KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-3004 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Malle Seppik, Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2010 Tallinnas Tsivii

§ 86

p 6 alusel ebaseaduslikuks; lugeda hageja

§ 79lg 1 alusel omal algatusel OÜ-st P.

töölt lahkunuks alates 04.04.2008; välja mõista kostjalt töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 6 kuu hüvitis (6 x 4 606,42 krooni) summas 27 638,52 krooni; välja mõista kostjalt lõpparvest 04.04.2008 kinnipeetud trahv summas 962,60 krooni. Hageja kui töötaja ning kostja kui tööandja vahel sõlmiti 09.09.1999 määramata ajaks tööleping nr 251, mille kohaselt asus hageja tööle puidutsehhi pingijuhina. Kostja kinnitas 08.12.2004 pingijuhi ametijuhendi ja tutvustas seda hagejale. Ametijuhendi p 1.1 järgi allub pingijuht puidutsehhi juhatajale ja täidab tema seaduslikke korraldusi.31.08.2007 esitas kostja teate töölepingu lõpetamise kohta seoses kostja juhatuse 24.08.2007 otsusega likvideerida kahjumit tootev puidutsehhi jaoskond. 2007. oktoobris-novembris hakkas J. P. töötajatele individuaalselt allkirja vastu üle andma 31.08.2007 dateeringuga teatisi töölepingu lõpetamisest koondamisel. Kuna dokumenti oli osadele töötajatele allkirja vastu tutvustatud, oli puidutsehhi töötajatele üheselt arusaadav, et toimumas on töötajate koondamine. Nimetatud teates on ühena koondavatest märgitud ka hageja ja tulenevalt

§ 90lg-st 1 määrati hagejale koondamishüvitusena kolm keskmist kuupalka.

Faktiliselt lõppes OÜ P. puidutsehhis töö 18.12.2007, edasi toimus ainult koristamine. Hagejale teadaolevalt koondati 2007. aasta lõpuks 12 töötajat. Hagejale individuaalselt teatist töölepingu lõpetamisest koondamise tõttu ei tutvustatud (üle ei antud). Hageja küsimusele, miks temale individuaalselt koondamisteadet ei tutvustata, kostja seaduslik esindaja J. P. selgitavat vastust ei andnud. Kostja 19.12.2007 korraldusega nr 27 kuulutati alates 19.12.2007 välja puidutsehhis ajutine tööseisak seoses tellimuste puudumisega 27.12.2007 korraldusega nr 27 määras kostja hagejale distsiplinaarkaristuse ja karistas distsiplinaarkorras noomitusega kuna hageja käitus 19.12.2007 puidutsehhi töötajate koosolekul kostjaga äärmiselt ebaviisakalt; hageja süstemaatiliselt lahkub töölt enne tööaja lõppu, lahkudes viimati 19.12.2007 kella 15.30 asemel kell 15.10; hageja ei teinud 18.12.2007 kell 11.20 kokkulepitud tööd, vaid töötas puidupingil (ketassaag), millel töötamiseks puudus õigus; hageja ei täitnud 27.12.2007 puidutsehhi juhataja korraldust puidutsehhi ruumide koristamiseks, vaid kell 10.05 saagis lintsael omaalgatuslikult ettevõttele mittevajalikke detaile ja kell 12.05 töötas omavoliliselt puurpingil, tehes ettevõttele mittevajalikku tööd. Hageja väitel on kostja süüdistused põhjendamatud ja hageja suhtes pahatahtlikud. Hageja ei ole korralduses nr 27 nimetatud tööalaseid süütegusid toime pannud ega kostjaga sõlmitud töölepingut rikkunud. 19.12.2007 toimus puidutsehhis koosolek, kus teatati tööseisakust seoses tellimuste 2

§ 10

lg 2 kohaselt tööandja ei või töötajaid töötasustamisel, töö- või ametialasel edutamisel, korralduste andmisel, töölepingu lõpetamisel, ümber- või täiendõppe võimaldamisel või muul viisil töösuhtes käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud põhjusel ebavõrdselt kohelda. Üheks

§ 10

lg-s 3 nimetatud põhjuseks on töötajate huvide esindamine, milline tegevus hageja poolt sai kostja pahameele põhjuseks. Hagejale jäi arusaamatuks, kuidas on hageja kostjat süüstanud, esitades tööandjale töötajaid huvitavaid küsimusi, põhjendades nende esitamist hagejani jõudnud informatsiooniga. 19.12.2007 vahetult enne tööpäeva lõppu hakkas halb L. K.. Kuna tööpäeva lõpuni oli aega 20 minutit, siis hageja ja L. K. palusid puidutsehhi juhatajalt J. P. luba lahkumiseks, et hageja saaks töökaaslase autoga koju viia. J. P. andis loa lahkumiseks. Hageja ei lahkunud omavoliliselt töölt enne tööpäeva lõppu. Hagejale teadmata põhjusel väidab J. P. tööandjale antud seletuses, et kuulis eeltoodust M. R.. Kuna tegemist on eaka ja südamehaige inimesega, tingis ilmselt see põhjus ebatäpsuse seletuses. 18.12.2007 oli puidutsehhi töötajatel ette nähtud tööandja korraldusel ruumide koristamine, mis sisuliselt toimus aasta lõpuni, k.a 27.12.

