2 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avaldamise aeg ja Kohtuotsus avaldatakse kohtu kantselei kaudu 27.aprillil 2010.

§ 90

lg 1 järgi summas 7491.- krooni ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitise 8521.- krooni väljamõistmiseks Hagihind 16.012.- krooni Menetlusosalised ja nende Hageja JK (ik XXX, elukoht XXX); esindajad Kostja ÄOÜ (reg kood XXX asukoht XXX); Kostja esindaja jurist IB(asukoht XXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista ÄOÜ-lt JK kasuks

§ 90

lg 1 alusel vähem makstud hüvitist töötaja koondamise eest 7491.- (seitse tuhat nelisada üheksakümmend üks) krooni. 3. Välja mõista ÄOÜ-lt JK kasuks hüvitist lõpparve kinnipidamise eest

§ 119lg 2 sätestatud alusel 8521.- (kaheksa tuhat viissada kakskümmend üks) krooni.

Menetluskulude jaotamine

1. Jätta ÄOÜ menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
2. Hageja töötas kostja juures alates 18.02.2008.a. ÄOÜ ja JK vahel 18.02.2008.a. sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel projektijuhi ametikohal.
3. Poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 25.11.2008.a.

§ 86lg 3 alusel.

3. 03.03.2009.a. esitas JK Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse ÄOÜ vastu, milles palus välja mõista tööandjalt vähem makstud koondamishüvitise katteks

§ 90alusel 3610.- krooni, viivist hüvitise maksmisega viivitamise aja eest Pal

S § 35 alusel summas 3610.- krooni ja hüvitist lõpparve kinnipidamise eest 2830.- krooni. 20.10.2009.a. istungil loobus töötaja viivisenõuetest tööandja vastu. 22.10.2009.a. töövaidluskomisjonile esitatud avalduses jäi töötaja oma nõude juurde välja mõista tööandjalt vähem makstud hüvitise katteks

§ 90

alusel 3610.- krooni ja hüvitist lõpparve kinnipidamise eest 2830.- krooni ning palus lisaks välja mõista kostjalt keskmist palka perioodi 25.11.2008.a. – 05.02.2009.a. eest 5716.- krooni.

1. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega nr 9.4.-2/1121-09
2. oktoobrist 2009.a. mõisteti välja ÄOÜ-lt JK kasuks vähem makstud hüvitist

§ 90

lg 1 järgi summas 3610.- krooni ja hüvitist lõpparve kinnipidamise eest

§ 119lg 2 alusel ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 5716.- krooni.

1. Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud tööandja ning 16.11.2009.a. taotluses palub ta töövaidluse kohtus hagimenetluses läbivaatamist. Töötaja töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud. Hageja nõuded ja põhjendused.
2. Kuna hageja töövaidluskomisjoni otsuste ei vaidlustanud, võttis kohus tööandja ehk kostja taotlusel kohtu menetlusse JK hagi ÄOÜ vastu vähem makstud hüvitise väljamõistmiseks

§ 90

lg 1 alusel summas 3610.- krooni ja hüvitise väljamõistmiseks lõpparve kinnipidamise eest

§ 119lg 2 alusel ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 5716.krooni. Lk 2

§ 90

alusel, kuna kostja on väidetavalt hagejale maksnud nimetatud hüvitist 7822.- krooni, kuigi oleks pidanud tasuma 13.586.- krooni. Teiseks palub hageja kostjalt välja mõista hüvitist lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses, mis hageja väidetel oli tal kostja juures töötades 8521.- krooni. Seega suurendas hageja oma nõudeid kostja vastu 05.01.2010.a. esitatud avaldusega. 7. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja poolte vahel 18.02.2008.a. sõlmitud töölepingu, kostja teate hagejale 25. novembrist 2009.a., et tööleping temaga lõpetatakse 25.11.2008.a.

§ 86lg 3 alusel, tööandja poolt hagejale välja antud tõendi tema 2008.a.

septembri, oktoobri ja novembrikuu palga kohta, oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.02.2008.a. – 26.02.2009.a. kohta. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.

