KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-16103 Tsiviilasi Tallinna linna avaldu

§ 661lg 2).

Avalduse asjaolud. Harju Maakohtule 14.04.2009 esitatud avalduse kohaselt on AJ, isikukood XXX, AK ja AJi laps, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. Probleemid on ka varasemalt, kui 25.09.2007 teatas sotsiaalpedagoog, et AJ tõi turvakodusse 2 last, sest nende ema ei ole kodu ja ta ise pidi tööle minema. Lapsed olid laste turvakodus mitmel korral, ka nende ema tõi lapse turvakodusse ja järgi enam ei tulnud. 14.11.2007 viis AJ lapse turvakodust ära ja seejärel oli laps tema ülalpidamisel ja kasvatusel. KP09.06.2008 iseloomustusest nähtub, et AK viibis tööl alkoholijoobes või jäi üldse ilmumata. AJ emalt on vanema õigused ära võetud tema noorema tütre E suhtes. 06.09.2009 viibis AJ Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande töötaja vastuvõtul, kus teavitas, et lapse ema ei hoolitse lapse eest ja ka temal puuduvad võimalused. Alates 12.03.2009 viibib laps XXX keskuses, asukohaga XXX. Avaldaja palub PKS § 54 lg 1 p 1 alusel AK ja AJ ära võtta vanema õigused lapse AJ suhtes. Lapse esindaja arvamus. A emana on tema sünniakti kantud AK ja isana AJ. Lisaks A on AK veel noorem, XXX.a. sündinud tütar E K . Tartu Maakohtu 8.09.2008.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-07-49674 võeti AKE suhtes vanemaõigused ära. Kumbki vanematest A kasvatamise kohustust ei täida. Asjas on piisavalt kogutud tõendeid, millest nähtub, et ema ei ole võimeline kasvatama oma last sõltuvuse tõttu alkoholist. Isal takistab lapsele kohast hoolitsust pakkumast huvipuudus, kuigi isale oli antud aeg ja võimalus lapsega suhe taastada. A on asenduskodu teenusel olnud juba pikemat aega. Esmakordselt sattus ta Turvakodusse 25.09.2007.a. Tema isa AJ tõi nii A kui AK noorema tütre turvakodusse, kui laste ema ette teatamata kadus ning AJ oli vaja tööle minna. Samal õhtul viis A. J lapsed ära, kuigi ema polnud välja ilmunud. Järgnevatel päevadel olid lapsed veel korduvalt turvakodus. Turvakodu sotsiaalpedagoogi Mari S 23.10.2007.a. e-kirjast nähtub, et 20.10.2007.a. tõi politsei turvakodusse ema koos kahe tütrega, sest nad olid kodust välja visatud. 9.11.2007.a. palus AK jälle lapsed turvakodusse võtta, sest mees oli nad taas välja visanud. Ise lubas sõita Ida-Virumaale uut eluaset otsima. Lubas järgmisel hommikul lapsed ära võtta, kuid lastele järele ei tulnudki. 14.11.2007.a. võttis A turvakodust ära AJ, AK väiksem laps oli paigutatud lastekodusse. A elas mõnda aega isa kasvatusel, kuid 3.02.2009.a. tuli laps jälle viia turvakodusse. Vara Vallavalitsuse 5.03.2009.a. teatisest A. J kohta nähtub, et isa oli lapse mõneks päevaks viinud XXX valda ema juurde, kuid järele talle ei läinud. Ema last kasvatama võimeline ei olnud. Ema ja isa vahel toimusid varasemalt pidevalt tülid ema alkoholilembuse tõttu. Eluaseme puudumise tõttu lubas AJ palju kordi AK koos lastega enda juurde kolida, kuid need lühikesed kooselud lõppesid alati sellega, et A jõi ja jättis lapsed hoolitsuseta, mille peale A nad välja viskas.30.01.2009.a. vestles XXX valla lastekaitsespetsialist Kristiina E mõlema vanemaga, et selgitada välja kummagi valmisolek N edasiselt kasvatada. Kõne-memodest nähtub üheselt, et kumbki vanem ei leidnud, et ta saaks last kasvatada. Alates 3.02.2009.a. viibis laps MTÜ lastekodus. 12.03.2009.a. viidi A keskusesse ja alates 14.07.2009.a. elab ta keskuses. Ema ei ole lapse vastu kordagi huvi tundnud. KP 9.06.2008.a. iseloomustusest nähtub, et A. K l on kalduvus kuritarvitada alkoholi, mistõttu ei pea kinni töödistsipliinist. On korduvalt põhjuseta töölt puudunud, puudumise põhjuste kohta valetas, tõi ettekäändena oma lastekodus viibinud lapsi, keda ta tegelikult vaatamas ei käinud. Tal puudus oskus ümber käia rahaga, tavaliselt oli kuu jooksul väljateenitud tasu kuu jooksul avanssidena välja võtnud, põhiliselt kulus raha alkoholile. Joobes peaga sõpradele külla sõiduks ärandas koos elukaaslasega traktori, mis hiljem politsei poolt tagastati. Emal puudub elukoht, ta elab oma ema N K ja tema elukaaslase S M juures, kus lapsel elamiseks tingimused puuduvad. Minuga vestluses avaldas AK lootust, et lapse võtab eestkostele isapoolne vanaema A B , kes elab XXX. Tegelikult ei ole ka tema lapse vastu huvi üles näidanud. Tallinna linna avalduse arutamise ajal kohtus tegi AJ lapse kasvatamiseks valmisoleku kohta vastakaid avaldusi. Kord andis ta kirjaliku nõusoleku A lapsendamiseks, kuna tal endal puuduvad võimalused lapse kasvatamiseks (oli kaotanud töökoha, elukoha, vahetanud elukaaslast), siis jälle soovis ise last kasvatada ja taotles selleks täiendavat aega. Selleks olid suvel eeldused olemas. Isa elas koos oma uue elukaaslase ja selle pojaga üürikorteris Tallinnas XXX, töötas OÜ-s T.M.D ehitajana. Kodukülastuse ajal selgus, et see oli korras ja puhas, ka A. J elukaaslane A V avaldas valmisolekut A koju võtta. Lapse esindaja hinnangul ilmneb tõendite analüüsil üheselt, et ema on isik, kes alkoholi kuritarvitamise tõttu ei ole suutnud korraldada oma lapse (laste) elu ning ei ole võimeline pakkuma neile turvalist kasvukeskkonda. AK ei suuda adekvaatselt hinnata oma olukorda ega ka lapse vajadusi. Oma sõltuvuste tõttu on ta korduvalt jätnud lapse(d) adekvaatse täiskasvanu järelevalveta. Ka isa ei täida oma vanemakohustusi, kusjuures mõjuvat põhjust, mis tal takistaks seda teha, ei esine. Lastekaitse- ja peretöötajate nõuandeid A. J ei ole järginud, pidades olulisemaks enda heaolu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada vanema õiguste äravõtmise osas. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 550 lg 1 p 2 kohaselt vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine, vaatab kohus läbi hagita menetluses. Harju Maakohtu menetluses on Tallinna linna avaldus AK ja AJ vanemaõiguste äravõtmiseks alaealise tütre AJ suhtes. Kohtu hinnangul on avaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele..