1. Koristamise käigus tuli tükeldada praaki läinud tootejääke ja muud puidumaterjali, mis pidi minema kütteks. Kuna puidujäägid olid erinevas mahus ja mõõdus, asudes puidutsehhis laiali, siis tükeldas hageja puitu erinevatel masinatel. Õiguse masinatel töötamiseks andis hageja poolt allkirjastatud pingijuhi ametijuhend. Hageja süüdistamine ettevõttele mittevajaliku töö tegemises on hageja suhtes pahatahtlik. Sama tööd olid kohustatud tegema ka teised puidutsehhi töötajad. Hageja ei ole valmistanud midagi, mida enda huvides ettevõttest välja viia. 27.12.2007 kell 12.05 ei saanud puidutsehhi juhataja J. P. hagejat näha puurpingil töötamas, sest ta ei viibinud sel ajal tsehhis. Hageja nägi samas ringi liikumas A. K., kes hagejale teadaolevalt ei omanud töösuhet OÜ-ga P., vaid on S. N. OÜ juhatuse liige ning alates
2. oktoobrist rendib äriühing OÜ P. puidutsehhi. 28.12.2007 andis hageja koos M. R., L. K.i, A. L. ja V. V. allkirja, et OÜ P. tootmisjuhiks on A. K.. Asjaolu tundus hagejale arusaamatu, kuna A. K. on S. N. OÜ juhatuse liige ja OÜ P. puidutsehhi juhataja J. P. oli kostja otsusega koondatud ja töösuhe seisuga 31.12.2007 lõpetatud. Kostja 08.01.2008 korraldusega nr 1 määrati hagejale uus distsiplinaarkaristus ja karistati distsiplinaarkorras rahatrahviga kahe keskmise päevapalga ulatuses, kokku summas 497,50 krooni, kuna 05.01.2008 tegi tootmisjuht A. K. hagejale ülesandeks tootmisruumide koristamise puidujäätmetest ja akende pesemise. Kontrollides kell 10.30 töö kulgu, selgus, et hageja oli omavoliliselt asunud tööle lintsael, saagides ettevõttele mittevajalikke detaile; 07.01.2008 kell 12.42 palus tootmisjuht enne hagejale tööülesande andmist tutvuda vastava töö (koristaja) tööohutusnõuetega, hageja keeldus; 08.01.2008 kell 07.00 andis tootmisjuht A. K. hagejale tööülesandeks puidujäätmete ladustamise järelhaagisesse. Hageja keeldus, väites, et tema direktorile tööd ei tee. Seejärel paluti tal 3

§ 49p 4 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama ohutud töötingimused.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 6 lg 4 kohaselt töökoha sisekliima, õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus, peab olema tööülesande täitmiseks sobiv. Hageja on seisukohal, et töötamine ilma vastava (sooja) riietuseta ruumides, mille temperatuur on alla 13° C, oli tema tervist ohustav, seega oli keeldumine põhjendatud. Kostja korralduses nimetatud väide, et hageja keeldus direktorile tööd tegemast, on pahatahtlik. Kolmandat korda määras kostja hagejale distsiplinaarkaristuse 05.02.2008 korraldusega nr 8 ja karistas distsiplinaarkorras rahatrahviga hageja kuue keskmise päevapalga ulatuses, kokku summas 1 477,80 krooni, kuna 23.01.2008 andis tootmisjuht A. K. hagejale korralduse asuda tööle nelikanthöövelpingil, läbides eelnevalt vajaliku tööohutusalase instruktaaži ja juhendamise. Töötaja keeldus põhjendust toomata; 24.01.2008 hilines hageja tööle 8 minutit ja tööd alustas kell 7.25, seega 25 minutit hiljem; 25.01.2008 oli hageja päevaülesandeks lume pühkimine ja koristamine puidutsehhi hoovis. Hageja lahkus korduvalt oma tööpostilt kedagi sellest teavitamata. Hageja ei täitnud oma tööülesandeid kell 7.50-8.10 ja kell 9.15-10.15. Sel päeval tegi hageja tööd kokku 5 tundi; 28.01.2008 kontrollis tootmisjuht A. K. puidutsehhi ruumide ja süsteemide korrasolekut vastavalt tööjuhendile. Selgus, et naiste riietuskompleksi uksel oli vahetatud lukk ja takistatud tootmisjuhi juurdepääs. Hageja oli põhjendamatult vahetanud ära lukusüdamiku, takistades sellega tootmisjuhil oma tööülesannete täitmist; 30.01.2008 andis juhatuse esimees korralduse, millega lõpetati hageja tööseisak ja ta viidi ajutiselt üle seoses 4

§ 86p 6 alusel.

Distsiplinaarkaristuse määramise põhjenduste kohaselt rikkus hageja süstemaatiliselt töödistsipliini lahkudes töölt enne kokkulepitud tööaja lõppu või hilinedes tööle korralduses märgitud kuupäevadel ja ajal. Samuti olevat hageja keeldunud korralduses märgitud kuupäevadel ja ajal tegemast tööandja ja töötaja vahel töölepingu ja ametijuhendiga ettenähtud tööd. Kostja poolt 04.04.2008 korraldus nr 14 distsiplinaarkaristuse määramiseks oli kostja jätkuv pahatahtlik käitumine hageja suhtes, välistamaks töölepingu lõpetamist hagejaga koondamisel. Hageja ei olnud talle süüks arvatavaid

rikkumisi toime pannud, hoopis kostja rikkus

§ 49p 1 sätteid.

