Obsah (4)

§ 11§ 7§ 4§ 87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-763 Haldusasi OÜ Ramonsen kaebus Jõelähtme Vallavolikogu proto

§ 11lg 31 p 5 alusel.

1. Saata määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 (kümne) kalendripäeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. ASJAOLUD
2. 24.03.2010 esitas Ramonsen OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavolikogu protokollilise otsuse nr 2-22.02.2010 „Arvamuse avaldamine OÜ Ramonsen maavara kaevandamisloa pikendamise taotluse kohta“ tühistamiseks. Protokollilise otsusega otsustati: kiita heaks arvamuse projekt ja esitada arvamus Harju-Järva-Rapla regiooni Keskkonnaameti ettepanekuga- mitte pikendada Ramonsen OÜ maavara kaevandamise luba HARM-
3. Kaebuse kohaselt on Jõelähtme Vallavolikogu protokolliline otsus nr 2-22.02.2010 õigusvastane, kuna Jõelähtme Vallavolikogu liikmetele ei tehtud teatavaks volikogu toimumise aega; ei tehtud kättesaadavaks volikogus arutusel olnud materjale; volikogu avaldatud materjalidest ei selgu, kas volikogus arutusel olnud OÜ Ramonsen’i puudutav päevakorrapunkt oli volikoguliikmetele arusaadav; koostatud eelnõu-arvamuse projekt, ei vasta oma sisult pealkirjale, normitehniliselt ei ole tegemist eelnõuga, arutada taheti eelnõu normitehnilisi probleeme; erinevad on väljavõtted OÜ Ramonsen’i puudutavast päevakorrapunktist, ei selgu, kas hääletati või ei hääletatud.
4. 31.03.2010 jättis kohus kaebuse käiguta. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb täpsustada kaebuse nõuet ja ning selgitada õiguste rikkumine. Igasugune ebameeldivuse tekitamine või vähetähtis asjasse vahetult mittepuutuv rikkumine ei saa olla kaebuse esitamise õigustuseks. 1
5. 20.04.2010 laekus kohtusse kaebuse esitaja kaebuse puuduste kõrvaldamine. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 7

lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seadusandja on seega halduskohtusse pöördumise õiguse sidunud subjektiivsete õiguste rikkumisega. Kaebuse esitaja ei märkinud kaebuses, missugust õigust ta soovib kaitsta ja missugust õigust rikutakse. Kaebaja arutles selle üle, kas protokolliline otsus vastab nõuetele ja kas see on kontrollitav või motiveeritud. Kohus märkis, miks see ei ole ilmselgelt asjakohane, kui vald on esitanud oma lõpliku seisukoha nt kirja vormis. Asjassepuutuva kirjana saadetud seisukoht on aluseks, mille põhjal asuvad tegevusse kas Keskkonnaamet või järgnevad ametkonnad. Kohus oli käiguta jätmise määruses palunud märkida ära nõudeõiguse alus ja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebuse esitaja on viimasel vastamisel märkinud üldsõnaliselt, et kaebajal oli õigustatud ootus, et esitatud kaevandamisloa pikendamise taotluse menetlemine toimub vastavalt kehtivale seadusandlusele. Samuti, et Jõelähtme Vallavalitsuses toimunud menetlustoimingud on viinud selleni, et Keskkonnaametisse on saabunud valedel alustel esitatud arvamus Ramonsen OÜ poolt esitatud taotluse kaevandmaisloa kehtivusaja pikendmaise kohta. Samas kaebaja märgib, et Vallavalitsuse arvamus ei ole õige ega vale Jõelähtme Vallavalitsus pidi esitama arvamuse Ramonsen OÜ poolt esitatud taotlusele, mitte aga Keskkonnaameti poolt koostatud eelnõule. Keskkonnaameti poolt väljastava korralduse puudumine kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise kohta ei võimalda kaebajal jätkata tegevust vastavalt kaevandamisloale. Kohus selgitas, et kaevandamisloa menetlust ei vii läbi omavalitsus, seega ei ole loamenetluses omavalitsusel kohustust väljendada oma seisukohta haldusaktiga, missuguses vormis haldusorgan jõuab keelduva või kooskõlastava tegevuseni, ei peaks kaebajat huvitama. Kohus selgitas ka, et kohaliku omavalitsuse arvamusel ei ole keskkonnaameti otsuse suhtes siduvat tähendust, seega ei saa see arvamus tuua kaasa igal juhul õigusvastast keskkonnaameti otsust ega muuta selle õiguspärasuse hindamist võimatuks. Eeltoodust lähtudes palus kohus kaebajal kaaluda ja kontrollida, missugust kaebust ta tegelikult soovib esitada.

