2-08-85994 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2010 kell 11.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-85994

§ 18lg 1, EES § 3 LG 5 P 4, Ts

ÜS § 66 lg 2, 3 . 7. Hageja taotlusel asuti ette valmistama vara reaalset tagastamist ning tehti vara säilivuse hindamiseks ekspertiis. 29.04.2002 teatas Tallinna Maa-amet, et xxxelanik P. T esitas avalduse subjektiotsuse ringivaatamiseks, kuna endine omanik G. F on Saksamaale lahkunute nimekirjas. Hagejale anti võimalus anda selgitusi ja esitada täiendavaid dokumente selle asjaolu kohta. Vara tagastamise menetlus sellest ajast sisuliselt seiskus. 16.09.2003 maa-amet teatas hagejale, et vastavalt Riigikohtu üldkogu 28.10.2002 otsusele 3-4-1-5-02 on ümberasunutele kuulunud vara tagastamine või kompenseerimine peatatud kuni seadusemuudatuse vastuvõtmiseni. Riigikohtu üldkogu 12.04.2006 otsusega kohtuasjas nr 3-3-1-63-05 tunnistati

§ 7lg 3 põhiseadusega vastuolu tõttu kehtetuks alates 12.10.2006.

8. Tallinna Linnavalitsuse on kohustus jätkata hagejale vara tagastamise menetlust, kuid vara hagejale üleandmise takistuseks on tagastamisele kuuluvates elamutes üürnikega sõlmitud korterite erastamislepingute alusel tehtud kanded Riiklikus Ehitisregistris (tl 11-13). Tallinna linn keeldus erastamislepinguid ise kohtus vaidlustamast, mistõttu teeb seda hageja. 9.

§ 18

lg 1 kohaselt on kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni keelatud vara võõrandada või asjaõigusega koormata, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised. Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 5 p 4 kohaselt ei kuulu erastamisele õigusvastaselt võõrandatud eluruumide, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras, kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt kinnitatud loobumiseni vara tagastamise nõudest.

1. Ostu-müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 66 lg 2 kohaselt on seadusega vastuolus olev tehing tühine ning sama seaduse kolmandast lõikest tulenevalt on tühine tehing kehtetu algusest peale. Kuivõrd vara tagastamise küsimus ei ole tänaseni lahendatud, on vaidlustatud ostumüügileping tühine ning kehtetu algusest peale ning sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Kuigi kostjal ei ole tekkinud omandit vaidlustatud ostu-müügilepingu järgi, on vara tagastamise läbiviimisel takistuseks sellekohane kanne Riiklikus Ehitisregistris. 2 2-08-85994
2. Hageja märgib seoses kostja II vastusega, et kostja II Tallinna linna väide, et vaidlustatud tehingu sõlmimise ajaks oli hageja kui õigustatud subjekti taotlus lahendatud ning seadusest tulenev tingimus erastamislepingu sõlmimiseks täidetud on meelevaldne ja põhjendamatu. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsusega nr xxx tühistati komisjoni otsus ja jäeti hageja avaldus Xxxelamute tagastamiseks rahuldamata põhjusel, et

§ 7lg 3 kohaselt tuli avaldus lahendada riikidevahelise kokkuleppega.

Sellist kokkulepet sõlmitud ei ole. Vastavalt

§ 7lg 3 ja § 18 lg 1 oli hageja avaldus peale otsust nr xxx endiselt lahendamata.

Hageja leiab, et ÕVVTK Tallinna Linnakomisjon, jättes keelduva otsusega rahuldamata vara tagastamise avalduse, oleks pidanud jääma äraootavale positsioonile kuni riikidevahelise kokkuleppe sõlmimiseni, mitte alustama erastamise toiminguid ja sõlmima ostu-müügilepinguid. Tallinna linna väide, et neil tekkis erastamise õigus peale otsuse nr xxx vastu võtmist, on vastuolus

§ 7

lg 3 ja EES § 3 lg 5 p 4 sätetega, mida kinnitab Riigikohtu lahend nr 3-3-2-1-07. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2008 otsuse nr 3-3-1-23-08 viide punktile 12 annab Tallinna linnale õigustuse üksnes jätta formaalselt kehtima ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni otsus nr 8814, kuid ei õigusta peale 02.03.1997, kui kehtestati

§ 7lg 3, eluruumide erastamist.

