3-09-1056/20

3-09-1056 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 05.10.2009.a Tallinn Haldusasja number 3-09-1056 Haldusasi U.K.i kaebus Tallinna Transpordiameti 15.04.2009.a käskkirjale nr 7-1.1/09/79pk „Distsiplinaarkaristuse määramine” Asja läbivaatamise kuupäev 14.09.2009.a Menetlusosalised Kaebaja U.K., esindaja vandeadvokaat Arvo Junti Vastustaja Tallinna Transpordiamet, esindajad Kristel Rätsep ja Talvo Rüütelmaa RESOLUTSIOON Jätta U.K.i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Transpordiameti (TTA) 15.04.2009.a käskkirjaga nr 7-1.1/09/79pk „Distsiplinaarkaristuse määramine” karistati TTA peaspetsialisti U.K.i avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 punkti 3 ja § 85 lõike 1 punkti 1 alusel vääritu teo eest noomitusega (tl 8-9). Käskkirja kohaselt seisnes vääritu tegu kahe e-kirja (25.03.2009.a ja 09.04.2009.a) edastamises TTA lepingupartnerile, milles naeruvääristatakse ja halvustatakse TTA tegevust. Sellega rikkus U.K. avaliku teenistuse eetikakoodeksi punktides 16 ja 18 sätestatut. U.K.i tegevus oli ebaeetiline ja lepingupartneri ees TTA mainet kahjustav.
2. U.K. esitas 14.05.2009.a Tallinna Halduskohtule kaebuse TTA 15.04.2009.a käskkirja nr 71.1/09/79pk „Distsiplinaar-karistuse määramine” seadusevastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 08.06.2009.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks TTA. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebuse põhjendused. 3.1 TTA 15.04.2009.a käskkiri on seadusevastane ja sellega määratud distsiplinaarkaristus tuleb tühistada. Käskkiri on antud olulisi asjaolusid ignoreerides, faktikogumile ebaõiget hinnangut omistades, õigusnorme ebaõigesti tõlgendades, otsitud ja üldsõnalisi või paljasõnalisi väiteid esitades, põhjendamatuid etteheiteid tehes ja distsiplinaarsüüteo koosseisu puududes – distsiplinaarkaristus on määratud alusetult. 3.2 Kaebaja ei eita käskkirjas viidatud elektonkirjade saatmist. Kuid leiab ja on veendunud, et 25.03.2009.a ja 09.04.2009.a e-kirja koostamine ja edastamine ei olnud teenistuskohutuste rikkumine, ei olnud ka avaliku teenistuse eetikakoodeksi rikkumine. Kaebuse esitaja tegi oma igapäevast tööd, mille üheks osaks on finantsanalüüsi koostamine, teabe kogumine, aruannete kontrollimine, ettepanekute tegemine. Kaebuse esitaja on tegelenud otseselt oma teenistuskohustuste täitmisega ametijuhendi punkti 4.1.10 kohaselt. Kõnealuse kirjavahetuse sisu ei olnud esmakordne ning selle eesmärk on olnud ka arutelude algatamine ning läbiviimine ühistranspordi piletiliikide ja –hindade väljatöötamiseks. Kõnealuste e-kirjade edastamine oli seatud eesmärgile suunatud tegevus, mille sihiks oli piletisüsteemi progleemidele lahenduste väljatöötamisse oma panuse andmine. Probleem laiemalt seisnes asjaolus, et kõnealune piletisüsteem oli sisuliselt ebaõnnestunud, sellele kulutatud vahendid mitte ainult ei teenitud tagasi, vaid need olid otseselt kahjumlikud. Ka ei olnud võimalik tehtud kulutusi õigustada avaliku huviga, avaliku teenuse kättesaadavuse võimaldamise vajadusega, kuna muud süsteemid toimisid ning vaidlusaluse süsteemi kasutajaid oli minimaalselt. Kaebuse esitaja ei suutnud taluda maksumaksja raha raiskamist. 3.3 Kaebaja on olnud väärikas (eetikakoodeksi punkt 18), sest tema tegevus ei olnud vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega ega diskrediteerinud ametnikku või ametiasutust (ATS § 84 punkt 3). Kaebaja ei ole dikrediteerinud ennast ega Transpordiametit. Kaebaja maine kahjustamine on välistatud, sest ta on lähtunud oma töökohustustest ja neid täitnud. Kaebaja ei ole TTA mainet kahjustanud. TTA diskrediteerimine on välistatud juba seetõttu, et M.R. oli teemaga tuttav, piletisüsteemide väljatöötamisega seotud, seega puudub täielikult põhjuslik seos M.R. kuulumisel kaebaja e-kirja adressaatide hulka ning TTA maine väidetaval kahjustamisel. Igal juhul kaaluks avalik huvi piletisüsteemi lahendamise suhtes, millest ametnik peab esmajoones lähtuma, üles väidetava kahju TTA mainele. Kaebaja toimis avaliku teenistuse eetikakoodeksi p 10 alusel, mille järgimine oli tema kohustus ATS § 59 lõike 1 kohaselt.
