← Eesti

3-08-1403/19

Obsah (4)§ 3§ 6§ 32§ 33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2009, Tallinn Haldusa

) § 6 lg 3 kohaselt teeb otsustaja otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valdkondades kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta, lähtudes: 1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest; 2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätmeja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest; 3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 5) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. Tulenevalt viidatud sättest ei pea tegevus ise toimuma Natura 2000 võrgustiku alal. Keskkonnamõju olulisust hinnatakse ka selle lähiümbruse tegevuse osas; d)

§ 3

p 2 kohaselt on kohustuslik hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Seega tuleneb antud seadusest kohustuslik nõue keskkonnamõju hindamiseks. Seetõttu ei saa kaebaja tugineda väitele, et kuna vallavalitsus ei märkinud keskkonna mõju hindamise vajadust detailplaneeringu lähteülesandesse, siis ei ole antud nõude täitmine nõutav. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid selle kohta, et planeeringu alusel kavandatav tegevus ei saa mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Seega on kaebaja väited selles osas paljasõnalised; e)

§ 6

lg 2 p 22 kohaselt on otsustaja kohustatud lisaks antud paragrahvi lõikes 1 sätestatule analüüsima sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriteeriumide alusel, kas oluline keskkonnamõju on ka muu samas lõikes nimetamata tegevuse korral, kui see võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Seega ei ole

§-s 6 olulise keskkonnamõjuga 3

(9)3-08-1403 tegevuste loetelu ammendav, vaid tegevuse hindamine on antud otsustajale kaalumiseks;
  1. f)haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lg 1 sätestab, et kui taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust ja seda ei ole antud, edastab haldusorgan taotluse koopia koos dokumentidega teisele haldusorganile, näidates ära tähtaja, mille jooksul tuleb teha otsus kooskõlastuse andmise kohta või esitada arvamus. Taotleja võib ise korraldada kooskõlastuse või arvamuse saamise, kui see on menetluse kiiruse ja ökonoomia huvides vajalik;
  2. g)PlanS § 16 kohaselt seisneb koostöö planeeringute koostamisel planeeritava maaala kinnisasjade omanike ja elanike ning teiste huvitatud isikute kaasamises üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisse. Seega saadeti Pärnumaa Keskkonnateenistusele planeering tutvumiseks PlanS § 16 lg 4 p 4 alusel, mille kohaselt koostatakse planeeringud detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikega. PlanS § 16 alusel ei saa planeerimisalase koostöö raames saadud arvamusi lugeda planeeringu kooskõlastamise menetluseks PlanS § 17 mõttes. Kuna OÜ Gepa Maa- ja Ehituskorraldus ei taotlenud planeeringu saatmisel Pärnumaa Keskkonnateenistusele kooskõlastust, ei olnud keskkonnateenistusel põhjust kaaluda detailplaneeringu kooskõlastamist ning seetõttu ei saa OÜ Gepa Maa- ja Ehituskorraldus ja Pärnumaa Keskkonnateenistuse kirjavahetust (vastavalt 25.02.2008 ja 14.03.2008 kirjad) hinnata planeerigu kooskõlastamise menetlusena lähtudes PlanS §-st 17 koos sellest tulenevate tagajärgedega PlanS § 17 lg 5 ja HMS § 16 lg 2 mõttes. Lähtudes eeltoodust ei saa vaidlusaluse detailplaneeringu osas Pärnumaa Keskkonnateenistuse 14.03.2008 kirja hinnata kooskõlastuse andmise/kooskõlastuse osas seisukoha võtmata jätmisena;
  3. h)asjas kogutud tõendite kohaselt on Pärnumaa Keskkonnateenistus 06.05.2008 esitanud oma seisukoha detailplaneeringu kooskõlastamise osas Tahkuranna Vallavalitsuse nõudel 02.05.2008. Seega andis Pärnumaa Keskkonnateenistus vaidlusaluse planeeringu kooskõlastamise osas arvamuse neljandal päeval pärast vastava nõude saamist. Tulenevalt eeltoodust ei ole planeeringu kooskõlastamismenetluses rikutud selleks seadusega sätestatud tähtaega;
  4. i)korralduse kohaselt on korralduse vastuvõtmise aluseks Pärnumaa Keskkonnateenistuse ettepanek lahendada nii Raudsepa kui ka teiste Luitemaa looduskaitsealaga piirnevate planeeritavate elamualade keskkonnamõjude hindamine üldplaneeringu vastava protsessi raames. Tahkuranna Vallavalitsuse 03.06.2008 korraldusega nr 211 on peatatud detailplaneeringu menetlemine kuni valla uue üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste selgumiseni. Vastustaja seletuse kohaselt ei pidanud ega pea vald vajalikuks menetluse peatamist üldplaneeringu kehtestamiseni, vaid ära on vaja oodata keskkonnamõjude hindamise tulemused, mis hindaja kinnitusel peaksid teada olema umbes 2 kuu pärast;
  5. j)korralduse vastuvõtmise õiguslikuks aluseks on märgitud PlanS § 4 lg 2, mis sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldamine valla haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Detailplaneeringu menetluse peatamine ei ole reguleeritud haldusmenetluse ega ka planeerimismenetluse sätetega. Samas kohustab PlanS § 6 haldusorganit välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid omal algatusel;
  6. k)kohalik omavalitsus peab planeerimismenetluses kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil ning detailplaneeringu algatamisel ja kehtestamisel ilmutama vajalikku hoolsust ja tegema kindlaks, kas on nõuetekohaselt täidetud kõik planeeringu algatamise sisulised eeldused. Pärast Raudsepa kinnistu detailplaneeringu lähteülesande kehtestamist 20.04.2006 on Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 154 võetud hoiualana kaitse alla Pärnu maakonnas Luitemaa hoiuala. Lähtudes tuvastatud asjaoludest on käesoleval juhul tegemist

