← Eesti

3-09-1056/28

Obsah (4)§ 84§ 59§ 85§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-10

) § 84 p 3 ja § 85 lg 1 p 1 alusel vääritu teo eest noomitusega (tl 8-9). Käskkirja kohaselt seisnes vääritu tegu kahe e-kirja (25.03.2009 ja 09.04.2009) edastamises TTA lepingupartnerile (AS Sertifitseerimiskeskus), milles kritiseeriti süüdistavas ja ametit naeruvääristavas ja halvustavas toonis ameti tegevust piletisüsteemi rakendamisel. 09.04.2009 kirjas kasutati ametliku kirjastiiliga mittesobivaid väljendeid. U. Kauril puudusid volitused esitada oma seisukohti TTA tegevuse kohta väljapoole ametit. Teda on suuliselt korduvalt teavitatud tavast kooskõlastada ameti tegevust puudutav teave enne ametist väljasaatmist vahetu ülemuse või ameti juhatajaga. U. Kaur oli teadlik, et TTA tegutseb uute piletisüsteemide väljatöötamise suunas ja sellekohaste arvamuste ja sellekohaste ettepanekute edastamine vahetule ülemusele või 3-09-1056 ameti juhatajale, mitte aga lepingupartnerile, on vajalik lepingupartnerite võrdse kohtlemise ja konkurentsi tagamise huvides. Eeltooduga rikkus ametnik avaliku teenistuse eetikakoodeksi p-des 16 ja 18 sätestatut. U. Kauri tegevus oli vääritu, ja kohuse- ning vastutustundetu, seega ebaeetiline ja lepingupartneri ees TTA mainet kahjustav. 2. Urve Kaur esitas 14.05.2009 halduskohtule kaebuse TTA 15.04.2009 käskkirja nr 7-1.1/09/79pk seadusevastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Põhjendused: 1) Kaebaja ei eita käskkirjas viidatud elektronkirjade saatmist, kuid leiab, et 25.03.2009 ja 09.04.2009 e-kirja koostamine ja edastamine ei olnud teenistuskohutuste rikkumine ega ka avaliku teenistuse eetikakoodeksi rikkumine. Kaebuse esitaja tegi oma igapäevast tööd, mille üheks osaks on finantsanalüüsi koostamine, teabe kogumine, aruannete kontrollimine, ettepanekute tegemine (ametijuhendi p 4.1.10). Kõnealuse kirjavahetuse sisu ei olnud esmakordne ning selle eesmärk on olnud arutelude algatamine ning läbiviimine ühistranspordi piletiliikide ja –hindade väljatöötamiseks. Ametijuhendi p-st 3.5 lähtuvalt pidi kaebaja oma teenistuskohustuste täitmisel rakendama algatusvõimet, võimet osaleda uute lahenduste väljatöötamisel, võimet töötada iseseisvalt ja initsiatiivikalt ning oskust efektiivselt kasutada aega. Kõnealuste e-kirjade edastamine oli eesmärgistatud tegevus, mille sihiks oli piletisüsteemi probleemidele lahenduste väljatöötamisse oma panuse andmine. Probleem laiemalt seisnes asjaolus, et kõnealune piletisüsteem oli kahjumlik. Tehtud kulutusi ei olnud võimalik õigustada avaliku huviga, avaliku teenuse kättesaadavuse võimaldamise vajadusega, kuna muud süsteemid toimisid ning vaidlusaluse süsteemi kasutajaid oli minimaalselt. Kaebuse esitaja ei suutnud taluda maksumaksja raha raiskamist; 2) Ametijuhendi p 6.1.1 kohaselt oli kaebajal õigus saada muu hulgas lepingupartneritelt andmeid, mis on vajalikud teenistuskohustuste täitmiseks. Kõnealuste e-kirjade edastamine lisaks TTA kolmele ametnikule ka TTA lepingupartneri (AS Sertifitseerimiskeskus) pileti ja maksesüsteemide valdkonna juht Märt Randojale toimus arutelu käigus, mille eesmärgiks oli muu hulgas saada hinnanguid ja arvamusi ehk ametijuhendi p 6.1.1 mõttes andmeid piletisüsteemi väljatöötamises osalemiseks. Kaebaja soovis teha ettepanekuid muuta efektiivsemaks TTA ja AS Sertifitseerimiskeskus koostöö, eriti aga piletisüsteemi haldamise ja järelevalve töö. Vaatamata asjaolule, et kirjade väljendusvorm oli kohati emotsionaalne, ei ole tegemist ametiasutuse töö halvustamise ega naeruvääristamisega. Lepingupartner oli kõigist probleemidest teadlik ja temalt oodati ka ettepanekuid tegevuse parandamiseks; 3) Kaebajat iseloomustab austus kaastöötaja ja avalikkuse vastu (eetikakoodeksi p 16), ta ei ole ühtki kaastöötajat diskrediteerinud ega olnud avalikkuse esindaja või üldsuse vastu ebaviisakas. Kaebaja oli aus, väljendudes piletisüsteemide probleemide suhtes avameelselt ja probleeme ilustamata ja hoides kursis M. Randoja, kes oli asjaomane isik pileti liikide väljatöötamise protsessis ning TTA lepingupartneri esindajana pädev probleemidele reageerima. M. Randoja väljalülitamine arutelust oleks ebaaus käitumine AS Sertifitseerimiskeskus suhtes, kellega on TTA seotud piletisüsteemide väljatöötamisel. Kaebaja on olnud vastutus- ja kohusetundlik (eetikakoodeksi p 18), sest täitis teenistuskohuseid sõltumata sellest, et see tõi talle kaasa ebameeldivaid tagajärgi; 4) Kaebaja on olnud väärikas (eetikakoodeksi p 18), sest tema tegevus ei olnud vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega ega diskrediteerinud ametnikku või ametiasutust (

