3-09-2407/12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. detsember 2009, Jõhvi 3-09-2407 A. T kaebus kirisaadetistele kaalupiiri seadmise ja kirisaadetistest esemete äravõtmisega seotud Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks
2. detsember 2009 A. T ja Viru Vangla esindaja Eve Kangro Resolutsioon 1.Jätta A. T kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta 250 krooni suurune riigilõiv Eesti vabariigi ja poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 23.10.2009 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A. T kaebus (tl. 1-5), milles palutakse tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud kaebaja kirisaadetistele kaalupiiri seadmisel ja neist vanglas lubatud esemete äravõtmisel. Kaebaja kirjeldas 24.07.09, 30.07.2009 ja 04.08.2009 saabunud kirisaadetiste sisu ning väitis, et kuigi ükski saadetud esemetest polnud vangistusseaduse § 15 lg 2 ja vangla sisekorraeeskirja § 64’ lg 1 järgi keelatud, võeti need siiski vangla sisekorraeeskirja § 50 lg 3 tuleneva keelatud esemeid käsitleva akti alusel ära. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25.06.2009 kohtuotsuse nr. 3-4-1-3-09 seisukohtadele tuginedes leidis ta, et vangla on rikkunud tema põhiseaduse § 19, § 26, § 27 ja § 43 tulenevaid õigusi ning toiminud meelevaldselt kohaldades kirisaadetistele postiseaduse § 5 lg 2 p 1 tulenevat kahe kilokrammist kaalupiiri. Oma huvi põhjenduseks märkis ta kahju hüvitamise nõude esitamise soovi ja preventiivse eesmärgi. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 25-27) peeti kaebust alusetuks, paluti seda mitte rahuldada ning väideti, et posti teel edastatavate saadetiste kaal on määratletud postiseaduses, vangla lähtub nende liigitamisel postiasutuste poolt saadetisele märgitud templist ega ole kinnipeetavatele saadetud kirisaadetistele ise mingeid kaalupiire kehtestanud. Kaebuses viidatud kirisaadetiste osas märgiti, et esemed võeti täiendavasse turvakontrolli, sest visuaalsel vaatlusel polnud võimalik nende sisus veenduda ning aktid vormistati esemete leidmise, mitte nende äravõtmise kohta. Veel märgiti, et kaebuse koostamise ajaks olid kõik aktides märgitud esemed selle esitajale juba allkirja vastu kätte antud ning pole arusaadav, kuidas rikkus vangla tarbeesemete või kaubakataloogi kontrollimisega kaebaja põhiseaduslikke õigusi ning milline on tema põhjendatud huvi selles vaidluses. 1 1 Kohtuistungil jäid nii kaebaja kui Viru Vangla esindaja kirjalike väidete ja taotluste juurde ega esitanud olulisi täiendusi. KOHTU PÕHJENDUSED Vangistusseaduse § 28 lg 1 ja 3 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele, see toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras ning vangla direktor võib seda õigust piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Sama seaduse § 29 lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetavale saadetavad kirjad tema juuresolekul ning sealt võetakse ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Vangla sisekorraeeskirja § 50 lg 1 ja 1’ kohaselt tuleb kinnipeetavale saadetud kiri registreerida ja edastada allkirja vastu vanglateenistusse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul. Mingeid muid tingimusi saabuvate kirjade suhtes ning õigust saada pakke kinnipeetavatele vangistusalastest õigusaktidest ei tulene. Postisaadetise mõiste on kehtestatud postiseaduses. Selle § 4 lg 1 kohaselt on postisaadetiseks kirisaadetis, postipakk ja perioodiline väljaanne. Postisaadetistele kohaldatavad kaalupiirangud on paigutatud sama seaduse § 5 lg 2 p 1 ning mõeldud eristama universaalse postiteenusena osutatava kuni 2 kilogrammi kirisaadetise edastamist kuni 20 kilogrammise postipaki edastamisest. Seega on kirisaadetistele kohalduv kaalupiirang kehtestatud seaduseandja poolt ning ükski halduskohtule esitatud tõenditest ei kinnita, et see tuleneks mõnest Viru Vangla haldusaktist või toimingust. Samuti ei nähtu ühestki kaebuse väitest, suulisest selgitusest ja halduskohtule esitatud tõendist, et Viru Vangla üldse oleks kohaldanud A. T kirisaadetiste suhtes mistahes kaalust lähtuvaid piiranguid. Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud halduskohtusse pöördumise õigus on selle seadustiku § 7 lg 1 kohaselt seotud isiklike subjektiivsete õigustega ja isikul pole õigust vaidlustada haldusakte või toiminguid, millistega tal puudub konkreetne isiklik seos. Kohtutoimikusse esitatud dokumentaalsete tõendite (tl. 28-30) kohaselt on kaebuse väidetel 24.07.2009, 30.07.2009 ja 04.08.2009 saabunud kirisaadetised A. T allkirja vastu kätte antud vastavalt 31.07.2009, 06.08.2009 ja 07.08.