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastavate toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt, lg 4 kohaselt kui vanem avaldab muul viisil lapsele kahjuliku mõju. Kohus juhindub asja läbivaatamisel ka lastekaitseseaduse § - dest 27, 28, 31, sotsiaalhoolekandeseaduse § 25 ning lapse õiguste kaitse konventsiooni artiklist 9, 19. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et XXXsündinud AJ bioloogilised vanemad on AK ja AJ. Vanema õiguste äravõtmine kui rangeima abinõu kohaldamine eeldab vanema sellist käitumist, mille tulemusena on ohustatud lapse elu, tervis, tema seadusega kaitstud huvid ning vanema suhtes muud kasutuselevõetud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või ei ole kasutamine võimalik.

§ 229

lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Avalduse kohaselt mõjutab lapse ema alkoholilembus ja hoolimatu käitumine last, asjas esitatud tõendid kinnitavad asjaolu, et laps on jäetud hoolituseta. Lapse isa on küll üritanud tema eest hoolitseda, kuid see ei ole erinevatel põhjustel teoks saanud ja hilisem huvi tema vastu ning tema käekäigu üle on jäänud passiivseks. Asja sisulise arutamise käigus 13.08.2009 on kohus lapse isa AJ ära kuulanud, ning arvestades tema soovi taastada perekondlikku suhet koos uue elukaaslasega ning kasvatada ka tütart, andnud aega näidata oma tahet lapse kasvatamisel. Lastekodu keskuse 5 pere sotsiaaltöötaja Valentina T 14.12.2009.a. kokkuvõttest nähtub aga, et tegelikult käis isa poole aasta jooksul (s.o. 2009.a. juulist detsembrini) A vaatamas 4 korral (

1. augustil,
2. augustil, 25 .augustil ja
3. novembril). A. J lubas tulla ka lapse sünnipäeval
4. augustil, kuid jättis tulemata, mille üle N oli väga kurb. Septembrikuus helistas isa veel peresse 3 korral, kuid lapsega ei suhelnud, tundus, et isa oli purjus. Pärast viimast kohtumist oli N veendunud, et isa võtab ta varsti koju, sest nii oli isa lubanud. Tegelikult aga teatas A. J 14.12.2009.a. eestkosteasutusele, et viibib oma ema juures XXX, on kaotanud töö ja elukoha Tallinnas ning läks uuest elukaaslasest lahku. Kohtule esitas ta avalduse, et ta elukorraldus on ebastabiilne ning lapsel on parem lastekodus ning loobub tema kasvatamisest. Lapse ema AK ei õnnestunud ära kuulata, kuivõrd tema asukoht on teadmata ja telefonikõnedele ta ei reageerinud. Kohus on ära kuulanud nii avaldaja kui puudutatud isiku esitatud avalduse asjaolude osas. AJ avaldas arvamust, ei ta ei soovi oma last ise kasvatada ning nõustus esitatud avalduse asjaoludega . Kohus, arvestab eestkosteasutuse arvamusega, lapse esindaja seisukohaga ja tsiviilasja materjalidega, olles ära kuulanud AJ ning leiab, et vanema õiguste äravõtmine AJ bioloogilistelt vanematelt AK ja AJ , lapse suhtes on piisavalt tõendatud ja põhjendatud. Seega on piisavalt tõendeid, et lapse ema AK ja isa AJ on jätnud vanemliku hoolitsuseta oma alaealise lapse, mis aga ei ole lapse huvides. Esitatud tõendeid hinnates on võimalik hinnata, et tekkinud olukord ei ole ajutine vaid püsiv ja seega on tõendatud PKS § - st 54 lg 1 p 1 toodud alus vanema õiguste äravõtmiseks. PKS § 50 lg-e 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Selle nõude rikkumise puhul vanema õigusi ei kaitsta ja riik sekkub perekondlikesse õigussuhetesse. PKS § 54 lg 1 p1 võimaldab kohtul eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Riigikohus on oma 1.03.2007.a. määruses tsiviilasja nr. 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel võib väljenduda näiteks selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta, st tema tahtlikus tegevuses lapse vanemana oma kohustusi mitte täita. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta. Liili Lauri Kohtunik