§ 84p 3). 2

(10)3-09-1056 Üldtunnustatud kõlblusnormid ei nõua viisakusvormeleid ega ametlikku keelt, kui need ei ole isikult vastavas situatsioonis nõutavad. Kaebaja e-kirjade toon ei olnud olukorras kohatu ega riivanud käsitletud probleemist teadliku neutraalse isiku objektiivset moraalimeelt. Tema väljendid ei olnud ebatsensuursed. Ta ei esitanud süüdistusi, kirjade toon väljendas nördimust probleemide ja nende lahendamise protsessi venimise üle. Kaebaja tegevus on kooskõlas kõikide avaliku teenistuse eetika eesmärkidega – kõigi kasu; avaliku teenistuse positiivse kuvandi toetamine ning avalikkuse usalduse suurendamine avaliku teenistuse vastu; maksumaksja raha ja riigi kulude kokkuhoid; isikliku töösoorituse tõhustamine ja organisatsiooni töö tulemuslikkusele kaasaaitamine; motiveerituse suurendamine ja ükskõiksuse vähendamine. Kaebaja pole diskrediteerinud ennast ega TTA-d. Kaebaja maine kahjustumine on välistatud, sest ta on lähtunud oma töökohustustest ja neid täitnud. TTA maine kahjustamine on välistatud juba seetõttu, et kirja adressaat, M. Randoja oli teemaga tuttav ja piletisüsteemide väljatöötamisega seotud. Võimalik kahju TTA mainele ei tulenenud kaebaja tegevusest, vaid TTA varasematest ekslikest otsustest. Kaebaja tegevus oli suunatud TTA maine päästmisele avalikkuse silmis, mille tõttu ta võttis oma töökohustusi väga tõsiselt ja isikliku hoolivuseni küündinud kohusetundega. Avalik huvi piletisüsteemi lahendamise suhtes, millest ametnik peab esmajoones lähtuma, kaalub üles väidetava kahju TTA mainele; 5) Kaebaja toimis avaliku teenistuse eetikakoodeksi p 10 alusel, mille järgimine oli tema kohustus

§ 59lg 1 kohaselt.

Eetikakoodeksi p 10 kohaselt allutab ametnik oma tegevuses ametkondlikud huvid alati avalikele huvidele. Oluline avalik huvi oli vältida tunnipiletite süsteemi kahjumlikkust ja kehtiva lepingu alusel Tallinna linna vahendite raiskamist. M. Randoja

  1. a esitlusest Tallinna Transpordiametile, kaebaja 03.10.2008 e-kirjast ning pabertunnipileti tuludekulude võrdlusest nähtub, et Tallinna ühistranspordi tunnipiletite süsteem on linna jaoks äärmiselt kulukas ja ebaotstarbekas. Eelnevast nähtub ka, et M. Randoja oli täielikult kursis probleemidega, millele kaebaja tähelepanu juhtis, ning tema lisamine adressaatide hulka oli samade isikute ringis varem alanud arutelu jätk. Tunnipiletite ajatempliga kompostrite süsteemi kahjumlikkus ei ole õigustatav ka ühistranspordi kättesaadavuse tagamisega, sest tunnipileteid kasutab üliväike osa reisijatest, kes saavad ebamugavusteta hakata kasutama teisi piletiliike või tunnipileteid ilma elektrooniliste ajakompostriteta. Nn ümberistujaid, kelle jaoks oli süsteem loodud, on üksikpiletite kasutajatest vaid 1,6 %. Seetõttu oli kaebaja kohustatud juhtima probleemile tähelepanu ja vajadusel veenma TTA asjaosalisi isikuid probleemi süüvima; 6) Kohustus kooskõlastada väljapoole ametit saadetavad kirjad vahetu ülemusega või ameti juhatajaga tulenes juhataja 09.04.2009 e-kirjast: „Edaspidi kõik Transpordiameti tegevust puudutavad sinu poolt väljapoole Transpordiametit saadetavad teated, kirjad, meilid jne tuleb kooskõlastada eelnevalt oma vahetu ülemusega või minuga“, vastava kohustuse puudumine varem järeldub kirja sõnastusest. Väide kooskõlastamise tava olemasolust on üldsõnaline ja alusetu.
  2. TTA vastuses paluti kaebus jätta rahuldamata. TTA jäi käskkirjas märgitud seisukohtade juurde, mäkides vastuseks kaebaja väidetele täiendavalt järgmist: 1) U. Kauri teenistuskohustuste hulka ei kuulu piletisüsteemide väljatöötamise valdkond ega muu arendustegevus. Peaspetsialisti ametijuhendi p 4.1.1 kohaselt on peaspetsialisti teenistuskohustuseks osalemine piletiliikide ja –hindade väljatöötamisel. U. Kauri ametikoha eesmärgiks on Tallinna ühistranspordi sõitjateveo ja parkimiskorralduse piletimajanduse müügi 3

