2-09-271/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Meelis Eerik Otsuse avalikult teatavaks

1. jaanuar 2010.a. Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-271 Tsiviilasi DM (M, isikukood xxx, elukoht xxx) hagi O M (isikukood XXX elukoht XXX) vastu tuvastusnõudes 12 800 krooni Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil isikud
2. detsember 2009.a osalenud Hageja DM Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Merike Borunova Tõlk Andrei Muršak RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Tunnistada maksed ajavahemikus 06.11.2001-12.05.2003 J M arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxxxx Swedbankis M M arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx Swedbankis kogusummas 12 800 krooni DM poolt teostatud elatise tasumisena O M kasuks Tallinna Linnakohtu 04.02.2003 kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2/3/21-7010/
6. Menetluskulud jätta O M kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja palub tunnistada maksed ajavahemikus 06.11.2001-12.05.2003 J Ma arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxxxx Swedbankis M M arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx Swedbankis kogusummas 12 800 krooni DM poolt teostatud elatise tasumisena O M kasuks Tallinna Linnakohtu 04.02.2003 kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2/3/21-7010/
7. Tallinna Linnakohtu 04.02.2003 otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis poeg M M ülalpidamiseks 2 115 krooni kuus alates 04.10.2001 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmiseks algatati täitemenetlus nr 042/2003/
8. Kohtutäituri arvestusest nähtub, et ajavahemikul 06.11.2001 – 12.05.2003 tasutud elatis J M arvelduskontolt ei ole arvestatud elatise tasumisena. Hageja omab J M arvelduskonto allkirjaõigust ja saab sellelt kontolt ülekandeid teha. Hageja on sellelt kontolt teinud ülekandeid summas 12 800 krooni, mida palub arvestada elatise hulka. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Tsiviilasja nr 2/3/21-7010/01 asja menetlemisel ei võtnud kohus arvesse J M poolt 8 kuu jooksul lapse arvele kantud 5 000 krooni materiaalset toetust. Samuti ei esitanud hageja tõendeid 6 000 krooni elatise hulka arvestamiseks. Seetõttu nõuab hageja sisuliselt muudatuste tegemist jõustunud kohtuotsusesse. Pärast kohtuotsuse tegemist on J M last toetanud ebaregulaarselt, mis tõendab, et ta ei tasunud elatist. Kostja leiab, et hageja nõue on ka aegunud. Käesoleva hagi esitamine on hageja katse kõrvale hoida elatise tasumisest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Tallinna Linnakohtu 04.02.2003 otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis poeg M M ülalpidamiseks 2 115 krooni kuus alates 04.10.2001 kuni lapse täisealiseks saamiseni (t lk 8-9). Kohtuotsusest nähtub, et pooled on M M vanemad. Kohtuotsuse täitmiseks algatati täitemenetlus nr 042/2003/916 (t lk 10). J Ma arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx on M M arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx tehtud järgmised ülekanded: 06.11.2001 – 1 000 krooni, 04.12.2001 – 2 000 krooni, 12.05.2002 - 1 000 krooni, 05.06.2002 – 1 000 krooni, 30.07.2002 – 1 000 krooni, 29.09.2002 – 500 krooni, 14.10.2002 – 1 000 krooni, 04.11.2002 – 1 000 krooni, 16.12.2002 – 1 500 krooni, 22.01.2003 – 500 krooni, 31.01.2003 – 500 krooni, 10.02.2003 – 1 000 krooni, 12.05.2003 – 800 krooni, kogusummas 12 800 krooni (t lk 13-24). Maksekorralduse selgitustesse on märgitud „ülekanne“. Hageja ei eita nimetatud summas raha saamist ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohtutäituri arvestusest nähtub, et ajavahemikul 06.11.2001 – 12.05.2003 tasutud raha J Ma arvelduskontolt ei ole arvestatud elatise tasumisena (t lk 11). Poolte vahel on vaidlus, kas nimetatud summad kuuluvad elatise hulka või mitte. Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 ja 3 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kostja on esitanud aegumise vaide. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 144 lg 1 kohaselt „õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.“ Lähtudes eeltoodust kohaldub aegumine täitmisnõuete suhtes, kus üks isik nõuab teiselt isikult oma kohustuse täitmist, s.o teo tegemist või sellest hoidumist. Käesoleval juhul on tegemist aga tuvastusnõudega, mis aegumise regulatsioonile ei allu sõltumata sellest, et antud tuvastusnõuet on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 125 järgi võimalik varaliselt hinnata. 2 TsÜS § 67 lg 1 järgi „tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.“ Kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 61 lg 1 kohaselt „tehingus on oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses.“ Seega on antud ülekannete juures oluline tuvastada millise tahtega need ülekanded tehti. Ülekanded tehti J Ma pangakontolt. Hageja väidab, et ülekanded tegi tema. Kohus kuulas tunnistajana üle J Ma, kes väitis, et tal on hagejaga ühine konto. Seda kontot tunnistaja praktiliselt ei kasutanud, ühiselt kontolt ei ole tema rahaülekandeid M Mle teinud. Tunnistaja ütlustega on seega leidnud kinnitust, et ülekanded tegi hageja. Hageja on väitnud, et need ülekanded on ta teinud sooviga tasuda elatist. Kuivõrd maksekorraldustes endis ei ole märgitud selgitusena muud tahet, loeb kohus, et ülekanded on hageja teinud sooviga tasuda elatist. Kohus ei ole tuvastanud muud kohustust, mida nende ülekannetega oleks täidetud, samuti ei ole leidnud kinnitust raha J Ma poolt kinkimine. Kostja väited, et tsiviilasja nr 2/3/21-7010/01 menetlemisel ei võtnud kohus arvesse J Ma poolt 8 kuu jooksul lapse arvele kantud 5 000 krooni materiaalset toetust, ei oma käesoleva asja lahendamisel siduvust. Samuti ei oma tähendust kostja väide, et hageja ei esitanud selles tsiviilasjas tõendeid 6 000 krooni elatise hulka arvestamiseks, kuna väidete esitamise aeg ei ole piiratud ega lõpeta või muuda antud kontekstis hageja õigusi. Kohus ei nõustu, et hageja nõuab sisuliselt muudatuste tegemist jõustunud kohtuotsusesse, kohtu hinnangul on pigem tegemist kohtuotsuse täitmisega seotud küsimusega. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Viitamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähendust. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Meelis Eerik kohtunik 3