1. Kostja on seisukohal, et hageja nõue, mille ta esitas töövaidluskomisjonile 22.10.2009.a., on aegunud, sest see on esitatud 11 kuu möödumisel pärast töölepingu lõpetamist.
2. Teiste nõuete rahuldamiseks puudub kostja arvates alus seetõttu, et hageja on saanud kostjalt kätte kõik töötasud ja hüvitised mida tal õigus saada oli. Hageja väidetel palus hageja ise, et tööleping temaga lõpetatakse koondamisega, sest siis saaks hageja tööturuametist töötu abiraha. Tegelikult soovis tööandja töötajat vabastada töölt seetõttu, et töötaja viibis tööl korduvalt ebakaines olekus. Lisaks sellele on kostja hagejale andnud kolme kviitungiga kokku 5602.- krooni, mida tõendavad töövaidluskomisjonile esitatud dokumendid. Töövaidluskomisjonile esitatud 2 kassa sissetuleku orderit kinnitavad, et hageja on vastu võtnud 27.01.2009.a. 2 korda 2301.krooni. Hageja ei ole tõendanud, et ta nimetatud summad kostjale üle on andnud. Lisaks sellele on kostja juhatuse liige 09.02.2009.a. kandnud hageja arvele 1000.- krooni. Poolte vahel muid suhteid peale töölepinguliste suhete kostja väidetel ei olnud.
3. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja dokumentaalsete tõenditena maksekorralduse, millest nähtub, et ROon kandnud JK arvele 09.02.2009.a. 1000.- krooni, 2 ÄOÜ kassa sissetuleku orderit, mille kohaselt on OÜ E ja OÜ T eiekatte maksnud kostjale kumbki 27.01.2009.a. 2301.- krooni. Kohtu nõudmisel esitas kostja kohtule ka hageja palgatõendi kuuel viimasel kuul enne töölepingu lõpetamist poolte vahel. Kostja taotles oma vastuses hagile nõuda välja Töötukassast andmed millal oli hageja töötuna arvel. Kohus ei pea nimetatud taotlust põhjendatuks, kuna nimetatu ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Kohtuotsuse põhjendused. Lk 3

§ 86lg 3 alusel.

Pooled vaidlevad selle üle - kas tööandja maksis töötajale välja töölepingu lõpetamisel koondamisega kõik saadaolevad hüvitised või on osa hüvitisest maksmata ja - kas tööandja maksis lõpparve töötajale välja õigeaegselt või hilinemisega ning kas töötajal on õigus seetõttu nõuda tööandjalt hüvitist. 12. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus: -

§ 131

lg 2 teisest lausest, mille kohaselt töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud enne 2009.a. 1.juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. -

§ 90lg 1 p 1 a (kuni 01.07.2009.a.

kehtinud redaktsioon), mille kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töölepingu lõpetamisel töötaja koondamise tõttu hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses kui töötajal on pidevat tööstaaži selle tööandja juures kuni 5 aastat ja -

§ 119lg 2 (samuti kuni 01.07.2009.a.

kehtinud redaktsioon), mis sätestas, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. 13. Kõigepealt võtab kohus seisukoha kostja seisukoha suhtes, et hageja 22.10.2009.a. töövaidluskomisjonile esitatud täiendav nõue on aegunud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega nr 9.4.-2/1121-09 28.oktoobrist 2009.a. mõisteti välja ÄOÜ-lt JK kasuks vähem makstud hüvitist

§ 90

lg 1 järgi summas 3610.- krooni ja hüvitist lõpparve kinnipidamise eest

§ 119

lg 2 alusel ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 5716.- krooni ja need nõuded esitas töötaja töövaidluskomisjonile 03.03.2009.a., ei ole käesoleval ajal kohtu menetluses olevad nõuded kostja vastu aegunud, sest hageja esitas oma nimetatud nõuded töövaidluskomisjonile ITLS § 6 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Nõudest viivise väljamõistmiseks on hageja töövaidluskomisjoni istungil loobunud, nõuet palga väljamõistmiseks ei ole töövaidluskomisjon rahuldanud ning hageja ei ole taotlenud töövaidluse kohtus läbivaatamist.

1. Kohus leiab, et kostja väide nagu oleks tööleping lõpetatud hagejaga tema enda soovil koondamisega ja hageja oli pärast töölepingu lõpetamist töötuna arvel Töötukassas ja sai sealt töötu abiraha, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, mistõttu ei olnud põhjendatud ka kostja taotlus välja nõuda Töötukassast andmed millal oli hageja seal töötuna arvel.
2. Kohtu käsutuses olev dokumentaalne tõend – töölepingu lõpetamise teatis – tõendab, et 25.11.2008.a. teatas kostja hagejale, et lõpetab temaga samast päevast töölepingu