Kostja poolt distsiplinaarkaristuses märgitud faktilised asjaolud olid pealiskaudsed, kostja ei ole konkretiseerinud, millise töö jättis hageja tegemata või kes OÜ P. töötajatest tegi hageja töö ületunnitöö korras. Puidutsehhi töötajad (v.a hageja) olid kostja poolt koondatud. Kuna hageja ei ole 04.04.2008 korralduses nr 14 märgitud rikkumisi toime pannud seoses puidutsehhis tootmise lõppemisega, oli töölepingu lõpetamine

§ 86p 6 alusel ebaseaduslik.

Hageja, vaidlustades töölepingu lõpetamise

§ 86

p 6 alusel, soovis asjaoludega, mis käsitlesid teiste töötajatega töölepingu lõpetamist koondamise tõttu, tõendada ebavõrdset kohtlemist hageja suhtes ja distsiplinaarkaristuste aluseks olevate faktiliste asjaolude ebaõigsust. OÜ P. puidutsehhi likvideerimise kohta esitas hageja tõendina V. AS vastuse. Kostja poolt hagejale etteheidetud töö(de) tegemata jätmine, millis(t)e alusel on distsiplinaarkaristused koostatud ja määratud, ei olnud hagejale töölepinguga määratud tööülesannete täitmata jätmine. 07.04.2008 palgatõendi kohaselt on kostja hageja märtsi töötasust kinni pidanud trahvi summas 962,60 krooni. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 17 lg 6 kohaselt ei saa rahatrahvi kinni pidada lõpparvest, samuti surma tõttu saamata jäänud palgast. Seega on kostja ebaseaduslikult nimetatud summa kinni pidanud. Hüvitise suuruse osas (nõudes seadusega lubatud maksimaalset hüvitist) on hageja arvestanud, et hageja on kostja juures töötanud alates 09.09.1999, s.o üle kaheksa aasta; vaidlus töölepingu lõpetamise osas on olnud pikaajaline; hageja süülist käitumist tööandja juures tuvastatud ei ole; samuti leidis aset kostja pahatahtlik käitumine (sh filmimine) hageja suhtes, milline on hagejale olnud emotsionaalselt raske. Kostja ei ole kindlustanud hagejat kokkulepitud tööga alates 19.12.2007. Hageja on järjepidevalt, vastavalt töölepingus sätestatud tööajale viibinud töökohas, saamaks vajalikke korraldusi töölepinguga kokkulepitud töö tegemiseks. Hageja oli seisukohal, et töölepingu lõpetamise päev on 04.04.2008, kuna sellel päeval ootas hageja tööandja seaduslikke korraldusi oma töölepingus märgitud töökohas viimati. Kostja vastuväited 6

mõttes ei alustatud), mingit kollektiivset koondamist ei ole toimunud ja hageja töötas kostja juures edasi. Koondati 12 töötajat, mitte kõiki teates nimetatud isikuid. Põhjendamatu on hageja väide, et sellega asuti hagejat kohtlema ebavõrdselt võrreldes teiste töötajatega. Kuidagi ei saa hageja mittekoondamist käsitleda tööandja poolse

§ 10lg 2 või 3 rikkumisena.

Kui hageja arvas, et tal on õigus töölepingu lõpetamisele seoses töötajate koondamisega tulenevalt 31.08.2007 teatisest, siis oli hagejal võimalus pärast 31.12.2007 töölt ära jääda ja nõuda tööandjalt koondamishüvitist või vähemalt ettenähtud tähtaja jooksul tööandja tegevus või tegevusetus (hageja mittekoondamine) vaidlustada. Hageja isiklikku solvumist mittekoondamise üle ei saa käsitada tema ebavõrdse kohtlemisena. Hageja keeldumine tööst ja seda korduvalt seetõttu, et teda ei koondatud, on selgelt pahatahtlik käitumine tööandja suhtes. Tööandja otsustas hagejat mitte koondada ja selline õigus tal ka oli. Töölepingute kollektiivne lõpetamine ei tähenda alati seda, et koondatakse kõik töötajad, v.a juhul kui juriidiline isik lõpetatakse. Antud juhul OÜ P.it ei ole kuni käesoleva ajani lõpetatud. Ebaõige ja paljasõnaline on hageja väide, et tööandjal ei olnud hagejale tööd anda. Just hagejale oli tööd anda ja tööle jäi veel 4 töölist peale hageja. Tööle jäeti just puurpinkide juhid, sest kostja lootis, et vähemalt neile on tööd pakkuda. Kostjale jääb arusaamatuks, et hageja ei olnud rahul olukorraga, kus tema väitel talle tööd ei antud ja ei olnudki võimalik anda, aga palka ikka maksti (hageja ei ole esitanud tööandjale mingeid nõudeid palga maksmise osas). Tööandja juures töö jätkus, seda küll väiksemas mahus. Hageja esitatud kostja vastus Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjonile 11.04. 2008 kinnitab, et puidutsehhis toimub jätkuvalt töö. Hageja on jätnud tähelepanuta, et distsiplinaarkaristuse määramise korralduses nr 27 on ära toodud nii süüteo kirjeldus kui ka viide vastavale

§ 48või 50 sättele.