4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 4.1 U.K.il puuduvad volitused esitada oma seisukohti TTA tegevuste kohta väljaspoole ametit. TTA-s on tavaks, et e-kirjad või mis tahes ameti tegevust puudutav informatsioon kooskõlastatakse enne ametist välja saatmist vahetu ülemuse või ameti juhatajaga. U.K.i on sellest suuliselt korduvalt teavitatud. Vaatamata sellele edastas U.K. ameti tegevust puudutavad e-kirjad, seda eelnevalt juhtkonnaga kooskõlastamata, ameti lepingupartnerile, kahjustades sellega ameti mainet. Kirjad ei sisaldanud ametlikke seisukohti, mida lepingupartnerile võiks esitada, vaid oli suunatud ameti tegevuse halvustamisele ja naeruvääristamisele. Lisaks oli U.K. teadlik, et TTA tegutseb uute piletisüsteemide väljatöötamise suunas ning oma arvamused ja ettepanekud selles osas tuleb esitada vahetule ülemusele või ameti juhatajale, mitte aga lepingupartnerile. Selline nõue on vajalik juba üksnes lepingupartnerite võrdse kohtlemise ja konkurentsi tagamise huvides. Vastavalt avaliku teenistuse eetikakoodeksi punktidele 16 ja 18 iseloomustab avaliku võimu teostajat austus kaastöötaja vastu ning väärikus, vastutustundlikkus ja kohusetundlikkus. Antud juhul rikkus U.K. eelnimetatud eetikakoodeksi sätteid kuna tema kirjad on edastatud TTA lepingupartnerile TTA-t naeruvääristavas ja halvustavas toonis ning ameti juhtkonnapoolse nõusolekuta. Antud juhul on U.K.i poolne tegevus vääritu ja kohuse- ning vastutustundetu, seega ebaeetiline ja lepingupartneri ees transpordiameti mainet ilmselgelt kahjustav. 4.2 U.K.i teenistuskohustuste hulka ei kuulu piletisüsteemide väljatöötamise valdkond ega muu arendustegevus. Tegemist on täiesti erinevate töökohustustega. Peaspetsialisti ametijuhendi kohaselt on U.K.i ametikoha eesmärgiks Tallinna ühistranspordi sõitjateveo ja parkimiskorralduse piletimajanduse müügi tulemi aruandlus ja analüüs – seega ökonoomika valdkond. Piletisüsteemi väljatöötamine on aga suures osas tehniline küsimus ja puudutab arendustegevust, millega tegeleb otseselt ameti arenguosakonna spetsialistid – täpsemalt projektijuhid rahvusvahelise projekti raames. Uue piletisüsteemi väljatöötamiseks on moodustatud TTA juhataja 04.02.2009.a kärkkirjaga nr 1.-1/09/16 komisjon, mille koosseisu U.K.i ei kuulu. U.K. ei käitunud e-kirja väljastamisel eetiliselt, vaid pahatahtlikult, halvustades teadlikult ameti tegevust. Taolise kirja saatmine tõendab U.K.i vastutustundetust oma teenistuskohustuste täitmisel ning analüüsivõime puudust, kuna peaspetsialistina oli ta teadlik enda teenistuskohustustest, mille hulka sellises stiilis kirjavahetus ei kuulu, linna rahalistest võimalustest, sellest, et amet tegutseb uue süsteemi väljatöötamiseg nimel ning sellest, et uuele süsteemile kuulutatakse välja hange, mistõttu ei saa väljastada mis iganes informatsiooni potensiaalsele pakkujale. Kuna kiri oli sisutühi, ei kandnud sellise kirja edastamine ka mingit positiivset tulemust ametile, rääkimata avalikust huvist, millele kaebaja oma kaebuses viitab. Tegemist ei olnud avalikust huvist lähtuva tegutsemisega, vaid oma pädevust ületava ebaeetilise enesekehtestamise ja –tähtsustamise püüdega. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjendustel. 5.1 Asjas puudub vaidlus, et kaebaja on koostanud ja saatnud TTA lepingupartnerile AS-le Sertifitseerimiskeskus kõnealused kaks e-kirja (tl 21-23). Pooltevahel on vaidlus on selles, kas selline tegevus kujutas endast vääritut tegu ATS § 84 punkti 3 järgi, mille toimepanemise eest kaebajat kaevatava käskkirjaga distsiplinaarkorras karistati. 