(10)3-09-1056 tulemi aruandlus ja analüüs, seega ökonoomika valdkond. Tegemist on täiesti erinevate töökohustustega. Piletisüsteemi väljatöötamine on aga suures osas tehniline küsimus ja puudutab arendustegevust, millega tegelevad otseselt ameti arenguosakonna spetsialistid – täpsemalt projektijuhid rahvusvahelise projekti raames. Uue piletisüsteemi väljatöötamiseks on moodustatud TTA juhataja 04.02.2009 käskkirjaga nr 1.-1/09/16 komisjon, mille koosseisu U. Kaur ei kuulu. Et U. Kaur viibis AS Sertifitseerimiskeskus poolt ametis toimunud ühel piletisüsteemi esitlusel, ei anna talle õigust sel teemal ameti nimel sõna võtta. Peale AS Sertifitseerimiskeskus tegid omapoolseid piletisüsteemide tutvustusi ametile ka teised ettevõtjad. Tegemist oli AS Sertifitseerimiskeskus sihipärase tegevusega ärilistel eesmärkidel – püüda ekirjade saatmise teel nende pakutava piletisüsteemi tähtsust rõhutada ja uue süsteemi vajadust päevakorral hoida. U. Kaur haaras naiivse initsiatiivikusega teemast kinni, mille tulemuseks oli ameti töö naeruvääristamine ja halvustamine. Tema kirja näol ei olnud tegemist uute lahenduste väljapakkumise ja efektiivse ajakasutusega. Kirja sisu ei olnud suunatud ka lepingupartnerilt andmete kogumisele teenistuskohustuste täitmiseks. AS Sertifitseerimiskeskus on küll ameti lepingupartner e-piletisüsteemi osas, mis on ID-kaardi põhine, kuid ta ei ole TTA lepingupartneriks uue piletisüsteemi osas, mille lähteülesannete ametis alles välja töötatakse, seega üks võimalikest tulevikus riigihanke korras hangitava piletisüsteemi pakkujatest. Selline suhtlemine võib luua AS-le Sertifitseerimiskeskus konkurentsieeliseid tulevasel riigihankel, sest kui TTA ei oleks pööranud U. Kauri tähelepanu sellise kirjavahetuse lubamatusele, ei oleks välistatud, et viimane AS-le Sertifitseerimiskeskus muid olulisemaid andmeid e-kirja teel omavoliliselt edastab; 2) Ametijuhendi p 3 kohaselt on peaspetsialistile esitatavaks põhinõudeks mh suhtlemis- ja väljendusoskus, kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime, vastutus oma kohustuste täitmise, selle kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest, olulise eristamise oskus ja analüüsivõime. U. Kauri kiri ei vastanud väljendusoskuse nõudele, sest ironiseerivas ja familiaarses stiilis kiri ei olnud sobilik esindama ameti seisukohti. See oli ametit halvustav ja ebalojaalsust tõendav. Kiri ei sisaldanud ühtki sisulist ettepanekut. U. Kaur teadis, et amet kavandab uut piletisüsteemi ja oli detsembris 2008 ühinenud MIMOSA rahvusvahelise projektiga, lootes selleks saada raha. Järelikult pidi ta teadma, et ameti kritiseerimine sel viisil ei too ametile mingit kasu. Seega tõendab taolise kirja saatmine U. Kauri vastutustundetust oma teenistuskohustuste täitmisel ning analüüsivõime puudust, kuna peaspetsialistina oli ta teadlik enda teenistuskohustustest, mille hulka sellises stiilis kirjavahetus ei kuulu, linna rahalistest võimalustest, sellest, et amet tegutseb uue süsteemi väljatöötamise nimel ning sellest, et uuele süsteemile kuulutatakse välja hange, mistõttu ei saa väljastada mis iganes informatsiooni potentsiaalsele pakkujale. Kuna kiri oli sisutühi, ei kandnud sellise kirja edastamine ka mingit positiivset tulemust ametile, rääkimata avalikust huvist, millele kaebaja oma kaebuses viitab. Tegemist ei olnud avalikust huvist lähtuva tegutsemisega, vaid pädevust ületava ebaeetilise enesekehtestamise ja –tähtsustamise püüdega. 4. Tallinna Halduskohtu 05.10.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Kaebaja on koostanud ja saatnud TTA lepingupartnerile AS-le Sertifitseerimiskeskus kõnealused kaks e-kirja (tl 21-23). Mõlemast kirjast nähtuvalt kritiseeris kaebaja TTA tegevust seoses Tallinna ühistranspordis rakendatava piletisüsteemiga, kirjad on ametlikule suhtlemisele mittekohase tooni ja sõnakasutusega. Kriitika on mõlemas kirjas esitatud ilmselgelt halvustavas toonis, teises kirjas ka TTA tegevust naeruvääristavalt. Kaebaja poolt kasutatud väljendid: „raha […]„huugama“ pannud“ (25.03.2009 kiri, tl 21); „irvitab […] näkku“ (09.04.2009 kiri, tl 23) ja „kahjurlik atribuutika“ (09.04.2009 kiri, tl 23) ei sobi ametialasesse kirjavahetusse. Seetõttu ei ole kaebaja käitumine olnud väärikas ja lugupidav ei kirjade adressaadi ega kaastöötajate suhtes. 4
(10)3-09-1056 Kaevatavas käskkirjas on õigesti viidatud kaebaja poolt avaliku teenistuse eetikakoodeksi p-des 16 ja 18 sätestatud nõuete rikkumisele; 2) TTA diskrediteerimist ei välista kaebaja väide, et kirjade adressaat oli piletisüsteemi väljatöötamisega seotud ja tegemist oli tema tuttavaga (tl 57, 72). Mõlemal juhul on TTA maine kahjustamine võimalik. Samas on kaebaja seisukohal, et avalik huvi kaalub igal juhul üles TTA maine kahjustamise (tl 5). Teenistuja käsitlus ülekaaluka avaliku huvi olemasolust on ebaselge ja paljasõnaline. Kaebaja ei ole näidanud, millisel konkreetsel viisil teenisid kõnealused kirjad avalikku huvi, millise konkreetse eesmärgi saavutamisele olid need kirjad suunatud ja millise tulemuse saavutasid. Ka ei nähtu asja materjalidest, et uue piletisüsteemi väljatöötamine oleks üldse olnud kaebaja ülesanne. TTA juhataja 04.02.2009 käskkirjaga nr 1.-1/09/16 uue piletisüsteemi väljatöötamiseks moodustatud komisjoni koosseisu kaebaja ei kuulu (tl 57). Kaebaja pole ümber lükanud ka vastustaja väidet, et oli tegelikult teadlik TTA tegutsemisest uue piletisüsteemi väljatöötamise suunas (tl 33); 3) Kaebajal puudus õigus esitada ametialaselt kolmandatele isikutele, sh AS-le Sertifitseerimiskeskus, TTA juhtkonnaga kooskõlastamatult TTA tegevust puudutavaid seisukohti. Tunnistaja V. V. (kaebaja vahetu ülemus) ütlustest nähtuvalt anti kaebajale
  1. a oktoobris toimunud nõupidamisel juhtkonna poolt konkreetne juhis väljastatav informatsioon kooskõlastada TTA juhatajaga (tl 76). Samuti nähtub TTA juhataja 09.04.2009 e-kirjast kaebajale, et selle kirjaga edastatud meeldetuletus ametlike arvamuste väljastamise kohta üksnes juhtkonna kaudu või heakskiidul ei olnud esmakordne (tl 38). Eeltoodu valguses on kaebaja selgitused vaidlusaluste kirjade ametialasest tähtsusest väheveenvad; 4) Eeltoodud põhjendustel on kaebaja toime pannud süülise teo, mis on vastuolus ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega (avaliku teenistuse eetikakoodeksi p-des 16 ja 18 sätestatud nõuded) ja diskrediteerib TTA-d. Kuivõrd kaebajat on vääritu teo eest karistatud kergeima distsiplinaarkaristusega (noomitusega), karistuse proportsionaalsuse küsimust ei tõusetu. Käskkiri on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja taotlus käskkirja seadusevastaseks tunnistamiseks on hõlmatud tühistamistaotlusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. U. Kauri apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Põhjendused: 1) Vääritu teo koosseisud on toodud