Kostjale ei ole teada, et hageja oleks 19.12.2007 oma vahetule juhile teatanud vajadusest toimetada enne tööpäeva lõppu koju L. K., kellel olevat hakanud halb. Ka L. K.il oli võimalus sellest tööandjale teatada, kes vajadusel oleks kutsunud kiirabi. Nimetatud korraldusega on hagejale distsiplinaarkaristus määratud seaduslikult ja süütegude toimepanemine oli karistuse määramisel tõendatud A. V. ja J. P. seletustega ning A. K. ettekandega. Lisaks esitas kostja korralduses nimetatud asjaolude kohta tõendina nimetatud isikute ütlused tunnistajatena. 08.01.2008 distsiplinaarkaristuse määramise korralduse osas märkis kostja, et vastavalt

§ 66

lg 2 on tööandjal tööseisaku ajaks õigus töötaja üle viia ükskõik millisele tööle samas asulas, kui see töö ei ole vastunäidustatud töötaja tervisele ja ei too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust. Kuivõrd töötaja keeldus kõigil kolmel korralduses nimetatud kuupäeval täitmast tööandja seaduslikku korraldust, pani ta korduvalt toime tööalase süüteo ja tööandja korraldus distsiplinaarkaristuse kohaldamise kohta on seaduslik. Selle tõenduseks esitas kostja tunnistajate A. V., A. K. ja A. M. ütlused. Lisaks esitas kostja ohutusjuhendi koristustööde tegemisel, millega soovib tõendada, et seda tutvustatakse töötajale tema sellele tööle rakendamisel ja hagejal oli reaalne võimalus sellega tutvuda. Hageja väidab, et ta töötas koristamise käigus erinevatel tööpinkidel, tükeldades pidujääke. Tööandja talle sellist korraldust andnud ei olnud. Talle oli antud 7

98 lg-s 1 toodud juhtudel on tööandjal õigus töötajat (töötajaid) koondada

§ 86

p 3 järgi, kusjuures seadus näeb ette vaid valikukriteeriumid (

§ 99) selles osas, keda peaks töölejäämisel eelistama.

Kostja põhjendas kohtuistungil veenvalt, et koondamine ei hõlmanud puupinkidel töötajaid, sest neid pidas kostja võimalikuks ka jätkuvalt tööga kindlustada. Asjas puudub vaidlus selles, et allkirja vastu ei ole hagejale koondamisteadet tutvustatud (nagu näeb ette

§ 87

lg 1 p 3) ja seega ei kehti tema suhtes ka kostja juhatuse 24.08.2007 otsus, mis väljendus 31.08.2007 teates. Kuigi nimetatud teatest ilmneb, et kostja planeeris algselt koondada ka hageja, on ta hiljem selles osas teinud teistsuguse otsustuse ning hageja seda mõjutada ei saa. Kohus ei nõustu hageja viidetega ebavõrdsele kohtlemisele

§ 10lg 3 mõttes.

Kohtule jääb arusaamatuks, milles seisneb ebavõrdne kohtlemine olukorras, kus hagejale säilitati töökoht ja palk ning enamus kaastöötajatest koondati.

§ 10

lg 3 kehtib töötajate ja töölesoovijate ebavõrdsesse olukorda asetamise kohta, antud juhul on hageja ekslikult asunud võrdlema ennast kui töötajat endiste töötajatega (koondatutega). Hageja sai jätkuvalt palka, mis ei saa olla ebavõrdne kohtlemine koondatutega, kes said seadusekohase koondamishüvitise, kuid kaotasid töösuhte lõppemisel õiguse palka saada. Hageja poolt vaidlustatud nelja erinevat distsiplinaarkaristust käsitles kohus ajalises järjestuses ükshaaval. Kohus leidis, et 27.12.2007 korraldus nr 27 on seaduslik ja põhjendatud ning kostja on piisavalt veenvalt tõendanud korralduses nimetatud süütegude toimepanemist. Süütegude sisu ja arvu silmas pidades on kostja määranud distsiplinaarkaristuse õigesti (sisuliselt määranud kergeima võimaliku karistuse). Hageja käitumine 19.12.2007 koosolekul oli kõike muud kui viisakas, tunnistajate J. P., A. K. ja A. V. ütluste kohaselt toimus hagejapoolne sõim J. P.i aadressil. Hageja väited kuulmispuudega isikutele tõlgi nõudmise kohta ning protokolli vajalikkuse kohta on iseenesest õiged (seda kinnitasid kõik tunnistajad), kuid see ei tee olematuks tema koosolekut segavat käitumist, mis muuhulgas seisnes tööseisaku käskkirja ettelugemisele vahelesegamises. Tegemist on

§ 48lg 1 p 4 rikkumisega.

Hageja lahkumine töölt 19.12.2007 20 minutit enne tööaja lõppu tööandjalt luba küsimata on tõendatud kõigi ülalnimetatud tõenditega ja ka L. K. ja M. R. kinnitasid, et kuivõrd J. P.a ei olnud parajasti kohal, lahkuti vaid teate jätmisega M. R.le edastamiseks puidutsehhi juhatajale. J. P. kinnitas kohtuistungil, et kohal olles oleks ta L. K.il lubanud lahkuda või viinud ta ise ära, mis aga ei tähenda, et hagejal oleks olnud õigus lahkumiseks luba küsimata enne tööaja lõppu. Kohus nõustub korralduses viidatuga, et tegemist on

§ 50p 2 rikkumisega, raske olukorra puhul olnuks kindlasti võimalik kutsuda kiirabi.

18.12.2007 toimunu osas on kostja tunnistajate J. P. ja A. V. ütluste ning kirjalike seletustega tõendanud, et konkreetsel juhul ei olnud hagejale antud korraldust ega õigust töötada ketassaega. Hageja pidi koristama oma töökoha ümbrust. Väide, et sae abil puitmaterjali tükeldamine oli üks koristusprotsessi osa, on küll õige (seda kinnitasid 9

§ 48lg 1 p 2 nõudeid.

