KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- veebruaril 2010.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-18102 Tsiviilasi M L hagi S O vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 27.000.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M L (i.k. xxx, elukoht xxx); Kostja: S O (i.k. xxx, elukoht xxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista S O elatusraha tütre G O, sünd. xxx.a., ülalpidamiseks M L kasuks perioodi 23.04.2009.a. – 30.11.2009.a. eest kokku summas 6850.- (kuus tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni ja alates 01.12.2009.a. 2800.- (kaks tuhat kaheksasada) krooni kuus kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealisuseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
- Pooltel on xxx.a. sündinud tütar G O.
- Laps elab koos emaga.
- 27.04.2009.a. esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja avalduse kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ja 19.06.2009.a. kohtunikuabi määrusega anti elatise nõue kostja vastu üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
- Kohus võttis M L hagi S O vastu elatise väljamõistmiseks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks kohtu menetlusse 13.08.2009.a. määrusega. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused. 5.. Hageja palub kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatise summas 3000.- krooni. Hageja väidab hagiavalduses, et kostja ei ole oma lapse ülalpidamiskohustust alates 01.01.2009.a. korrektselt täitnud, sest on kandnud perioodil 01.01.2009.a. kuni 23.04.2009.a. hagejale üle lapse ülalpidamiseks kokku 3000.- krooni. Hageja peab kostja poolt tasutavaks piisavaks elatise suuruseks 3000.- krooni kuus.
- Hageja väidetel koosnevad kulud lapsele lasteaia kohatasust ja söögirahast lasteaias kokku 1500.- krooni, eluasemekuludest 548.- krooni, toidurahast 1000.- krooni, kulutustest tervishoiule 50.- krooni, kulutustest hügieenitarvetele 600.- krooni ja kulutustest riiete ning jalanõude ostmiseks 400.- krooni. Seega moodustavad lapse ülalpidamiskulud kuus summa 4101.- krooni.
- Hageja väidetel on ta töötu ja tema ainukeseks sissetulekuks on lastetoetus 300.- krooni ning peretoetus 600.- krooni.
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, oma pangakonto väljavõtted perioodil 01.01.2009.a. – 04.07.2009.a. ja 01.05.2009-30.11.2009.a. kohta, Linnavalitsuse kirja hagejale, mille kohaselt on G O saanud lasteaiakoha eralasteaeda ja hageja ning MM vahel sõlmitud üürilepingu korteri XXX, s üürimiseks. Kostja vastuväited ja põhjendused. Lk 2
(5)- Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et temalt 3000.- krooni suuruse elatise nõudmine ei ole õiglane, sest hageja ise ei tööta ja oma panust lapse ülalpidamisse seetõttu ei pane. Kostja väidetel ei ole õige, et ta pole oma lapse ülalpidamiseks raha andnud. Pealegi ei ole ta varaliselt paremas seisus kui hageja, sest tema ostetud korter Tallinnas, XXXon ostetud pangalaenu abil.
- Lapse ülalpidamiskuludest vaidlustab kostja lapse eluasemekulu summas 548,60 krooni leides, et eluasemekulu jaotamine kolme isiku vahel ei ole õige, kuna XXX, s elab lisaks poolte ühisele lapsele, lapse emale ja tema elukaaslasele ka hageja elukaaslase tütar. Kostja väidetel jääb talle ka arusaamatuks miks oli G vaja panna eralasteaeda kui selleks puuduvad piisavad rahalised vahendid, pealegi kui hageja ei tööta. Kostja väidetel käib laps tegelikult lasteaias ka harva, kuid lasteaiamaksu peab maksma lapse eest vaatamata sellele.
- Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: kinnistusraamatu elektroonilise väljatrüki kostjale kuuluva korteriomandi kohta, 2008.a. tuludeklaratsiooni ja oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2009-21.11.2009.a. kohta. Kohtuotsuse põhjendused.
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise mittemaksmiseks PkS § 61 lg 1 mõttes loetakse ka elatise ebapiisavat ja ebaregulaarset maksmist. Sellele seisukohale on asunud oma lahendites 3-2-1-57-04 , 3-2-1121-04 3-2-1-7-05 ka Riigikohus.
- Kõigepealt võtab kohus seisukoha nõude põhjendatuse osas. Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmise nõue kostja vastu on õiguslikult põhjendatud, sest kostja on maksnud elatist hagejale lapse ülalpidamiseks ebaregulaarselt ja ka ebapiisavalt. Nimetatut tõendavad nii kostja enda kui ka hageja pangakonto väljavõtted, millistest nähtub, et 2009.aastal on kostja maksnud elatist hagejale märtsis 2000.- krooni, aprillis 1000.- krooni, juulis 1000.- krooni, augustis 3000.- krooni, septembris 6525.- krooni, oktoobris 4350.krooni ja novembris 2175.- krooni. Mais ja juunis kostja elatist maksnud ei ole. Elatise kandmist lapse pangakontole saab lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis kui, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Sellele seisukohale on asunud Riigikohus oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-3-
- Käesoleval juhul poolte vastasisulist kokkulepet tõendatud ei ole, mistõttu raha kandmist kostja poolt lapse arvele elatise maksmisena arvestada ei saa.
- Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte lapse ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud, sest vastavalt kohtuotsuse p-s 12 osundatud Lk 3
(5)seadusesätetele peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 4101.- krooni, millest eluasemekulud moodustavad 548.- krooni, kulutused toidule 1000.- krooni, tervishoiukulud 50.- krooni, kulutused hügieenitarvetele 603.- krooni, lasteaia kohamaks koos söögirahaga on 1500.krooni ja kulutused riietele ja jalanõudele moodustavad 400.- krooni. Kostja vaidlustas lapse eluasemekulu ja leidis ka, et põhjendamatu oli lapse viimine eralasteaeda, eriti kui ema tööl ei käi. Muid kulusid kostja ei vaidlustanud. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on ka ise hagiavalduses märkinud, et tema elukaaslase laps elab pool ajast isa juures, tuleb seda asjaolu arvesse võtta poolte ühise lapse eluasemekulude suuruse arvestamisel ning eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud lapse eluasemekuluks 400.- krooni kuus. Kostja väite osas nagu ei peaks laps käima eralasteaias, mis on kallim, kusjuures lapse ema on ka tööta ja istub kodus, leiab kohus, et lapsele eraldati lasteaiakoht eralasteaeda just Linnavalitsuse poolt, mis arvestades hageja poolt väidetud lasteaia kohamaksu ja toiduraha kokku 1500.- krooni kuus on tavapärase hinnaga, ega ole kallim tavalasteaia maksust. Asjaolu, et hageja on käesoleval ajal veel lapsehoolduspuhkusel, ei tähenda, et laps lasteaias käia ei võiks ja tal sellega kuulsid olla ei saaks. Kõigepealt tuleb last lasteaias käimisega harjutada, mida ongi hea teha siis kui lapse ema veel kodus on ja ta lapse vaid osaliseks ajaks lasteaeda viib. Pealegi ei ole lasteaed lapsele pelgalt hoidmise kohaks, vaid seal õpetatakse ja arendatakse last spetsialistide abiga. Kõike eeltoodut arvesse võttes ning ka seda arvestades, et kostja ülejäänud hageja väidetud lapse ülalpidamiskulusid ei vaidlustanud, asub kohus seisukohale, et poolte alaealise tütre põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus on 3950.- krooni. 15. Edasi võtab kohus seisukoha selles milline on vanemate varaline seisund ning kuidas lapse ülalpidamiskulusid vanemate vahel jaotada. Kohtu käsutuses olev dokumentaalne tõend – hageja pangakonto väljavõte – tõendab, et hageja püsivaks sissetulekuks on 900.- krooni kuus, mis on riigi poolt makstav peretoetus. Rohkem püsivaid sissetulekuid hagejal ei ole. Kostja pangakonto väljavõtted tõendavad aga, et kostja keskmiseks palgaks R OÜ-s oli perioodil 02.03.2009.a. – 02.11.2009.a. 12.986,25 krooni, kostja 2008.a. tuludeklaratsiooni kohaselt oli tema keskmiseks palgaks 2008.a. isegi 17.150,83 krooni. Kostja varalist olukorda tõendab lisaks pangakonto väljavõtetele ka kinnistusraamatu elektrooniline väljavõte, mille kohaselt kuulub talle ka korteriomand Tallinnas, xxx. Hageja seevastu elab üürikorteris. Arvestades asjaoluga, et kohus asus kohtuotsuse p-s 14 seisukohale, et põhjendatud poolte alaealise lapse ülalpidamiskulu kuus on 3950.- krooni, samuti sellega, et kostja palga suuruseks on Eesti Vabariigis makstav keskmine palk, 2008.a. veel enamgi, ning hageja sissetulekuks on üksnes riigilt saadav peretoetus, kusjuures hagejal on õigus viibida lapsehoolduspuhkusel kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, samuti sellega, et hagejal tuleb maksta vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 sätestatule kohtuotsuse alusel Lk 4
(5)väljamõistetud elatiselt ka tulumaksu, mille suuruseks käesoleval ajal on 21 %, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis poolte alaealise lapse ülalpidamiseks summas 2800.- krooni kuus. Kostja väidetavaid kohustusi panga ees kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel ei arvesta, sest see leping on sõlmitud kostjal vabatahtlikult ja kostja pidi lepingute sõlmimisel olema teadlik, et tal on ka oma alaealise lapse ülalpidamiskohustus. .
- Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 23.04.2009.a., kuulub elatis väljamõistmisele alates sellest ajast. Kohus on aga seisukohal, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada kostja poolt lapse ülalpidamiseks makstud elatisega pärast avalduse kohtusse esitamist, kuid enne kohtuotsuse tegemist. Kuna kohtu käsutuses olevad poolte pangakontode väljavõtted tõendavad, et kostja on maksnud hagejale elatist poolte lapse ülalpidamiseks ajavahemikul aprillist kuni novembrini 2009.a. kokku 15.550.- krooni, kuid oleks pidanud maksma 22.400.- krooni (8 x 2800), kuulub kostjalt väljamõistmisele elatise võlg perioodi 23.04.2009.a. kuni 30.11.2009.a. eest 6850.- krooni (22.400-15.550). Kuna kohtul puuduvad andmed selle kohta, et kostja on elatist lapse ülalpidamiseks maksnud ka pärast 2009.a. novembrikuud, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele alates 01.11.2009.a. 2800.- krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni.
- Menetluskulude jaotamine. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Muid menetluskulusid pooltel ei ole.
- Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis 3000.- krooni kuus, on tsiviilasja hinnaks 27.000.- krooni (9 x3000). Kohtunik: Lk 5
(5)