§ 84p-s 3.

Kohus ei ole tuvastanud ühegi koosseisu esinemist apellandi käitumises, otsuses on väljendatud üksnes subjektiivseid arvamusi, neid motiveerimata. Sisustatud ei ole üldtunnustatud kõlblusnormide mõistet, ei ole täpsustatud, milline on see norm, mida apellant on väidetavalt rikkunud ja mille poolest tuleb apellandi käitumist pidada vastava kõlblusnormi rikkumiseks. Kohtu retoorika lähtub eetikakoodeksi p-s 17 sätestatust, kuid kohus on vältinud nimetatud sättele viitamist, sest see oleks vastuolus kohtu pädevuse raamidega distsiplinaarsüüteo aluste kontrollimisel. Kohtul ei ole võimalik sisuliselt põhjendada vaidlustatud distsiplinaarkaristust õiguslikul alusel, millele ei ole käskkirjas viidatud. Motiveerimata on jäänud väidetav vastuolu ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega. Kohus on väärika käitumise nõudeid sisustanud eetikakoodeksi sätetega, mille rikkumist on omakorda põhjendanud vääritu käitumisega. Apellant ja M. Randoja olid tuttavad ja nendevahelises suhtluses ei järgitud ametliku suhtlemise reegleid. Seda ei tehtud ka TTA-siseses suhtluses (vt TTA juhataja 09.04.2009 e-kiri „Pane oma 5

(10)3-09-1056 suu kinni […]“). Kohus jättis tähelepanuta, et üldtunnustatud kõlblusnormid ei tulene spetsiifiliselt avaliku teenistuse nõuetest, vaid üldise suhtlemise aluspõhimõtetest, siia ei kuulu viisakusvormelid ega nn ametialase kirjavahetuse nõuded; 2) 2008. a septembris pöördus M. Randoja TTA pädevate ametnike, sh apellandi, poole olemasoleva piletisüsteemi ökonoomika konkreetse analüüsi ja ettepanekuga, mille kohaselt toimis osa piletisüsteemist äärmiselt ebaefektiivselt ja linnale suure kahjumiga. Teised TTA ametnikud pöördumisele ei vastanud, kuid U. Kaur jätkas kirjavahetust. Suhtluse jätkamises M. Randojaga väljendub apellandi vastutus- ja kohusetundlikkus. Apellant oli vaidlusalustes e-kirjades aus ja tegutses konstruktiivselt avalike vahendite kasutamise parandamiseks. Ta ei rünnanud ühtki kaastöötajat. Apellant juhtis mõnevõrra emotsionaalses, siiras väljenduslaadis tähelepanu asjaolule, et TTA tegevus piletisüsteemi ökonoomika valdkonnas vajab parandamist. E-kirjade edastamisega oli tegemist M. Randoja initsieeritud kirjavahetusega, mitte iseseisva probleemikäsitlusega ega katsega TTA-d rünnata. Kohtu hinnangud on ühekülgsed – kaebaja kirjutatud väljendid on kontekstist välja rebitud, arvestamata arvamusvahetuse senist familiaarset laadi ja apellandi tõsist muret TTA maine pärast; 3) Sedastus, et maine kahjustamine on võimalik, ei ole piisav

§ 84p 3 kohaldamiseks.

Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-70-03 märkinud, et diskrediteerimisega

§ 84

p 3 mõttes on tegemist juhul, kui ametniku tegu on oluliselt mõjutanud avalikkuse poolt asutusele või ametnikule antavat hinnangut; olulisuse kriteeriumi sisustamisel tuleb lähtuda sellest, kuivõrd taunitav oli tegu lähtudes üldisest õiglustundest ja ühiskonna õigusteadvusest ning kuivõrd kahjustas asutuse mainet ja usaldusväärsust. Ametniku või ametiasutuse diskrediteerimine kui vääritu tegu on materiaalne teokoosseis, mis eeldab kahjuliku tagajärjena ametniku või ametiasutuse maine olulist ja tegelikku kahjustamist. Kohus ei ole tuvastanud kahju TTA mainele. Väidetav kahju mainele ei saanud M. Randoja kaudu tekkida tooni ja sõnakasutuse tõttu, sest M. Randoja ei oodanud apellandilt ametliku väljendusviisi kasutamist, vaid pigem mõistmist tema poolt tõstatatud probleemi olulisusest TTA ametnike hulgas. Väidetav kahju mainele ei saanud M. Randoja kaudu tekkida ka teabevahetuse sisu tõttu, sest ta oli probleemist teadlik. Kohus on jätnud tähelepanuta, et TTA ei ole adressaadi ees vabandanud ega ole seni astunud mingeid samme oma väidetavalt kahjustatud maine parandamiseks. Apellant ei ole kahjustanud ka enda mainet, sest täitis oma teenistuskohustusi (ametijuhendi p 4) vastutus- ja kohusetundlikult (eetikakoodeksi p 18), ausalt (eetikakoodeksi p 16), avalikes huvides (eetikakoodeksi p 10) ning austusega kõigi vastu (eetikakoodeksi p 16), kasutades oma õigusi (ametijuhendi p 6.1.1, p 6.1.3) M. Randojalt andmete saamiseks ja lepingupartneri koostöö efektiivsemaks muutmiseks; 4) Ebaõige on kohtu käsitlus avaliku huvi küsimuses, kui ta väitis, et kaebaja käsitlus ülekaalukast avalikust huvist on ebaselge. Osa Tallinnas kehtestatud piletisüsteemist (paberitunnipileti liikide lõikes) oli linna jaoks osutunud äärmiselt kulukaks ja ebaefektiivseks. Selle tõendamiseks on kohtule esitatud väljavõte M. Randoja 2008. a presentatsioonist „Piletisüsteemi optimeerimisest“ ja 2008. a septembri ülevaade „„Lühikeste piletite“ müügist Tallinnas ja tunnipileti hinnastamisest“. TTA ei ole vastu vaielnud kehtiva pabertunnipileti süsteemi kahjumlikkusele ega avalikule huvile süsteemi parandamiseks. Seega on TTA avaliku huvi olemasolu süsteemi parandamiseks omaks võtnud ja seda pole vaja tõendada. Avalik huvi avalike vahendite optimeerimiseks tuleneb otse seadusest (KOKS § 3 p 7). Ebaõige on kohtu seisukoht, et kaebaja ei ole näidanud, millise konkreetse eesmärgi saavutamisele vaidlusalused e-kirjad olid suunatud. Need olid suunatud tema teenistuskohustuste täitmisele ühistranspordi piletiliikide väljatöötamisel osalemisel (ametijuhendi p 4.1.10) ja selleks M. 6