27.12.2007 toimunu kohta on kohus sarnasel seisukohal eelmises punktis tooduga. J. P. ütlustest ja kirjaliku seletusest ning A. K. ettekandest nähtub, et hageja ei allunud jätkuvalt temale antud korraldustele koristusprotsessi raames, tegutsedes omavoliliselt. Hageja väide, et J. P. ei saanud teda puurpingil kell 12.05 näha, on jäänud paljasõnaliseks ning kohus märgib, et isegi selle väite õigsuse puhul ei ole millegagi ümber lükatud hageja toimingu omavolilisus. Hageja tegevuse on kostja õigesti kvalifitseerinud

§ 50p 3 nõuete rikkumisena.

08.01.2008 korralduses nr 1 viidatud süütegude toimepanemises ei ole kohtul pärast tunnistaja A. K. ütluste ärakuulamist ning koristustööde ohutusjuhendiga tutvumist kahtlust. Hageja ei eita korralduses viidatut sündmuste aset leidmist ka ise, kuigi annab asjaoludele teistsuguse hinnangu. Süütegude sisu ja varasemat kehtivat distsiplinaarkaristust silmas pidades on kostja määranud distsiplinaarkaristuse õigesti ja proportsioonis toimepanduga. 05.01.2008 toimus analoogselt ülaltoodud korralduse nr 27 p 3 ja 4 all kohtu poolt sätestatuga hagejale pandud töökohustuste eiramine ja omavoliline tegevus. Tööseisaku ajaks oli hageja kohustuseks koristada puidutsehhi vastavalt etteantud juhistele ning töökorraldus oli vastavuses kostja poolt viidatud

§ 66lg 2 nõuetega.

07.01.2008 kostja poolt esitatud koristustööde ohutusjuhendiga tutvumise eiramine hageja nimetatud põhjustel (väidetavalt ei olnud ta tööl koristajana, tegemist on koristaja ametijuhendiga) ei olnud õige ja sellise tegevusega rikkus hageja

§ 48lg 1 p 2 nõudeid.

Puidutsehhi koristamine ei ole tavalise kontori puhastamine tolmulapiga, mis nähtub ka ohutusjuhendist, mille p-d 2-4 on spetsiifilised, põhjalikud ja arvestavad olemasolevaid seadmeid ja muid võimalikke ohtusid (tsehhis on elektriseadmed, puidujäätmed, sh naeltega jne). Väide, et koristamine oli selleks ajaks lõppenud ja ohutusjuhendi tutvustamine ei olnud enam vajalik, on jäänud paljasõnaliseks. Teistele koristustöid läbiviinud isikutele juhendi tutvustamata jätmine ei anna hagejale õigust sellise instruktaaži läbimisest keelduda. 08.01.2008 asetleidnud tööülesannete täitmisest keeldumise osas märgib kohus, et hageja viited TTOS § 6 lg 4 ja

§ 49p 4 sätetele on õiged, ent ei haaku temale süükspandud tegevusega.

Tõendeid nimetatud temperatuuri ja soojade riiete puudumise kohta hageja esitanud ei ole. Kostja viitab töö tegemisest keeldumisele ja töö alustamisele kell 11.10 ning on seda tunnistaja A. K. ütlustega tõendanud. Kuivõrd kohus ei leidnud rikkumisi distsiplinaarkaristuse määramisel, ei olnud põhjendatud ka hageja nõue trahvi tagastamise osas summas 248,75 krooni. Lisaks sisulisele põhjendamatusele märkis kohus, et nõue on aegunud ITVS § 6 lg 1 mõttes ja nõustub kostja põhjendusega, sest tegemist ei ole palga maksmise nõudega ITVS § 6 lg 3 kohaselt. Kostja ei ole jätnud hagejale palka maksmata, vaid on selle õigesti arvutanud (selles ei ole vaidlust) ning palgast vastava trahvisumma TDVS § 17 lg 4 ja 5 kohaselt kinni pidanud. 05.02.2008 korralduses nr 8 esiletoodud süüteod on leidnud kohtus tunnistajate A. V., A. 10

§ 50p 3 rikkumine.

Kohus ei nõustu hageja väitega, et tema ametijuhendi p 1.5 ei võimalda nimetatud pingil töötada. Nimetatud punkt annab aluse kõikidel puidupinkidel töötamiseks ning pärast vastava ohutusalase ja praktilise ettevalmistuse läbimist ei näe kohus hageja kvalifikatsiooni arvestades põhjust nimetatud pingil mittetöötamiseks. Hageja ei ole esitanud selle kohta ühtki tõendit, nagu ka väite kohta, et naiste jaoks on nimetatud pingil töötamine füüsiliselt liiga raske. Need väited on ümber lükatud tunnistajate A. V. ja A. M. ütlustega. Nimetatud ametijuhendi p 1.5 esimese lause kohaselt peab pingijuhil olema töö eripära arvestav ettevalmistus ja praktilised kogemused. Kohus mõistab nimetatud punkti selliselt, et selline ettevalmistus pidi hagejal olema juba tööleasumisel ning mingit erandit nelikanthöövelpingi jaoks ametijuhend ei tee. 24.01.2008 hilinemise fakti on kinnitanud A. K.. Tegemist on

§ 50

p 2 rikkumisega, hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ootas lukustatud värava taga ega saanud sisse. 25.01.2008 toimunu osas andsid sarnaseid ütlusi A. V. ja A. K. ning nende ütlustega on tõendatud hageja pikemaajalised eemalviibimised ja soovimatus lumekoristustöid teha. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et temale sel päeval pakutud tööülesandeid ei olnud päevatööks piisavalt ega ole millegagi ümber lükanud korralduse selles osas märgitut. Ukseluku vahetamine riietuskompleksis (mis avastati kostja poolt 28.01.2008) on kohtu hinnangul omavoliline tegevus ja kvalifitseeritav

§ 50p 4 rikkumisena.

