J. ja A. R.. 19.03.2010 esitas M. J. avalduse, mille kohaselt ta ei soovi kohtuistungil osaleda. 5. 26.03.2010.a saabus kohtule kaebuse esitaja taotlus kaebusest loobumise kohta ja avaldus riigilõivu tagastamiseks. Kaebuse esitaja palub lõpetada menetlus
juuli 2009 kaebusest Tallinna Halduskohtus loobuda. Kaebaja on teadlik, et menetluse lõpetamise korral ei saa samas asjas uuesti kohtusse pöörduda. Kaebaja on kohtule teada andnud, et otsuse loobumiseks langetas kaebaja pärast konsulteerimist juristiga. 6. Lähtudes
lg-st 2, palus kohus 30.03.2010 kohtunõudega vastustajal ja kolmandatel isikutel esitada omapoolne seisukoht kaebusest loobumise avaldusele ning kui soovitakse menetluskulude väljamõistmist, siis ka taotlus kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Samuti jättis kohus ära 01.04.2010 kell 14.00 plaanitud kohtuistungi. 08.04.2010 on M. J. toimikuga tutvumisel andnud allkirja kohtunõude kättesaamise kohta. 7. Kiili Vallavalitsuse 31.03.2010 esitatud seisukoha kohaselt nõustub vastustaja menetluse lõpetamisega ja tal puuduvad vastuväited kaebaja loobumisele ja menetluse lõpetammisele. Vastustaja ei soovi menetluskulude hüvitamist. 20.04.2010 teatas A. R., et tal puuduvad igasugused nõuded antud haldusasjas. M. J. sai kohtunõude 08.04.10.a. ja ta ei ole esitanud nõudeid. KOHTU SEISUKOHT 8.
lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab halduskohus kaebuse esitajale kaebusest loobumise tagajärgi ja lõike 5 kohaselt kinnitab kohus kaebusest loobumise määrusega, millega lõpetab asja menetluse.
lg 1 p 2 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kohus võtab vastu kaebuse esitaja loobumise kaebusest.
lg 2 kohaselt ei saa menetluse lõpetamise korral isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kohus leiab, et puudub alus kaebusest loobumist mitte vastu võtta. Kaebaja kinnitab, et on teadlik loobumise tagajärgedest. Kohtule jääb selgusetuks kaebaja väide avalduse blanketil, mille kohaselt on kaebaja teadlik, et tal on õigus nõuda muude kohtuväliste kulude hüvitamist vastustaja poolt. Vastavalt
Kohus märgib, et vastustaja ja kolmandad isikud ei ole soovinud menetluskulude hüvitamise kaebaja poolt. Kaebaja on kinnitanud, et on teadlik loobumise tagajärgedest. Kaebuse esitaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kolmandad isikud ei ole menetluskulusid kandnud ja nõudeid ei esitanud. Kuna kohus võtab kaebusest loobumise vastu, tuleb haldusasja menetlus lõpetada
9. Kaebaja on kohtule esitanud avalduse riigilõivu tagastamiseks.
lg 5 p 2 kohaselt, kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui kakssada krooni, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui kaebuse esitaja loobub kaebusest. Kaebaja on 14.07.2009 tasunud riigilõivu summas 250 krooni. Eelnevast lähtuvalt kuulub tagastamisele pool riigilõivust s.o 125 krooni O. R.le (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is) Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu. Karin Kalmiste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.