(10)3-09-1056 Randojalt andmete saamisele (ametijuhendi p 6.1.1); TTA ja M. Randoja vahelise dialoogi jätkamisele piletisüsteemi parandamiseks ja õiguse alusel teha ettepanekuid TTA ja lepingupartneri koostöö efektiivsemaks muutmiseks (ametijuhendi p 6.1.3); ebaausa käitumise vältimisele TTA lepingupartneri suhtes, kes oli TTA-ga seotud piletisüsteemi väljatöötamisel ja TTA igapäevane suhtluspartner; TTA maine päästmisele avalikkuse silmis linna vahendite ebamõistliku kasutamise tõttu; organisatsiooni töö tulemuslikkusele kaasaaitamisele (konstruktiivset arutelu jätkama mittevaevunud TTA tähelepanu juhtimine probleemi olulisusele ja TTA asjaosaliste isikute veenmine probleemi süüvima). Kokkuvõttes lähtus apellant eetikakoodeksi p-st 10, millest tulenevalt ei ole põhjendatud tema käitumise lugemine ebaeetiliseks. Asjakohatu on kohtu väide, et kaebaja ei näidanud, millise tulemuse vaidlusalused e-kirjad saavutasid. Isegi kui apellant ei suutnud täielikult saavutada taotletud eesmärki, puuduks alus selle eest karistuse määramiseks ja seda pole ka tehtud. Apellandi tegevus aitas ilmselt kaasa TTA jaoks probleemi teadvustamisele ja lahendamisele; 5) Apellant ei olnud teadlik TTA tegutsemisest uue piletisüsteemi väljatöötamise suunas. TTA juhataja 04.02.2009 käskkirjaga nr 1.-1/09/16 moodustati ühistranspordi piletisüsteemi meetme komisjon, mille koosseisu apellant ei kuulunud, ja käskkiri tehti teatavaks üksnes selles nimetatud isikutele. Tähtis on see, et 09.04.009 seisuga ei olnud apellandile teadaolevalt TTA jõudnud konkreetsete otsusteni, kas linnas peaks muutma piletisüsteemi kahjumlike piletiliikide osas. Ka TTA vastusest kaebusele nähtub, et TTA alles töötas otsuse tegemise suunas ja otsust vastu võetud ei olnud. Kohus on seda olukorda ekslikult pidanud „tegutsemiseks“; 6) Ebaõige on kohtu seisukoht, et kaebajal puudus õigus esitada ametialaselt kolmandatele isikutele, sh AS-le Sertifitseerimiskeskus, TTA juhtkonnaga kooskõlastamatult TTA tegevust puudutavaid seisukohti. Kohus hindas tunnistaja ütlusi ebaõigesti. 11.09.2009 kohtuistungil tunnistaja V. V. antud ütluste kohaselt toimus
  1. a oktoobris TTA juhataja, apellandi ja tunnistaja juuresolekul vestlus asjaolust, et apellant oli avaldanud meediale infot. Apellandil keelati suhtlemine ajakirjanikega, mitte TTA lepingupartneritega. TTA juhataja 09.04.2009 e-kirja sõnastus (“Edaspidi […]”) viitab sellele, et varem apellandile M. Randojaga suhtlemist keelatud ei olnud. Kui kaebajale oleks kehtestatud suhtluse keeld, tähendanuks see sisuliselt teenistuse peatamist, kuna suur osa tööst seisneski suhtlemises kolmandate isikutega. 11.09.2009 kohtuistungil tunnistajale esitatud viimane küsimus („Kas apellant oli kaasatud uue piletisüsteemi rakendamisse?“) TTA esindaja poolt oli teadlikult kohut eksitav ja seega pahatahtlik, sest uut piletisüsteemi ei olnud välja töötatudki, rääkimata selle rakendamisest. Apellant osales nii suuliselt kui kirjavahetuse teel toimunud arutelus M. Randojaga piletisüsteemi perspektiivide üle ja M. Randoja pöördus
  2. a septembris TTA teiste ametnike hulgas apellandi poole. Vastustaja argumendid apellandile antud korralduse kohta ajakirjanikega suhtlemisel ning tunnistaja ütlused ei ole asjakohased, vaid otsitud, kõlbmatud väited, ette heitmaks M. Randojaga suhtlemist. Tunnistaja ütluste usaldusväärsusesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest ta on TTA-st sõltuv TTA teenistujana.
  3. TTA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja nõustub halduskohtu otsusega. Lisaks esitab vastustaja järgmised vastuväited: 1) Vastavalt

§ 85lg 1 p-le 1 määrati U.

Kaurile noomitus seoses vääritu teoga. Kuigi tulenevalt

§ 118

lg-st 2 oleks võinud ametiisiku vabastada ka teenistusest, otsustas amet siiski anda U. Kaurile võimalus ametis tööd jätkata. Seega on määratud karistus proportsionaalne ja õiguspärane ning kergem võimalikest distsiplinaarkaristustest; 7

(10)3-09-1056 2) Kohatu on väita, et e-kirjas kasutatud väljendid „huugama pannud“, „irvitab näkku“, „kahjurlik atribuutika“ või „rumala ja jäigana käitumine“, ei sea ametit ja tema juhtkonda halba valgusesse. Tegemist oli ametkondlikel teemadel kirjavahetusega, mis ületas eetilised piirid ja asetas ameti halba valgusesse, kahjustades ameti mainet. Seega on käskkirjas õigesti viidatud eetikakoodeksi p-dele 16 ja
  1. Apellant ei suutnud oma tegevuse eesmärgist ja tagajärgedest aru saada ning asus seetõttu teenistujana eraõigusliku isiku kasust lähtudes TTA vastu tegutsema ehk näitas üles ebalojaalsust tööandja suhtes. Paljasõnaline väide ebarentaablist tegevusest ei ole veel avalik huvi. Avalik huvi ei pruugi alati seisneda varalise tulu saamises, mis ei ole ka avalike teenuste osutamise põhiprintsiibiks. Kohalik omavalitsus peab tagama temale õigusaktidega määratud teenuste osutamise, mis üldjuhul ei seisne tulu saamises; 3) Apellant ei suutnud kohtus vastata küsimusele, milliseid ametijuhendist tulenevaid piletiliikide kohta käivaid andmeid ta nende kirjadega kogus või millise ametijuhendist tuleneva aruande ta selle põhjal koostas. Apellandil puudus õigus esitada ameti tegevust puudutavaid seisukohti kolmandatele isikutele ilma ameti eelneva kooskõlastuseta. Ameti juhataja 09.04.2009 kl 12.36 kaebajale saadetud e-kiri (tl 38) oli korduv meeldetuletus kinni pidada ameti juhataja poolt antud ametlikest korraldustest. Apellandi tõlgendus, et viidatud kiri on suunatud tulevikku ega puuduta tema eelnevat tegevust, on meelevaldne ja kirja kontekstist välja rebitud. M. Randoja poolt oli tegemist sihipärase tegevusega ärilistel eesmärkidel – püüda e-kirjade saatmise teel rõhutada pakutava piletisüsteemi tähtsust ja hoida selle soetamise vajadust aktuaalsena. Ta käis ametis esitlemas uut võimalikku piletisüsteemi lahendust kui potentsiaalne pakkuja. Apellandi teenistuskohustuseks ametijuhendi p 4.1.1 järgi oli osalemine piletiliikide ja –hindade väljatöötamises, mitte piletisüsteemi väljatöötamises ega muus arendustegevuses. Piletisüsteemi väljatöötamisega tegelevad ameti arenguosakonna spetsialistid rahvusvahelise projekti raames. Mingis projektis osalemine eeldab juhtkonnalt konkreetse korralduse saamist; 4) Kirjavahetust pidades teadis U. Kaur, et TTA töötab uue piletisüsteemi rakendamise suunas, kuid puuduvad rahalised vahendid hanke väljakuulutamiseks. Kaebaja ei ole esitatud väidet ümber lükanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Vaidlusaluses käskkirjas karistati apellanti vääritu teo eest, mis seisneb e-kirjade edastamises TTA lepingupartnerile, milles naeruvääristatakse ja halvustatakse TTA tegevust. Vaidlus käib selles, kas apellandi tegu on kvalifitseeritav vääritu teona