§ 86lg 3 alusel. Lk 4

§ 90

lg 1 p 1 a kohaselt pidi tööandja maksma töötajale, kellega ta lõpetab töölepingu koondamisega ja kes oli tema juures töötanud alla 5 aasta, hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses, tekkis hagejal õigus saada kostjalt hüvitust töölepingu lõpetamisel kahe kuu keskmise palga ulatuses, kuna hageja oli töötanud töölepingu lõpetamise päevaks ÄOÜ-s 9 kuud ja 15 päeva. Hageja keskmise palga väljaarvestamisel juhindub kohus Vabariigi Valitsuse 15.08.2001 määrusest nr 275 (edaspidi määrus), millega oli kehtestatud keskmise palga arvestamise kord, samuti kostja poolt esitatud palgatõendist hageja kuue viimase kuu kohta mis ta kostja juures töötas. Kuna vastavalt nimetatud määruse § 2 lõikele 3 on keskmise palgana käsitatavad summad – põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed, kuid keskmise palga arvestamisel ei võeta arvesse puhkusetasu, samuti ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida palgaseaduse kohaselt ei käsitata palgana, on hageja saanud viimasel kuuel kuul enne töölepingu lõppemist palka järgmiselt: mais 5494.- krooni juunis 6966.- krooni juulis 2439.- krooni augustis 9215.- krooni septembris 8338.- krooni oktoobris 4879.- krooni. Kuna keskmise päevapalga väljaarvestamisel liidetakse kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusumma ja jagatakse see sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormi järgse ehk kalendaarse tööpäevade arvuga, võttes arvesse ka seda, et kui töötajale ei arvutatud palka kõigi keskmise palga arvutusperioodi tööpäevade eest töölt mõjuva puudumise tõttu või kui töötaja oli ajutiselt vabastatud kohustusest teha tööd, siis vähendatakse arvutusperioodi tööpäevade arvu nende päevade võrra (määruse § 3 lg 1), tuleb hagejale keskmise päevapalga väljaarvestamisel arvestada sellega, et ta oli 02.05.-09.05.2008 ehk 6 tööpäeva puhkusel, 07.07.-25.07.2008.a. ja 08.09.- 03.10.2008.a. ehk 15 + 20 tööpäeva töövõimetuslehel ning 06.10.- 19.10.2008.a. ehk 10 tööpäeva puhkusel, ning hageja ühe tööpäeva keskmise palga suuruseks oli kuuel viimasel kuul kostja juures töötamise ajal 460,88 krooni / 37.331: (132-51)/. Kuna 2008.a. maist kuni oktoobrini oli kuus keskmiselt 22 tööpäeva (132:6), oli hageja ühe kuu keskmise palga suuruseks vaidlustatud perioodil määruse § 4 lg 4 kohaselt 10.139,36 (22 x 460,88) krooni ja kahe kuu keskmine palk 20.278,72 krooni. Kuna hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on 02.02.2009.a. kandnud hagejale üle koondamise kompensatsiooni osana 5000.- krooni ja 04.02.2009.a. 2822.- krooni, s.o. kokku 7822.- krooni, on kostjal tasumata hüvitust 12.456,72 krooni. Kuna hageja on esitanud kohtusse nõude välja mõista kostjalt hüvitust

§ 90lg 1 p 1 alusel 7491.- krooni (05.01.2010.a. nõude suurendamise avaldus) ja kohus ei või Ts

MS § 439 kohaselt ületada hagis esitatud nõude piire, kuulub kostjalt hüvitus väljamõistmisele hageja kasuks summas 7491.- krooni Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid - maksekorraldus, millest nähtub, et ROon kandnud JK arvele 09.02.2009.a. 1000.- krooni ja 2 ÄOÜ kassa sissetuleku orderit, mille kohaselt on OÜ E ja OÜ Teiekatte maksnud kostjale kumbki 27.01.2009.a. 2301.- krooni, ei tõenda hagejale ei koondamishüvituse ega mõne muu töölepingulisest suhtest tuleneva tasu või hüvitise maksmist kostja kui tema tööandja poolt. Lk 5

§ 119lg 2 alusel ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 8521.- krooni (05.01.2010.a.

nõude suurendamise avaldus), asub kohus seisukohale, et ka hageja see nõue kuulub rahuldamisele. Vastavalt

§ 74lõikele 2 (kuni 01.07.2009.a.

kehtinud redaktsioon) on tööandja kohustatud maksma töötajale lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. PalS § 32 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma välja kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Tulenevalt

§ 119

lõikest 2 on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve kinnipidamisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Väljavõttega hageja arvelduskontolt on tõendatud, et kostja on hagejale üle kandnud lõpparvena summa 2818.- krooni 05.12.2008.a., kuigi tööleping lõpetati poolte vahel 25.11.2008.a. Kohtuotsuse p-s 15 asus kohus seisukohale, et koondamishüvitist ei ole kostja kuni käesoleva ajani hagejale täies ulatuses välja maksnud. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt

§ 119lg 2 alusel ka viivist lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest.

Kuna hageja on esitanud kohtusse nõude välja mõista kostjalt

§ 119lg 2 alusel lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest 8521.- krooni ja kohus ei või Ts

MS § 439 kohaselt ületada hagis esitatud nõude piire, kuulub kostjalt hüvitus väljamõistmisele hageja kasuks hageja poolt nõutavas summas, kuigi kohus tuvastas kohtuotsuse p-s 15, et hageja keskmise palga suuruseks kostja juures töötamise ajal oli tegelikult 10.139,36 krooni. Menetluskulude jaotamine.

1. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad kostja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Hagejal menetluskulusid ei ole. Tsiviilasja hinna määramine.
2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ning TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded kokku. Lk 6