§ 3p-s 2 kirjeldatud olukorraga.

Käesoleval juhul ilmnesid planeerimismenetluses olulist tähendust omavad asjaolud, mis takistavad detailplaneeringu edasist menetlemist. Planeerimismenetluse jätkamine ja planeeringu võimalik kehtestamine enne keskkonnamõjude hindamise tulemuste selgumist oleks sellisel juhul vastu- 4

(9)3-08-1403 olus HMS §-s 6 ja PlanS § 4 lg-s 2 sätestatud uurimispõhimõttega;
  1. l)arvestades ka seda, et kõik kulud seoses keskkonnamõju strateegilise hindamisega kannab vastustaja, on planeerimismenetluse peatamine kaebajale vähem koormav kui planeeringu vastu võtmata jätmise otsus. Seega ei riku detailplaneeringu menetluse peatamine iseenesest kaebaja õigusi. Haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse (PS) §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud;
  2. m)kohtupraktika kohaselt ei tulene KOKS-st ja planeerimisseaduse sätetest kohaliku omavalitsuse kohustust algatatud ja koostatud planeering igal juhul vastu võtta. Isik ei saa õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes eeldada, et planeerimismenetluse varasemad etapid läbinud detailplaneering ka igal juhul kehtestatakse. Planeeringu koostamine, planeerimismenetluse kulude kandmine ja planeeringu lähteülesande kinnitamine ei tekita kaitstavat usaldust, et planeering algatatud kujul ka kehtestatakse. See oleks vastuolus planeerimisdiskretsiooni olemusega ja planeerimismenetlusse avalikkuse kaasamise põhimõttega (vt Riigikohtu 06.11.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02, 10.10.2002 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-42-02, 20.12.2001 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-1501). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Raul Soe apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt:
  3. a)Riigikohus on 14.01.2009 otsuses asunud seisukohale, et detailplaneeringu menetluse peatamise otsus ei ole haldusakt, vaid haldustoiming. Samas otsuses märgib Riigikohus, et menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti iseseisev vaidlustamine on erandina õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudaks menetluslik rikkumine haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks. Enne haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Nii võib näiteks menetluse peatamise tagajärjel tekkiv viivitus haldusmenetluse läbiviimisel kujutada endast iseseisvat subjektiivset õiguste rikkumist sõltumata menetluse lõpptulemusest, sest ebamõistlikult pikk menetlusaeg võib põhjustada menetlusosalisele ülemääraseid kulusid jms. Samuti rikuks iseseisvalt menetlusosalise õigusi haldusmenetluse eesmärgipäratu peatamine iseenesest, kuna selle tagajärjeks on igal juhul menetlusaja pikenemine. Eesmärgipäratu ja õigusvastane oleks menetluse peatamine juhul, kui peatamise aluseks olevad asjaolud ei saaks kuidagi mõjutada taotletud haldusakti andmist;