§ 84p 3 mõttes.

8. Vääritu tegu on

§ 84

p 3 kohaselt süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust.

§ 84

p-st 3 nähtuvalt võib vääritu tegu olla ka niisugune tegu, mis pruukimata olla vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, on vastuolus ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega. Vaidlustatud käskkirjas on leitud, et apellant on eksinud avaliku teenistuse eetikakoodeksi p-de 16 ja 18 vastu. Käskkirjas ei ole väidetud apellandi teo vastuolu üldtunnustatud kõlblusnormidega. Järelikult on asjakohatu apellandi väide, et halduskohus ei ole sisustanud üldtunnustatud kõlblusnormide mõistet ega näidanud, millist üldtunnustatud kõlblusnormi ja kuidas apellant rikkus. 8

(10)3-09-1056 9. Vaidlustatud käskkirjas väideti, et apellandi tegu kahjustas lepingupartneri (AS Sertifitseerimiskeskus) ees TTA mainet. See väide esitati, sisustamaks käskkirjas tehtud viidet avaliku teenistuse eetikakoodeksi p-dele 16 ja 18, ja seoses seisukohaga, et apellandi e-kirjas lepingupartnerile toodud väited olid ametit halvustavad ja naeruvääristavad. Vaidlustatud käskkirjas ei ole apellandi vääritut tegu kvalifitseeritud

§ 84p 3 järgi teona, mis „diskrediteeris ametnikku või ametiasutust“.

Seetõttu on asjakohatu ka apellandi väide, nagu poleks sedastus, et maine kahjustamine on võimalik, piisav

§ 84

p 3 kohaldamiseks, ja arutlus, millistele tunnustele peab vastama „diskrediteerimine“

§ 84p 3 tähenduses.

Et ametniku poolt asutuse mainet kahjustav tegu ei mõjuta avalikkuse poolt asutusele või ametnikule antavat hinnangut oluliselt (mistõttu ei saa Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-70-03 toodud seisukohti arvestades kõnelda ametnikku või asutust diskrediteerivast teost

§ 84

p 3 tähenduses), ei tähenda, et sellist maine kahjustamist ei saaks käsitada avaliku teenistuse eetikakoodeksi p-des 16 ja 18 sätestatud rikkumisena.

  1. Apellant väidab, et tema sõnakasutus ei olnud TTA-d halvustav või naeruvääristav, vaid üksnes „mõnevõrra emotsionaalne ja siiras“. Apellant leiab, et kohus on apellandi kirju hinnanud ühekülgselt, arvestamata arvamusvahetuse konteksti ja familiaarset laadi. Ringkonnakohtu arvates on see väide põhjendamatu. Kirjavahetuse kontekst oli e-kirjavahetuse väljatrükkidest (tl 35-39) nähtuvalt selline, et TTA-le piletisüsteemi tehniliste lahenduste pakkumisest huvitatud AS Sertifitseerimiskeskus esindaja M. Randoja saatis reale TTA ametnikele, sh apellandile, 25.03.2009 e-kirja, juhtides tähelepanu puudustele ühe piletisüsteemi osa (paberist tunnipiletite kompostrite) toimimisele ning tehes ettepaneku „orienteeruda pakutud kontseptsioonile“. Kirjale vastas apellant, edastades M. Randojale enda poolt 03.10.2008 TTA juhataja A. Harjole saadetud piletisüsteemi kritiseeriva e-kirja, märkides, et sellele kirjale ei ole järgnenud mingit arutelu ning TTA on jõudnud seisu, kus „rumalate otsuste ja raiskamisega“ on üksnes „kitsa huvigrupi“ jaoks toimivate lahendustega „maksumaksja raha huugama“ pandud. 09.04.2009 saatis M. Randoja samadele adressaatidele uue ekirja, juhtides tähelepanu ajakirjanduses kajastatud võimalusele kasutada paberpiletit petturlikult korduva komposteerimise läbi. Sellele vastas apellant koheselt uue ironiseeriva ja teravas toonis kirjaga samadele adressaatidele ja M. Randojale, kus nimetas elektrooniliste kompostrite teemat „naerukohaks“, leides, et „elu irvitab TTA-le näkku“ ja tegi ettepaneku kogu „kahjurlik atribuutika“ maha võtta nii kiiresti kui võimalik, väites, et sellega kaasnev võimalikest lepingutest taganemine ei lähe kallimaks kui „rumala ja jäigana käitumine“ teeb kahju mainele. Täiesti põhjendatud on TTA hinnang, et apellant ei suutnud oma tegevuse eesmärgist ja tagajärgedest aru saada ning asus seetõttu teenistujana eraõigusliku isiku kasust lähtudes TTA vastu tegutsema ehk näitas üles ebalojaalsust tööandja suhtes. Nii apellandi kirjade sisu kui ka väljenduslaad olid konteksti ja kirjavahetuse laadi arvestades sobimatud. Apellant kritiseeris halvustavas ja mõnitavas toonis teenistusandja tegevust viimase lepingupartneri ja piletisüsteemide arendamisel koostööst huvitatud isiku ees ning kaasas ta omaalgatuslikult TTA sisesesse arutellu piletisüsteemi probleemidest ja nende lahendusvariantidest, kus ameti ühtsed seisukohad ei olnud veel välja töötatud ja kokku lepitud. Selliselt ei näidanud apellant üles austust kaastöötajate suhtes ning selline toimimine ei olnud väärikas ega vastutustundlik. Õige on TTA hinnang, et tegemist oli pädevust ületava ebaeetilise enesekehtestamise ja –tähtsustamise püüdega.
  2. Apellandi viited tema käitumise taga olevale avalikule huvile ja e-kirjade saatmise eesmärkidele on ebaselged ja asjakohatud. 9

