest 195 250 krooni ulatuses. Kuivõrd hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, tuleb vastavad summad hagejalt riigi tuludesse välja mõista.

§ 190

lg-st 4 tulenevalt mõistab kohus hagejalt riigi tuludesse (95 000+ 195 250= 290 250 krooni) 290 250 krooni. 16. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes

§

§ 162lg-st 1 ja § 171 lg-st 6

(7)Tsiviilasi nr: 2-08-75913 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel

§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Kaupo Paal Malle Seppik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.