1. Kohus on kaebajale selgitanud, et Jõelähtme Vallavolikogu poolt kirjaliku arvamuse ehk seisukoha andmine on toiming, asjakohane ei ole arutlus selle üle, kas vastustaja avaldas arvamuse sõnastuses, et arvamus on antud Keskkonnaameti eelnõule, samuti ei ole vajalik kaevata volikogu tegevust, mil arutleti kollektiivselt kaevandamisloa pikendamise taotlust. Kui kaebaja saab aru, et kaevandamiskoha kohalik omavalitsus peab esitama kirjalikult oma arvamuse kaevandamisloa taotluse kohta kahe kuu jooksul, siis on vajalik uurida toiminguna seda lõplikku arvamust, kuigi tuleb silmas pidada, et kaevandamisloa pikendamisest keeldumine või sellega nõustumine ei ole üldjuhul iseseisvalt halduskohtus ka vaidlustatavad. Menetlustoimingu vaidlustamine on õigustatud vaid erandlikel juhtudel. Kaebuse esitaja on vastamisel endiselt jätnud taotluse samasuguseks, so kaebus Jõelähtme Vallavolikogu protokollilise otsuse nr 2-22.02.2010 „Arvamuse avaldamine OÜ Ramonsen maavara kaevandamisloa pikendamise taotluse kohta“ tühistamiseks ja leiab, et Jõelähtme vallavalitsuse poolt taotluse menetlemisel arutleti Keskkonnaameti koostatud eelnõu üle, 2 mitte aga Ramonsen OÜ taotlust. Kaebaja märgib veel, et Keskkonnaametile saabunud arvamus koostati selle tõttu valedel alustel, kuna menetleti eelnõud, mida ei pidanud omavalitsus menetlema. Veel märgib kaebaja, et Keskkonnaamet ei ole väljastanud korraldust kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise kohta ja see ei võimalda kaebajal planeerida oma tegevust.
2. Kohus leiab, et kaebaja on valesti aru saanud vastustaja tegevusest. OÜ Ramonsen esitas Keskkonnaametile 11.01.2010 taotluse maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamiseks, see registreeriti Keskkonnaametis 13.01.
3. 21.01.2010 avaldas Keskkonnaamet teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, millega informeeriti avalikkust, et menetlusse võeti OÜ Ramonsen maavara kaevandamisloa pikendamise taotlus. Jõelähtme Vallavalitsuse seisukohta küsiti 21.01.2010 a Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kirjaga HJR 10-5/5477-2 ja vallavalitsuse seisukoht 22.02.2010 esitati ja registreeriti Keskkonnaametilt saadud andmetel 26.02.