Hageja ei ole veennud kohut alustes, mille kohaselt ta kartis oma turvalisuse pärast. Tunnistajate ütlustest ei tulnud esile asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et hagejal oli põhjust kedagi kolleegidest karta. Kostja väitel häiris luku vahetamine küttesüsteemide kontrollimist, sest hageja oli vahetanud lukud uksel, mis viis mitmesse ruumi (lisaks oli riidekapp eraldi lukustatav). 30.01.2008 asetleidnud keeldumine töötamisest nelikanthöövelpingil ja eelnevast instruktaažist on kohtu arvates käsitletav analoogselt 23.01.2008 toimunuga, tõendatud samade tõenditega. Kohus märgib, et A. M. kui kolmanda isiku (W.) esindaja ütlused lükkavad ümber hageja väited, nagu ei olnuks kostjal hagejale tööd pakkuda. Kohus nõustub kostjaga, et AS G. kiri tõendab vaid konkreetse tellijaga suhete lõppemist, mitte kõikide tellimuste lõppemist kostja puidutsehhis. Tootmishädavajadusega (töötaja haigestumine) nelikanthöövelpingile üleviimine on kooskõlas ka

§ 65lg 1, lg 2 p 3 ja lg 3 sätetega.

Kohus oli seisukohal, et kostja on piisavalt veenvalt tõendanud 04.04.2008 korralduses nr 14 märgitut ning korralduse alusel distsiplinaarkaristusena kohaldatud töölepingu lõpetamine oli nii korralduses nimetatut kui varasemat kolme distsiplinaarkaristust arvestades põhjendatud ning seaduslik. Hageja väited töö puudumise kohta ei ole tõendamist leidnud, küll aga on A. M., A. V. ja hageja otsene ülemus A. K. selgelt kinnitanud hageja keeldumist igasugusest temale pakutavast tööst. Pooltevahelised suhted muutusid 2008. märtsi algusest sedavõrd halvaks, et kostja pidi töötajale andma kirjalikke korraldusi puurpingil, millel hageja tavapäraselt (enne detsembrit 2007) töötas ja oskas töötada. Kohus ei saanud õigeks pidada töötaja käitumist, mis ignoreerib tööaega (15 erineval märtsikuu päeval vastavalt korralduses toodule), töötaja vahetu ülemuse otseseid 11

§ 48lg 1 p-s 4 sätestatut. Apellant nõudis 12

§ 48lg 1 p 4 mõttes.

Apellant ei ole tööandjat orjapidajaks ja petiseks nimetanud. Apellant ütles vastustaja seaduslikule esindajale hr J. P.ile, et ta valetab, kuid apellandile jääb arusaamatuks, miks kohus käsitles seda

§ 48lg 1 p 4 rikkumisena.

Kuidas saab teisiti nimetada olukorda, kus tööandja augustis väljastab 24.08.2007 juhatuse otsuse alusel teate vastustaja puidutsehhi jaoskonna likvideerimisest, millises on koondatavatena nimetatud kõik puidutsehhi 15 töötajat (sealhulgas ka apellant) ning hiljem, oktoobris-novembris väljastab individuaalseid koondamisteateid sama 24.08.2007 juhatuse otsuse alusel koondades 12 töötajat. 02.05.2008 hagiavalduses apellant taotles kohtult tõendite kogumist eelnimetatud juhatuse otsuse näol, kuid kohus jättis apellandi taotluse 23.10.2008 kohtumäärusega rahuldamata asudes seisukohale, et apellant on jätnud viitamata, mida nimetatud tõendiga soovitakse tõendada. Apellant eelnimetatuga ei nõustu, kuna kirjeldas hagiavalduses eelnimetatud olukorda. A. K. ja A. V. on vastustajaga majanduslikult seotud kuni käesoleva ajani. A. K. on vastustaja rentniku S. OÜ seaduslik esindaja ning A. V. vastustaja töötaja. Eeltoodust tulenevalt annavad nimetatud tunnistajad vastustajale soodsaid ütlusi ning tõlgendavad apellandi käitumist 19.12.2007 koosolekul ebaviisakaks, kuigi apellant ei käitunud ebaviisakalt vaid esitas asjakohaseid küsimusi ja õigustatud nõudmisi. Maakohus on otsust tehes toetunud just A. K., kui apellandi otsese ülemuse ütlustele ning jätnud tähelepanuta asjaolu, et A. K. oli tööl OÜ-s P. alates 03.12.2007 tootmisjuhina, kus enamus isikuid koondati, sealhulgas ka puidutsehhi juhataja. Apellandile on arusaamatu, millist tootmist A. K. OÜ-s P. juhtis. Kohtumenetluse jooksul selgus, et ühe ettevõtte poolt (OÜ W.) pakuti tööd ühele puupingile (nelikanthöövelpink), rohkem ühtegi OÜ P. tootmisega seotud ettevõtet ega toodet nimetatud ei ole. Kohtu seisukoht, et apellandi lahkumine 19.12.2007 20 minutit enne tööaja lõppu on

§ 50p 2 rikkumine, tuleneb kohtu poolt tõendite ühekülgsest hindamisest.