5.2 Mõlemast kirjast nähtuvalt kritiseeris kaebaja TTA tegevust seoses Tallinna ühistranspordis rakendatava piletisüsteemiga. Kohus nõustub vastustajaga, et mõlemad kirjad on ametlikule suhtlemisele mittekohase tooni ja sõnakasutusega. Nimelt on kriitika mõlemas kirjas esitatud ilmselgelt halvustavas toonis, teises kirjas ka TTA tegevust naeruvääristavalt. Kaebaja poolt kasutatud väljendid: „raha [---]„huugama“ pannud“ (25.03.2009.a kiri, tl 21); „irvitab [---] näkku“ (09.04.2009.a kiri, tl 23) ja „kahjurlik atribuutika“ (09.04.2009.a kiri, tl 23) ei sobi kohtu arvates ametialasesse kirjavahetusse. Seetõttu ei nõustu kohus kaebajaga, et tema käitumine on olnud väärikas. Kohtu arvates ei ole selline käitumine väärikas, ega ka lugupidav nii kirjade adressaadi kui ka kaebaja kaastöötajate suhtes. Seega on kaevatavas käskkirjas õigesti viidatud kaebaja poolt avaliku teenistuse eetikakoodeksi punktides 16 ja 18 sätestatud nõuete rikkumisele. 5.3 Kaebaja väide, et TTA diskrediteerimine on välistatud juba seetõttu, et kirjade adressaat oli piletisüsteemi väljatöötamisega seotud, on ebaõige. Samuti ei välista TTA diskrediteerimist kaebaja poolt esiletoodud asjaolu, et tegemist oli tema tuttavaga (tl 57, 72). Kohtu arvates on mõlemal juhul TTA maine kahjustamine võimalik. Samas on kaebaja seisukohal, et avalik huvi kaalub igal juhul üles TTA maine kahjustamise (tl 5). Kohus märgib, et kaebaja käsitlus ülekaaluka avaliku huvi olemasolust, mis kaebaja väitel kõnealuseid kirju õigustab, on ebaselge ja paljasõnaline. Kaebaja ei ole näidanud, millisel konkreetsel viisil teenisid kõnealused kirjad avalikku huvi, millise konkreetse eesmärgi saavutamisele olid need kirjad suunatud ja millise tulemuse saavutasid. Ka ei nähtu asja materjalidest, et uue piletisüsteemi väljatöötamine oleks üldse olnud kaebaja ülesanne. Puudub vaidlus, et TTA juhataja 04.02.2009.a käskkirjaga nr 1.1/09/16 uue piletisüsteemi väljatöötamiseks moodustatud komisjoni koosseisu kaebaja ei kuulu (tl 57). Kaebaja pole ümber lükanud ka vastustaja väidet, et oli tegelikult teadlik TTA tegutsemisest uue piletisüsteemi väljatöötamise suunas (tl 33). 5.4 Kaebaja tegevuse hindamisel on kohtu arvates oluline seegi, et kaebajal puudus õigus esitada ametialaselt kolmandatele isikutele, sh AS-le Sertifitseerimiskeskus, TTA juhtkonnaga kooskõlastamatult TTA tegevust puudutavaid seisukohti. Tunnistaja V. V. (kaebaja vahetu ülemus) ütlustest nähtuvalt anti kaebajale 2008.a oktoobris toimunud nõupidamisel juhtkonna poolt konkreetne juhis väljastatav informatsioon kooskõlastada TTA juhatajaga (tl 76). Samuti nähtub TTA juhataja 09.04.2009.a e-kirjast kaebajale, et selle kirjaga edastatud meeldetuletus ametlike arvamuste väljastamise kohta üksnes juhtkonna kaudu või heakskiidul, ei olnud esmakordne (tl 38). Eeltoodu valguses on kohtu arvates kaebaja selgitused vaidlusaluste kirjade ametialasest tähtsusest väheveenvad. 5.5 Eeltoodud põhjustel kohus leiab, et kaebaja on toime pannud süülise teo, mis on vastuolus ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega (avaliku teenistuse eetikakoodeksi punktides 16 ja 18 sätestatud nõuded) ning mis diskrediteerib TTA-d. Kuivõrd kaebajat on vääritu teo eest karistatud kergeima distsiplinaarkaristusega (noomitusega), karistuse proportsionaalsuse küsimust ei tõusetu. Käskkiri on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja taotlus käskkirja seadusevastaseks tunnistamiseks on hõlmatud tühistamistaotlusega.
6. Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. Indrek Paukštys Kohtunik