4. Seega on vastustaja vallavalitsuse vastus väljastatud ning selle puudumine ei saanud takistada asja edasist menetlemist pädevas organis, selle tõttu ei saanud Keskkonnaamet kaebaja taotlust jätta läbi vaatamata või oodatud korraldust andmata. Sj märgib kaebaja ka ise sisuliselt, et kui arvamus esitatakse hilinemisega, siis sellega ei pea arvestama. Kaebaja selgitused eeltoodust nähtuvalt on vastuolulised ega ole ka tõesed, kuivõrd Keskkonnaamet sai vallavalitsuse oodatud vastuse ja edasine sõltus tema tegevusest või kaebaja tegevusest. Kaebajal tulnuks vajadusel vaidlustada Jõelähtme Vallavalitsuse seisukoht, mis oleks võetud aluseks asja edasisel otsustamisel, kui loataotluses küsitud kirjalik arvamus. Kaebaja seda seisukohta ei ole vaidlustanud, kuna kaebaja taotlus on endiselt suunatud vallavolikogu protokollilisele otsusele, kuigi vastustajaks on ta märkinud vallavalitsuse. Vastamisel kohtule ei ole kaebaja oma taotlust muutnud ega ka täpsustanud, mis on omakorda oluline vastuolu, mida kaebaja ei kõrvaldanud. Keskkonnaamet on kohtule vastanud, et Keskkonnaameti Harju-Järva –Rapla regioon ei ole arutanud Jõelähtme Vallavalitsuse seisukohta, kuna kaevandamisloa kehtivus lõppes 12.03.2010 ja kehtetut luba ei ole võimalik pikendada. Vastuses ei ole märgitud, kas selle kohta on antud välja ka eraldiseisev Keskkonnaameti haldusakt või mitte, kuid vastusest saab järeldada, et Jõelähtme Vallavalitsuse vastusest ei ole jäänud kaebaja taotlus läbi vaatamata ning sellest ei saanudki sõltuda asja lõpptulemus, kuna kaevandamisloa kehtivuse ajaga ei olnud ilmselt kaebaja arvestanud, vastupidiselt oleks ta pidanud arvestama, et taotluse esitamise aeg oleks võimaldanud mõistlikul viisil läbi viia Keskkonnaametil vajalik menetlus. Viimasest asjaolust kaebaja kohut ei teavitanud, seega nähtub, et Jõelähtme Vallavalitsuse seisukoha tõttu ei ole takistatud kaebaja loataotluse menetlus, vaid kaevandamisloa kehtivuse lõppemisest 12.03.
5. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole kaebust muutnud ega täpsustanud, siis kordab kohus veelkord, et kaebajale ei saa teha takistusi Jõelähtme vallavolikogu tegevus ega ka kaebaja kirjeldatud asjaoludel vallavalitsuse tegevus, isegi kui arvestati volikogu protokollilise otsusega. Kohus jääb ka varem esitatud selgituste juurde. Enne lõpliku haldusakti andmist (pädevas korras antud pädeva ameti loast keelduva otsuse andmist) saab kaebuse esitada juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 3
6. veebruari
7. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-96-08, p 17). See kehtib ka haldusmenetluses teise haldusorgani poolt antud siduvate arvamuste ja kooskõlastuste suhtes. Kõnealusel volikogu protokollilisel otsusel puudub kokkuvõttes regulatiivne tähendus lõpliku otsustuse suhtes kaevandamisloa andmisel, selline arvamus ei vasta HMS § 51 lg 1 kui ka