Kohus on jätnud tähelepanuta, et 19.12.2007 koosolekul kuulutas vastustaja välja ajutise tööseisaku alates 19.12.2007. Seega 19.12.2007 ei toimunud puidutsehhis tavapärast tööd, vaid koristati. Kuna apellandi kaastöötajal hakkas halb ning arvestades olukorda, kus apellant ja J. P. on olnud pikaajalised kaastöötajad ja apellant on teadlik asjaolust, et vajadusel J. P. töölt lahkumist ei keela, ei näinud apellant oma käitumises midagi seadusevastast. Apellandi lahkumine töölt 20 minutit enne tööaja lõppu vastustaja töökorraldust ei muutnud ning vastustajale kahju ei tekitanud. Kuigi vastustaja väidab, et tema eesmärk ei olnud apellanti võrreldes teistega ebavõrdselt kohelda, jääb apellandile arusaamatuks, miks sellisel juhul ei karistatud samasuguse rikkumise eest L. K.it. Samuti jäeti karistamata kõik teised isikud, kes koosolekul oma rahulolematust üles näitasid. 18.12.2007 toimunu osas on kohtu põhjendused ebaselged. Kohus nõustus, et puitmaterjalide tükeldamine oli üks koristusprotsessi osa, kuid asus seisukohale, et kuna koristamine ei olnud hageja põhiline töölepingust tulenev töö ja masinaga töötamisele asumine vajas eraldi korraldust vahetu ülemuse poolt ning kuna apellant ei olnud läbinud tööohutuse alast instrueerimist, rikkus apellant

§ 48lg 1 p 2 nõudeid.

Kohus on jätnud tähelepanuta, et juba 18.12.2007 puidutsehhi töötajad koristasid, et apellandil pole peale üldjuhendi ühtegi teist ohutusjuhendit kogu tööl olemise ajal tutvustatud (A. V. ütlused) ning enamus töötajaid koristamise ajal tükeldas puitmaterjali (L. K.i, M. R., J. P. ja A. V. ütlused). Seega on arusaamatu, kuidas ainult apellant rikkus

§ 48

lg 1 p 1, kuigi puitmaterjalide tükeldamine oli koristusprotsessi osa ning enamus töötajaid tükeldas vajadusel puitmaterjali. Tõendamist on leidnud, et kuigi kõik vastustaja töötajad tegelesid 13

§ 50p 3 nõudeid.

Eelnimetatud rikkumine ei ole võimalik olukorras, kus tööandja ise rikub

§ 49p 1.

Töökeskkond vastustaja juures oli alates

1. aasta septembrist pingeline, kuni jätkus tavapärane tootmisega seotud tegevus, ei olnud apellandil ja teistel töötajatel tööülesannete täitmisega probleeme. Peale seda, kui tavapärane tootmine lõpetati seoses vastustaja poolt puidutsehhi jaoskonna likvideerimisega, ei kindlustanud tööandja enam apellanti ja teisi töötajaid kokkulepitud tööga ning ei andnud selgeid korraldusi. Kuidas teisiti tõlgendada olukorda, kus koristamine hõlmab endas puitmaterjali tükeldamist, millise tegevuse eest 18.12.2007, 27.12.2007 ja 05.01.2008 ainult apellanti karistatakse. Kohus asus 08.01.2008 korralduses nr 1 viidatud süütegude tuvastamisel seisukohale, et apellant ei ole tõendanud oma väidet, et koristamine oli koristustööde ohutusjuhendiga tutvustamise ajaks lõppenud. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et seisuga 31.12.2008 oli enamusega koondatavatest töösuhe lõpetatud ning ligi poolt puidutsehhist rentis S. N. OÜ (eelnimetatut on oma ütlustega kinnitanud nii A. K. kui A. V.). Arvestades asjaolu, et alates 18.12.2007 tegeles 12-15 töötajat pidevalt koristamisega, oli tõenäoline apellandi väide, et tegelikult koristamist enam ei toimunud. Apellandil on praktiliselt võimatu esitada tõendeid 08.01.2008 korralduses nr 1, 05.02.2008 korralduses nr 8 ja 05.04.2008 korralduses nr 14 kirjeldatud fiktiivsete süütegude mittetoimepanemise kohta, kuna eelnimetatud ajal peale A. K. ja A. V. rohkem OÜ P. töötajaid ei olnud. Koristaja ohutusjuhend esitati apellandile 07.01.2008 teadlikult, eeldades et ta jätab selle allkirjastamata ning siis on võimalik fikseerida väidetav töösuhte rikkumine. Vastustaja poolt märgitud apellandi väidetavad süstemaatilised töödistsipliini rikkumised tööle hilinemise või töölt varem lahkumise näol on pahatahtlikud. Eelnimetatut kinnitab ka fakt, et 04.04.2008 korralduses märgib vastustaja apellandi tööajaks töölepingujärgse aja, kuigi tegelik apellandi tööaeg oli 07:00 - 15:30, mida kinnitab J. P. oma ütlustega ning milline nähtub ka 27.12.2007 korralduses nr 27, 08.01.2008.a korralduses nr 1 ja 05.02.2008 korralduses nr
2. Kohus on, toetudes A. V. ja A. M. ütlustele, asunud seisukohale, et ei ole tõendanud apellandi väide, et nelikanthöövelpingil töötamine on naiste jaoks füüsiliselt liiga raske. Samas on kohus jätnud tähelepanuta A. V. ütluse, et detaili kaal on maksimaalselt 6 kg, A. M. ütluse, et laud võis kaaluda 3-4 kg ja apellandi vanuse, kellel on raske 8 tundi päevas tõsta masinasse lauda, milline kaalub keskmiselt vähemalt 3-4 kg. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta menetluses tunnistajate poolt kinnitamist leidnud väite, et apellant töötas aastakümneid erinevatel puurpinkidel, mitte kõikidel puupinkidel. Höövelpink ja puurpink on täiesti erinevad puidumasinad, millised eeldavad lisaks oskustele ka erinevat füüsilist ettevalmistust. Apellant juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et vastustaja nelikanthöövelpink oli umbes 30-40 aastat vana ning sellel töötamine oli palju keerulisem ning füüsiliselt rohkem jõudu vajav, kui kaasaegsed pingid, millele apellant eelnevalt viitas. Kohus on jätnud tähelepanuta apellandi väite filmimise kohta, mida A. K. on tunnistajana kinnitanud. Apellandi filmimine oli tõukeks naiste riietusruumi ukseluku vahetamiseks, kuna apellant tahtis vähemalt riietusruumis tunda ennast turvaliselt. Vastustaja järgnemine apellandile naiste riietusruumi on tõendatud A. M. ütlustega, kes kinnitas, et 01.aprillil käis ta koos J. P.iga riietusruumis. 14

