KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 15.aprillil 2010.a., Tallinnas Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Määrus tehakse

§ 478lg 4).

Käesolev kohtumäärus jõustub pärast seaduses sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või kui määruskaebus käeolevale määrusele jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (

§ 466lg3).

Käesolevale kohtumäärusele on avaldajal ja asjast puudutatud isikutel õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest (

§ 661lg 2).

Menetluse käik

1. 22.02.2010.a. esitas Tallinna linna volitusel kohtusse avalduse Põhja-Tallinna Valitsus. Avalduses palutakse LO ära võtta ilma vanema õiguste äravõtmiseta tema poeg DP, kes on sündinud xxx.a., ja seada vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealisele DP eestkoste ning määrata tema eestkostjaks lapse vanaema MK.
2. Avaldust põhjendab avaldaja järgnevaga: DP sündis LO (endine perekonnanimi P) ja K K ( endine perekonnanimi P) abielust. Poolte abielulised suhted lõppesid 1998.a. ning suhete lõppemisel jäi DP elama isa juurde. Algul elati koos LO ema MK juures, kuid alates 2001.a. elas laps koos isa ja kasuema K O . KK oma lapse kasvatamisest osa võtnud ei ole. Kuna käesolevaks ajaks on selgunud, et lapse isa LO on olnud oma lapse suhtes vägivaldne, s.o. lapse sõnul löönud teda jalaga kõhtu, peksnud rihmaga, vitsaga, kumminuiaga, visanud tooliga jne, on eestkosteasutuse seisukohal, et last on ohtlik jätta tema isa juurde ja laps tuleb LO ilma vanema õiguste äravõtmiseta ära võtta. Arvestades asjaoluga, et laps elabki alates 2009.a. septembrikuust oma vanaema MK juures, kellega tal on usaldusväärsed suhted, tuleks eestkosteasutuse arvamuse kohaselt määrata ta alaealise eestkostjaks.
3. LO ei vaielnud vastu esitatud avaldusele, s.o. sellele, et temalt laps ära võetakse ja lapse eestkostjaks tema ema määratakse. LO ei eitanud kohtus ära kuulamisel, et ta on last vitsa ja rihmaga löönud, kuid väitis, et tegi seda seetõttu, et laps varastas.
4. Katrin Kiisal avaldusele vastuväiteid ei olnud.
5. DP kinnitas kohtus ärakuulamisel, et isa ja kasuema on olnud tema suhtes vägivaldsed, s.o. teda korduvalt peksnud kõikvõimalike kättejuhtuvate esemetega. Alates 2009.a. septembrist elab ta aga vanaema juures, kellega tal on head suhted ja sõbralik läbisaamine ning kelle ta palub määrata oma eestkostjaks. Alaealise esindaja oli seisukohal, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning, et avaldus on esitatud alaealise huvides. Kohtumääruse põhjendused 2
6. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära avaldaja ja asjast puudutatud isikute seisukohad, uurinud kõiki kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et Tallinna linna poolt kohtule esitatud avaldus kuulub rahuldamisele.
7. Lapse äravõtmise vanemalt ilma vanema õiguste äravõtmiseta sätestab PkS §
8. Nimetatud seadusesätte
9. lõike kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus ära võtta ühelt või mõlemalt vanemalt lapse ilma vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kohus on seisukohal, et kohtu käsutuses olev DP avaldus pealkirjaga „Vägivald“, milles ta kirjeldab üksikasjaliselt kuidas tema isa ja kasuema teda kohtlesid 2001.aastast kuni 2009.aastani ja tema ütlused ärakuulamisel kohtus
10. aprillil 2010.a. kinnitavad, et alaealist DP on ohtlik jätta tema LO juurde, sest tema isa LO on olnud temaga aastaid vägivaldne. Füüsilise vägivalla kasutamist lapse suhtes ei eitanud kohtus ärakuulamisel ka LO ise. Isa vägivaldne käitumine on jätnud jälje DP käitumisse, ta on kaasõpilastega ja õpetajatega konfliktne, ütleb neile inetusi ning käitub ebaviisakalt, mida kinnitavad kohtu käsutuses olevad Põhikooli iseloomustused DP kohta. Tallinna psühholoogi Anni V kirjelduse kohaselt on alaealise käitumises palju allasurutud viha, mida tal ei õnnestu alati kontrollida. Nimetatut põhjustab madal enesehinnang ja madalavõitu usk iseendasse. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks võtta LO ära tema alaealine poeg DP ilma vanema õiguste äravõtmiseta, sest last on ohtlik jätta tema isa juurde.
11. Arvestades asjaoluga, et DP kasvatamisel ei ole osalenud alates 1998.a aastast ka tema ema KK ja alaealine elab alates 2009.a. septembrikuust oma vanaema MK juures, on põhjendatud seada alaealise üle ka eestkoste ja määrata talle eestkostja. Alaealisele eestkoste seadmist reguleerib PkS § 92 lg 2, mis sätestab eestkoste sisu, § 93 lg 1, mis sätestab, et eestkoste seadmise otsustab kohus kas eestkosteasutuse või isiku avalduse alusel kelle üle eestkoste seatakse ja § 95, mis sätestavad eestkostja isikule esitatavad nõuded.
12. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil uuritud tõenditega leidis tõendamist, et alaealisele DPle eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ja tema isiklike ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et MK on kasvatanud ja hoolitsenud DP eest alates 2009.a. septembrikuust, mil laps vanaema juurde elama asus ning, et nii MK kui ka DP on esitanud kohtule avaldused, milles nad paluvad määrata MK DP eestkostjaks, on põhjendatud MK määramine alaealise eestkostjaks. Arvestades MK isikuomadusi ja tema soovi saada alaealise eestkostjaks, leiab kohus, et ta on sobilik täitma eestkostja ülesandeid, s.o. seadusliku esindajana hoolitsema alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Seega vastab eestkostja PkS § 95 sätestatud eestkostja nõuetele.
13. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 557 lg 2 p 3 sätestatust, tuleb kohtumääruses ära märkida ka eestkostja ülesanded ning sama paragrahvi ja lõike p 4 alusel ka tehingud mida alaealine võib ilma eestkostja nõusolekuta teha juhul kui kohus seda lubab. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et eestkostetav on käesoleval ajal 12- aastane, võib eestkostetaval lubada kohtu arvates teha tehingud ilma eestkostja nõusolekuta kuni 200.krooni väärtuses kuus. Kohtunik: 3