  4. b)Raudsepa kinnistu detailplaneeringu menetluse peatamine on eesmärgipäratu ja õigusvastane. Keskkonnamõju hindamine ja Pärnumaa Keskkonnateenistuse kooskõlastus, mille puudumine on korralduse kohaselt detailplaneeringu menetluse peatamise põhjuseks, ei ole Raudsepa kinnistu detailplaneeringu kehtestamiseks nõutavad ega vajalikud, mistõttu Tahkuranna valla uue üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused ei saa mõjutada Raudsepa kinnistu detailplaneeringu sisu. Raudsepa kinnistu planeeringumenetluse jätkamine ei saaks tuua kaasa asja ebaõiget lahendamist. Raudsepa kinnistule planeeritav tegevus, so elamuehitus, on kooskõlas kehtiva Tahkuranna üldplaneeringuga. Viimast asjaolu on kinnitanud korralduses ka vastustaja;
  5. c)Raudsepa kinnistu detailplaneeringu menetluse peatamine on vastuolus nimetatud haldusmenetluse üldpõhimõtetega. Menetluse peatamine välistab käesoleval juhul detailplaneeringu efektiivse ja kiire menetlemise. Menetluse peatamine tekitab apellandile olulisi ebameeldivusi, sest apellant on detailplaneeringu menetlusega seoses kandnud olulisi kulutusi, mille eesmärgiks on detailplaneeringu kehtestamine, detailplaneeringu peatamisega on apellandilt teadmata ajaks võetud ära võimalus saavutada detail- 5
(9)3-08-1403 planeeringuga soovitud eesmärk. Detailplaneeringu peatamine võib tähendada seda, et taas kord aeguvad detailplaneeringu lähteülesanded ja mõõdistustulemused, mistõttu apellant peab tegema täiendavaid kulutusi planeeringu edasiseks menetlemiseks;
  1. d)PlanS § 4 lg 2 p 1 näeb ette, et planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu tagab kohalik omavalitsus. Seega peab kohalik omavalitsus tagama, et maadel, mille sihtotstarbeline kasutamine eeldab detailplaneeringu olemasolu, on detailplaneeringud. Kuna ilma detailplaneeringuta ei ole võimalik elamu(
  2. te)ehitamine Raudsepa kinnistule, rikub korraldus apellandi põhiseaduslikku õigust kasutada, käsutada ja vallata talle kuuluvat omandit;
  3. e)kohtuotsusest nähtuvalt on kohus pidanud põhjendatuks vastustaja nõuet hinnata Raudsepa kinnistu detailplaneeringu menetluses Raudsepa kinnistule kavandatava tegevuse keskkonnamõju kinnistuga piirneva Natura 2000 võrgustiku ala suhtes.

§ 3

lõikest 2 tuleneb tõepoolest, et teatud eelduste esinemisel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Käesoleval juhul ei esine selliseid asjaolusid, millest tulenevalt oleks keskkonnamõju hindamise läbiviimine kohustuslik. Vaidlustatud korraldusest ega kohtuotsusest ei nähtu, millistele asjaoludele ja põhjendustele tuginedes võib asuda seisukohale, et käesoleval juhul on täidetud

§ 3lg 2 tingimused.