§ 48p-le 4 peavad töölepingu pooled olema teineteise suhtes viisakad.

Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et alates 19.12.2007 oli kostja juures tööseisak seoses tellimuste puudumisega. Ebaõige on kaebaja käsitlus, et tööseisaku ajal ei olnud kostjal õigust nõuda hagejalt tööülesannete täitmist. Töölepingu ajal kehtinud

§ 66

lg 2 järgi võis tööandja viia tööseisaku ajaks töötaja üle ükskõik millisele tööle, mis ei olnud vastunäidustatud töötaja tervisele ja ei toonud kaasa suuremat materiaalset vastutust. Seega oli kostja korraldus, mille kohaselt pidi hageja tootmisruume koristama, seaduspärane. Apellant on kaebuses väitnud, et talle ei säilitatud tööseisaku ajaks palka. Selle asjaolu osas ei ole maakohtu menetluses vaidlust olnud ja hageja ei ole esitanud ka sellesisulist nõuet. Ebaõige on hageja käsitlus, et töötajal on õigus nõuda enda koondamist. Maakohus on tuvastanud, et mitte kõiki kostja töötajaid ei koondatud ja see, keda koondada, on tööandja otsustada. Vaidlust ei ole, et hagejale ei ole tema koondamisest teatatud. Kostja juhatuse koosoleku otsus, mida ei ole hagejale teatavaks tehtud, ei ole käsitletav

§ 72lg 1 järgse töölepingu lõpetamisest etteteatamisena.

Samuti ei anna kaebuse väited alust teha maakohtust erinevat järeldust 08.01.2008 korraldusega nr 1 kohaldatud karistuse osas. Tööandja kohustuseks on tagada ohutud töötingimused (

§ 49p 4).

Selle tegevuse juurde kuulub ka tööandja poolt vastavate ohutusjuhendite vormistamine ja töötajale tutvustamine. Töökaitsejuhendit võis hagejale tutvustada ka koristustööde kestel ja töötajal ei olnud õigust tutvumisest keelduda. Tegemist oli tööandja õiguspärase korraldusega. Samuti on maakohus õigesti hinnanud esitatud tõendeid ja tuvastanud, et hageja ei pidanud kinni tööajarežiimist ja on hilinenud tööle ja sealt varem lahkunud. See, et toimus tööseisak, ei tähenda, et hageja oleks võinud ilma tööandja nõusolekuta töölt omavoliliselt enne tööpäeva lõppu lahkuda, hilineda tööle või tööpäeva kestel ära käia. Apellant on väitnud, et nelikanthöövelpingil töötamine oli talle füüsiliselt liiga raske. A. V. ütluste kohaselt olid detailid maksimaalselt 6 kg rasked ja laud võis kaaluda 3-4 kg. Kolleegiumi arvates ei ole tegemist raskustega, mille teisaldamine oleks naistele keelatud. Vaidlust ei ole, et hagejal oli töö tegemiseks vajalik kvalifikatsioon olemas. Seega nelikanthöövelpingil töötamast keeldudes eiras hageja tööandja seaduslikku korraldust ja kostja oli õigustatud teda karistama. Apellant heitis tööandjale ette, et teda filmiti tööülesannete täitmise ajal ja selle tõttu ning oma privaatsuse tagamiseks vahetas ta riietusruumi luku. Tööandja on filmimist põhjendanud asjaoluga, et muidu ei olnud võimalik jälgida ja hiljem vaidluse korral tõendada, kas hageja täitis tööülesandeid või mitte. Kolleegium leiab, et töötaja filmimine ilma töötaja nõusolekuta ei ole tööandja poolt korrektne käitumine. Samas ei ole hageja välja toonud, millise perioodi vältel ja millistes situatsioonides filmimine toimus. Tööandja väitis, et seda tehti siis, kui hageja töötas hoovis. Tööandja poolt hageja filmimine ajal, kui hageja töötas hoovis, ei ole kolleegiumi arvates asjaoluks, mis õigustas hageja poolt riietusruumi ukse luku vahetamist ja sellega tööandja riietusruumidesse pääsu takistamist. Hageja ei ole väitnud, et tööandja oleks rikkunud tema privaatsust ajal, kui ta riietus. Kolleegiumi arvates oli õiguspärane hagejaga töölepingu lõpetamine 04.04.2008

§ 86p 6 alusel. Hageja keeldus pärast tööseisaku lõppu märtsis 2008 tööd tegemast. Kostja 16