(10)3-09-1056 Ebaselge on see, milles seisnes TTA ebaaus käitumine AS Sertifitseerimiskeskus suhtes, mida väitis apellant end püüdvat ära hoida. Asjakohatud on apellandi väited seetõttu, et TTA üldsõnaline halvustamine ameti lepingupartneri ees oli nende eesmärkide saavutamise ilmselgelt ebakohane viis. Teenistuskohustuste täitmise sildi all ei saa apellant endale võtta õigust otsustada ameti juhtkonna asemel, milline piletisüsteem on kõige enam kooskõlas avaliku huviga, kellega peaks amet piletisüsteemi arendamiseks dialoogi pidama ja milliseid seisukohti selles dialoogis väljendama. Kirjad ei sisaldanud konstruktiivseid ja uudseid ettepanekuid piletisüsteemi arendamise osas. Näitena võib tuua 09.04.2009 kirjas toodud väite „võimalikest lepingutest taganemine ei lähe kallimaks kui kahju ameti mainele“. Selline üldsõnaline hinnang ei sisalda vajalikku teavet piletisüsteemi arendamise otsuste langetamiseks. Kohaseks viisiks teha ettepanekuid töö efektiivsemaks muutmiseks (ametijuhendi p 6.1.3) ja näidata üles algatusvõimet ja loovust (ametijuhendi p 3.5) oleks apellandi poolt olnud esitada TTA juhtkonnale majanduslikud arvestused, kus võrreldakse piletiliigist loobumisega (sh vastavate lepingute ennetähtaegse lõpetamisega) seotud rahalisi kulusid ja loobumisest saadavaid rahalisi tulusid.
  1. Käesoleva asja lahendamise seisukohast ei ole tegelikult määrav, kas ja millises vormis oli TTA esitanud apellandile ameti tegevust puudutava informatsiooni väljasaatmise kooskõlastamise nõude. Käskkirjas märgitud väärituks teoks ei ole konkreetse teenistusalase korralduse täitmata jätmine. Apellandile pannakse süüks ameti naeruvääristamist ja halvustamist lepingupartneri ees. Sellise sisu ja väljendusega e-kirjade saatmise lubamatus pidi apellandile ilma eelneva sellekohase keeluta olema äratuntav. Ringkonnakohus osundab, et reageeringuna apellandi esimesele vaatlusalusele e-kirjale saatis tema kaastöötaja M. Moosus temale samal päeval (25.03.2009) e-kirja (tl 35), kus juhiti apellandi tähelepanu sellele, et TTA aadressil niisuguste süüdistuste („vale otsus, maksumaksja raha huugama panek, rumal otsus, raiskamine, huvigrupp“) esitamine väljapoole (AS-le Sertifitseerimiskeskus ja M. Randojale) ei ole kohane. Samas ei ole halduskohus hinnanud kooskõlastamise nõude olemasolu küsimuses tõendeid ebaõigesti. TTA juhataja poolt apellandile 09.04.2009 saadetud e-kirja (tl 38) üksikuid sõnu („edaspidi“) käsitleb kontekstist väljarebituna apellant. Kirja eelnev lõik algab lausetega „Veelkordne meeldetuletus. Isiklike ameti tegevust puudutavate arvamuste andmine väljapoole ametit (meedia, äripartnerid jne) on lubamatu. Ametlike arvamuste andmine väljapoole ametit toimub ameti juhtkonna kaudu või heakskiidul. Sellest on olnud meil ka varasemalt juttu.“ Apellandi väide, et tema teenistuskohustuste täitmine eeldab kolmandate isikutega suhtlemist, on asjakohatu. TTA pole väitnud, et apellandile oleks kunagi kehtestatud keeld suhelda kolmandate isikutega.
  2. Eeltoodud põhjendustel ei anna apellatsioonkaebuse väited alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse muutmiseks.
  3. Menetlusosalised ei ole esitanud taotlusi apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmiseks. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.