Seega on nii korraldus kui halduskohtu otsus, arvestades, et ka kohus pole seda selgitanud, põhjendamata;

  1. f)keskkonnamõju hindamise läbiviimise otsustajale on antud diskretsiooniõigus otsustamaks keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle juhtudel, mil kavandatakse tegevust, mille osas seadusandja pole obligatoorselt keskkonnamõju hindamist ette näinud. Kuna keskkonnamõju hindamise läbiviimise nõudmine seab isikule piiranguid ja paneb täiendavaid kohustusi, siis peab otsustaja talle antud kaalutlusõiguse teostamisel kõiki argumente hoolikalt kaaluma. Seda eriti siis, kui tegemist on sellise planeeritava tegevusega, mida seadusandja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nimetanud ei ole, so „muu tegevus“. Käesoleval juhul ei ole vastustaja langetanud kaalutlusotsust. Samuti ei ole kohus keskkonnamõju hindamise nõude põhjendatuse üle otsustamisel analüüsinud, kas vastustaja on teostanud diskretsiooniõigust nõuetekohaselt või mitte;
  2. g)detailplaneeringu koostamine nõuab planeeringu kehtestamisest huvitatud isikult oluliste kulutuste kandmist, mistõttu isikul peab olema õigus tugineda nende kulutuste kandmisel kohaliku omavalitsuse väljastatud tingimustele. Apellant on seoses Raudsepa detailplaneeringuga teinud kulutusi umbes 100 000 krooni ulatuses, kuid kõik need kulutused võivad vastustaja tegevuse tagajärjel osutuda otstarbetuks. Hea halduse põhimõttega ei ole kooskõlas kohaliku omavalitsuse tegevus, kus isikule tekitatakse oma seisukohtade pideva muutmisega põhjendamatuid kulutusi;
  3. h)korralduse kohaselt on Raudsepa kinnistu detailplaneeringu peatamise aluseks asjaolu, et vastustaja ei saa ilma keskkonnateenistuse kooskõlastuseta detailplaneeringut vastu võtta. Samas ei nähtu korraldusest, millisest õigusaktist tulenevalt on Raudsepa kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise eelduseks Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistuse kooskõlastus. Korralduses ei ole vastavale õiguslikule alusele viidatud;
  4. i)kuna korralduses on detailplaneeringu peatamise põhjusena osundatud vajadusele saada Pärnumaa Keskkonnateenistuse kooskõlastus planeeringu vastuvõtmiseks ja Raudsepa kinnistu detailplaneering on peatatud kuni Tahkuranna valla uue üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste selgumiseni, oleks vastustaja pidanud motiveerima, kuidas need asjaolud mõjutavad Raudsepa kinnistu detailplaneeringu menetlust. Seejuures oleks vastustaja pidanud põhjendama, miks on keskkonnateenistuse kooskõlastus kohustuslik ja millega on põhjendatud keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajadus Raudsepa kinnistu detailplaneeringu puhul. Korraldus ei sisalda selliseid põhjendusi, mistõttu korraldus on motiveerimata. 5. Tahkuranna Vallavalitsuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tahkuranna Vallavalitsuse arvates on halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. 6

(9)3-08-1403 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Apellant märgib õigesti, et planeerimismenetluse peatamise kohta antud korraldus ei ole haldusakt, mille tühistamist saab halduskohtult taotleda, vaid menetlustoiming planeerimismenetluses, mida on võimalik eraldi vaidlustada. Halduskohtu poolt kaebajale kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude - menetluse jätkamiseks vallavalitsusele ettekirjutuse tegemine – selgitamata jätmine ei too kaasa kohtuotsuse tühistamist. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks planeerimismenetlus juba jätkub tulenevalt Tahkuranna Vallavalitsuse 08.12.2009 korraldusest nr
  2. Apellandi esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et kaebuse taotluses vallavalitsuse korralduse tühistamiseks sisaldub taotlus planeerimismenetluse peatamise õigusvastaseks tunnistamiseks. Selles osas kaebuse rahuldamine ei eelda kaebuse nõude muutmist. Kaebaja põhjendatud huvi sellise menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb planeerimismenetluses toimunud viivitusega tekitatud võimaliku kahju hüvitamises.
  3. Ringkonnakohus selgitab esmalt, kas keskkonnamõju strateegiline hindamine