§ 4lg 1 kohaselt haldusakti tunnustele.

Asjakohatud on kaebaja selgitused protokolli või protokollilise otsuse puuduste kohta. Kaebaja küll leidis, et Jõelähtme Vallavolikogu protokollilise otsusega nr 2-22.02.2010 anti arvamus Keskkonnaameti poolt koostatud eelnõule, vald pidi aga andma arvamuse kaebaja taotlusele, oli kohus juba selgitanud, et antud juhul vallavalitsus oli esitanud oma kirjaliku seisukoha, see võib olla vormivaba, seda kinnitab ka kohtupraktika. 7.

§ 11

lg 31 p 5 alusel halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus on

1. mai
2. a kohtumääruses asjas nr. 3-3-1-9-08 leidnud, et eeltoodud regulatsiooni eesmärk on eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ja protestid ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Kohus leiab, et kaebaja ei ole selgesõnaliselt vaidlustanud vallavalitsuse esitatud seisukohta, vaid volikogu protokollilist otsust. Viimane aga ei saa rikkuda kaebaja õigusi siis, kui vallavalitsus väljastas eraldi kirjaliku seisukoha, milles teatas oma arvamuse. Isegi kui selles arvamuses toetutakse volikogu aruteludele, tuleb kirjalikku seisukohta käsitleda vallavalitsuse vastusena, mis esitati loataotluse menetluses. Sellega tuleb arvestada Keskkonnaametil, kui asjas loataotlust menetletakse. Vallavalitsuse arvamus/keeldumine ei rikuks ikkagi kaebaja õigusi sõltumatult menetluse lõpptulemusest. Vaidlustatav on menetlustoiming ainult siis, kui on tegemist olukorraga, kus menetluse käigus oleks tegemist sellise menetlusveaga, mille tulemusena ei saa lõplik haldusakt olla sisult õiguspärane või kasvõi nt juhul, kui vastustaja tegevusest tekkis viivitus. Kaebaja ei ole aga esitanud sellist taotlust vallavalitsuse vastu, milles palutakse tuvastada viivituse või muu tegevuse õigusvastasus koos põhjendatud huvi äranäitamisega. Nõusoleku andmisega või sellest keeldumisega ei olekski saanud sj otsustada kaebajale kaevandamisloa pikendamise andmist või mitteandmist. Juhul kui loa andja (so Keskkonnaamet) teeb keelduva otsuse, on loa taotlejal õigus esitada kaebus loa andja vastu pikendamise (loa) andmisest keeldumise otsusele ja loa andmise kohustamiseks. Sellise kaebuse raames on siiski võimalik hinnata ka Jõelähtme Vallavalitsuse nõusoleku andmisest keeldumise kui menetlustoimingu õigsust. Antud juhul tuleb kaebajal arvestada, et Jõelähtme vallavalitsus andis lõpliku seisukoha, seda ei andnud vallavolikogu. Kuna aga Keskkonnaamet on teatanud vastuseks Tallinna Halduskohtu järelpärimisele, et Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon ei ole arutanud Jõelähtme Vallavalitsuse seisukohta, kuna kaevandamisloa kehtivus lõppes 12.03.2010 ja kehtetut luba ei ole võimalik pikendada, siis ei saa kaebaja kaebust tõlgendades soovina vaidlustada vallavalitsuse toiming rikkuda ikkagi kaebaja õigusi ka vallavalitsuse seisukoha avaldamise läbi, mis registreeriti 26.02.2010, kuna Keskkonnaameti Harju-Järva –Rapla regioon oleks selle lugenud tähtaegseks. Pealegi nähtub, et kui kaebaja loebki seda hilinenuks, leiab ta ilmselt ka ise, et sellisel juhul ei pea selle seisukohaga arvestama. Kuigi kohtul on raske ebamäärastest seisukohtades kaebaja selgitusi tõlgendada, nähtub, et ka sellisel tõlgendusel ei oleks takistust soovitud käskkirja väljastamiseks. Samas on aga saanud kohtule teatavaks fakt, et Keskkonnaamet loeb kaevandamisloa kehtivuse lõppenuks 12.03.2010, mis tähendab, et kehtetut luba ei saa pikendada ja see ei sõltu enam vastustaja tegevusest. Kohus ei hakka enam kaebust käiguta jätma, kuivõrd kaebajale oli antud võimalus kaebuse nõuet täpsustada, kõrvaldada selle vastuolud ja eeltoodust nähtub, et Jõelähtme Vallavolikogu protokolliline 4 otsus 22.02.2010 a ei saa tuua kaasa tagajärgi, mis takistab kaebajale Keskkonnaameti poolt maavara kaevandamise loa kehtivusajal selle pikendamise otsustamist. Keskkonanameti kodulehelt nähtub, et eelnõu „Maavara kaevandmaise loa HARM-064 pikendamise taotluse menetluse lõpetamine“ on 26.04.2010 saadetud kaebajale HMS § 40 lg 2 alusel seisukoha andmiseks. Juhul kui kaebaja pikendmaise taotlust ei rahuldada saab kaebaja vaidlustada seda pikendamise keeldumist Keskkonnaameti vastu. Kaebuse andmetel ei ole iseseisvat tähendust, kas Jõelähtme Vallavolikogu istungil protokoll või protokolliline otsus vormistati ettenähtud nõudeid järgides. Kohtul puudub siiski võimalus otsustada ise kaebuse esitaja eest haldusaktide vaidlustamist. Kuna käesolevas haldusasjas esitatud taotluse lahendamine on ka perspektiivitu ja kaebajal ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, tuleb kaebus selle esitajale

§ 11lg 31 p 5 alusel tagastada.

Kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse (

§ 11lg 7).

8.

§ 87

lg 4 p-st 2 tulenevalt ei tagasta kohus kaebuse esitajale tasutud riigilõivu, kui kaebus tagastatakse

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Karin Kalmiste Kohtunik 5