3. Seda kinnitas kaebaja kohtuistungil ka isiklikult (tl. 39). Seega on vangla kõigi saadetiste osas järginud vangla sisekorraeeskirja § 50 lg 1 kehtestatud kirja edastamise seitsme tööpäeva pikkust tähtaega. Samuti ei ole rikutud põhiseaduse § 43 kehtestatud õigust sõnumi saladusele, sest kõik kirjad on juba viidatud tõendite kohaselt avatud kaebaja juuresolekul. Kaebuses selle esitaja enda poolt viidatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtulahendis nr. 3-4-1-3-09 on sõnaselgelt öeldud, et kui vanglaametnik avab kirja kinnipeetava juuresolekul, pole tegemist põhiseaduse § 43 kaitsealasse kuuluva õiguse rikkumisega. On iseenesest mõistetav, et vanglas viibimise ajal peab kinnipeetav taluma piiranguid nii oma isikule kui era- ja perekonnaelule. Sama iseenesest mõistetav on ka see, et vangla ei saa täita vangistusseaduse § 29 lg 1 kehtestatud kinnipeetavate kirjavahetuse jälgimise kohustust ja välistada kõiki julgeolekuriske, kui vanglaametnikud saadetise sisuga ei tutvu ja seda põhjalikult üle ei kontrolli. Selleks aga kulub aega ja see on ilmselt ka põhjus, miks oli vaja kaebaja poolt viidatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuse järgselt vangla sisekorraeeskirja § 50 lg 1 kehtestatud kirja edastamise tähtaega enam kui poole võrra pikendada. Ühestki vangistusalasest õigusaktist ei tulene, et kirisaadetise avamine ja selles olevate esemete edastamine peab toimuma samaaegselt. Nende toimingute vaheline ajaline viivitus ei koorma kinnipeetavat ülemäära ning kui see mahub kirja edastamise tähtaja raamidesse, ei saa see rikkuda kirja saaja subjektiivseid õigusi. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt saab haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõuet esitada ainult juhul, kui selleks on põhjendatud huvi ja sama seadustiku § 26 lg 1 p 3 kohaldamiseks peab nii see huvi kui ka vaidlustatu õigusvastasus leidma kohtumenetluses tuvastamist. A. T on kõik talle saadetud asjad ettenähtud tähtaja sees kätte saanud ja nende ajutist äravõtmist kontrollimiseks pole kuidagi võimalik käsitleda kaebuses viidatud põhiseaduse § 19, § 26 ja § 43 tulenevate eneseteostuse vabaduse, perekonna- ja eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse õigusvastase piiramise või rikkumisena. 2 2 Eeltoodud järeldustel tuleb A. T kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisest (tl. 10). Viru Vangla oma kulude kohta dokumente ja taotlust ei esitanud (tl. 41). Seega jääb riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte võimalikud muud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3