tähenduses oli detailplaneeringu vastuvõtmiseks nõutav ning juhul, kui sellist kohustust ei olnud, kas planeeringu vastuvõtmiseks täiendavate andmete kogumine võimaliku keskkonnamõju kohta oli lubatav. Samuti tuleb hinnata, kas planeerimismenetluse peatamine kuni valla üldplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise tulemuse selgumiseni ei toonud kaasa põhjendamatult pikaajalist viivitust, s.t kas detailplaneeringu vastuvõtmiseks vajalike andmete kogumine oleks olnud võimalik apellandi õigusi vähem koormaval viisil. 8.

§ 6

lg 2 loetleb tegevused, mille korral peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas loetletud tegevusel on oluline keskkonnamõju. Elamute kavandamist sellises loetelus märgitud ei ole. Sätte punkti 22 kohaselt tuleb selline eelhinnang anda ka muu tegevuse korral, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Kriteeriumid, millest lähtudes saab tuvastada, kas tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju, on sätestatud sama paragrahvi lõikes 3, sh maakasutus, kaitstava loodusobjekti vastupanuvõime, kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedus ja pöörduvus, toime, kumulatiivsus ning mõju ilmnemise tõenäosus. 9. Kolleegiumi arvates ei ole vastustaja

§ 32

punktis 1 nimetatud menetluses ega halduskohus piisavalt selgitanud, kas detailplaneeringu alusel kavandatud tegevus võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Tõendid ei võimalda asuda seisukohale, et planeering, mille vastuvõtmist apellant soovib, vastab

§ 33lg 1 p 3 tunnustele.

Keskkonnateenistuse seisukoht, mis esitati planeerimismenetluse käigus, neid asjaolusid piisavalt ei selgita ning teda ei ole kaasatud arvamuse andmiseks ka kohtumenetlusse. Nende asjaolude tuvastamine pole aga kolleegiumi arvates käesoleva asja lahendamiseks oluline. Vallavalitsus ei ole otsustanud keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajadust detailplaneeringu kehtestamiseks, vaid võimaliku olulise keskkonnamõju väljaselgitamist. Planeeringuga kavandatud tegevuse keskkonnamõju on oluline asjaolu, ilma mille väljaselgitamiseta ei saa detailplaneeringut kehtestada. Selliste oluliste asjaolude väljaselgitamine võib toimuda ka ilma planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamiseta, kui selline hindamine ei ole

§ 33kohaselt kohustuslik.

Keskkonnateenistuse seisukohtadest planeerimismenetluses nähtub, et planeeringuga kavandatud tegevusega kaasneb tõenäoliselt oluline negatiivne keskkonnamõju Võistealuse piiranguvööndis kaitstavatele linnuliikidele – valgepõsk-lagle, roo-loorkull, rukkirääk, rüüt, mudatilder, suurkoovitaja, väikekoovitaja, punajalg-tilder jt – ja elupaigatüüpidele – rannikulõukad ja rannaniidud – ning kaitseala naabrusse kavandatakse ka teiste uute elamualade rajamist. Kolleegiumi arvates ei ole sellise võimaliku negatiivse keskkonnamõju tekkimine planeeringuga või koosmõjus teiste kavandatavate elamualadega välistatud. Seetõttu tuli vastustajal kogu- 7

(9)3-08-1403 da planeeringu vastuvõtmisele ja avalikule väljapanekule eelnevalt täiendavat teavet planeeringu keskkonnamõjude kohta.
  1. Asjaolu, et planeeringu lähteülesanne sellist kohustust hinnata kavandatud tegevuse keskkonnamõjusid ette ei näinud, ei saa kaasa tuua keskkonnamõju välja selgitamata jätmist. Olukorras, kus planeeringu lähteülesanne on väljastatud tingimustel, mis ei võimalda planeeringu vastuvõtmist ilma täiendavate tõendite kogumiseta, ei saa uute tõendite kogumata jätmist õigustada asjaoluga, et nende kogumist ei nähtud ette planeeringu lähteülesannetes. Isiku ootust detailplaneeringu kehtestamiseks ei saa kaitsta viisil, mis toob kaasa detailplaneeringu materiaalse õigusvastasuse. Sellisel juhul võib planeeringu kehtestamisest huvitatud isikul, kes kandis planeeringu koostamisega kulusid, olla õigus nõuda õigusvastaste planeeringu lähteülesannete väljastamisega kaasnenud kahju hüvitamist. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole – täiendavad menetlustoimingud, mida lähteülesannetega ette ei nähtud, tulenesid detailplaneeringu koostamise ajal kehtestatud Raudsepa kinnistuga piirneva kaitseala moodustamisest, mis tõi kaasa ka detailplaneeringu lahenduses muudatuste tegemise vajaduse – ja seetõttu ei võta kolleegium ka seisukohta küsimuses, kas apellandi õiguspärane ootus on välistatud, nagu leidis halduskohus, või mitte.
  2. Vastustaja märkis õigesti, et Luitemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja § 15 p 1 keelab Võistealuse piiranguvööndis uute ehitiste püstitamise, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste püstitamise kaitseala tarbeks. Detailplaneering nägi ette tee rajamise kaitse-alale. Olukorras, kus kaitseala piire ei ole muudetud ja kavandatud tee alust maad munitsipaalomandisse antud, ei olnud planeeringu vastuvõtmine võimalik enne detailplaneeringu lahenduse muutmist või kaitse-eeskirja muutmist ja tee aluse maa munitsipaalomandisse andmist. Seetõttu ei olnud planeeringu kohene vastuvõtmine võimalik. Keskkonnateenistuse seisukohast planeerimismenetluses nähtub, et nimetatud küsimuste lahendamine ei olnud ka piisavalt võimalik enne planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju väljaselgitamist.
  3. Halduskohus ja vastustaja märkisid õigesti, et olulise negatiivse keskkonnamõju olemasolu väljaselgitamine valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames ei toonud kaasa apellandile täiendavaid kulusid ning oli olukorras, kus detailplaneeringu kehtestamine koheselt ei olnud võimalik, piisavalt kiire ja efektiivne menetlus oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Planeerimismenetluse peatamisel ette nähtav viivitus ei olnud seetõttu kolleegiumi hinnangul ülemäärane ja vaidlustatud menetlustoiming õigusvastane.
  4. Asjaolust, et valla üldplaneeringu KSH programmist ei nähtunud, et keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus selgitataks välja Raudsepa kinnistut hõlmava kavandatud detailplaneeringu mõju kaitse-alale, ei tähenda, et keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus seda ei tehtaks. Vallavalitsus korraldas keskkonnamõju strateegilist hindamist ning sai esitada hindajale ka asjakohaseid täpsustavaid küsimusi olukorras, kus ta oli peatanud Raudsepa kinnistu detailplaneeringu menetluse.
  5. Asjaolu, et apellandi esindaja poolt ringkonnakohtule esitatud allkirjastamata detailplaneeringu menetlemise kord ei selgita võimalust planeerimismenetluse peatamiseks, ei ole kolleegiumi hinnangul asja lahendamisel oluline. Planeerimismenetlus on sätestatud seadusega ning seaduse nõuetele vastavuse tagamiseks vajalike menetlustoimingute ringi ei saa vallavalitsus piirata sisemise korraga. Seetõttu puudub ka vajadus tuvastada, kas vallavalitsus on sellise korra kehtestanud. 8
(9)3-08-1403 15. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. HKMS § 92 lõike 1 alusel jääb seetõttu rahuldamata ka apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.