Kõik peale nimetatud kuupäeva sõlmitud eluruumide erastamise tehingud on vastuolus seadusega ja tühised ning üürnikel omandiõigust eluruumidele tekkinud ei ole. Seda, et hagejal on õigus vara tagasi saada tõendab ka ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 05.09.2005 otsus nr 12777, milles komisjon selgitab, et pärast 05.03.2001 otsuse nr 12007 vastuvõtmist ei pea komisjon kohtupraktikast lähtuvalt otstarbekaks kehtivat otsust ümberasumist puudutavas osas uuesti läbi vaadata enne, kui seadusandja on

sätted viinud kooskõlla põhiseadusega ja kõrvaldanud ebaselguse õiguslikus olukorras. Kostja I Vladimir Trefov’i vastuväited

1. Kostja kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole Kostja II Tallinna linna vastuväited
2. Tallinna linna hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3. Vaidlusaluse tehingu 15.12.1998 kostjate vahel sõlmimise ajaks oli ÕVVTK Tallinna linnakomisjon teinud otsuse nr xxx, millega oli tühistatud hageja suhtes tehtud varasem positiivne subjektiotsus ning jäeti vara tagastamise taotlus rahuldamata, kuna hageja kuulus

§ 7lg 3 nimetatud isikute ringi.

Seega oli vaidlustatud tehingu ajaks hageja kui õigustatud subjekti taotlus lahendatud ning

§ 18

lg-s 1 ja EES § 5 lg 5 p-s 4 sätestatud tingimus ostu-müügilepingu sõlmimiseks täidetud. Riigikohtu üldkogu 12.04.2006 otsusel nr 3-3-1-63-05, millega tunnistati

§ 7lg 3 kehtetuks alates 12.10.2006, puudus tagasiulatuv jõud.

Vaidlusalune säte oli hageja vara tagastamise taotluse rahuldamata jätmise otsustamisel kehtiv ning sellele sai tugineda vara tagastamata jätmisel. Samasugune seisukoht tuleneb ka Riigikohtu 14.05.2008 otsuse nr 3-3-1-23-08 punktist

1. Kohtuotsuse põhjendus
2. Kostja I V S 09.03.2010 toimunud istungile ei ilmunud, istungi ajast ja kohast teadlik. Hageja esindaja taotles asja läbivaatamist sisuliselt, millise taotluse kohus rahuldas.
3. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja II esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
5. Pooltel ei ole vaidlust faktiliste asjaolude üle. Asjas on õiguslik vaidlus omandireformi aluste seaduse (

) § 7 lg 3, § 18 lg 1 ja eluruumide erastamise seaduse (EES) § 3 lg 5 p 4 koostoime üle. Vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul anda hinnang sellele, kas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna linnakomisjoni otsus nr xxx, millega tühistati 3 2-08-85994 varasem komisjoni otsus ja otsustati jätta hageja avaldus xxxelamute tagastamiseks rahuldamata viitega

§ 7

lg - le 3, on käsitatav õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamisena, mis lõpetab vara võõrandamiseks

§ 18lg –s 1 sätestatud keelu.

19. Hageja taotleb tuvastada kostjate vahel 11.05.1999 sõlmitud eluruumi ostu-müügilepingu tühisust, kuna tehing on tehtud seaduses sätestatud keeldu rikkudes. Vaidlustatud tehingu tegemise ajaks oli hageja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avalduse osas õiguslik olukord järgmine: ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsus, millega Vana-Kalamaja 3, endisel kinnistul nr xxx, asunud ehitised ja krunt tunnistati omandireformi objektiks ning hageja tunnistati õigustatud subjektiks, oli tühistatud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsusega nr xxx. Sama otsusega jäeti hageja avaldus Xxxelamute tagastamiseks rahuldamata, kuna

§ 7

lg 3 kohaselt lahendatakse Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused riikidevahelise kokkuleppega. Sellist riikidevahelist lepingut ei olnud kostjate vahel xxxkorteri nr 6 ostumüügilepingu sõlmimise ajaks ega ole sõlmitud tänaseni. Samal ajal jäi kehtima Tallinna Linnavalitsuse korraldus , millega otsustati tagastada hagejale Xxxasuvad elamud. 20. Kohus leiab, et vaidlustatud tehing on tehtud seaduses sätestatud keeldu rikkudes. Õige on Tallinna linna seisukoht, et ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsus nr xxx oli selle vastuvõtmise ajal õiguspärane, kuid see asjaolu ei tähenda, et vaidlustatud tehing oli õiguspärane. 11.05.1999 tehingu tegemise ajal kehtinud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsusega ei lahendatud hagejale vara tagastamise küsimust lõplikult ning seega tehingu tegemise ajal kehtis selle vara suhtes seaduses sätestatud võõrandamise keeld. otsusega jäeti hageja avaldus vara tagastamiseks rahuldamata seetõttu, et

§ 7

lg-st 3 tulenevalt tuleb Saksamaale ümberasunutele vara tagastamise küsimus lahendada riikidevahelise kokkuleppega. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsusest järelduvalt komisjon leidis, et hagejale vara tagastamise küsimus vajab veel lahendamist, otsusest ei tulene, et hagejal ei ole üldse õigust vara tagastamisele.

§ 18

lg 1 sätestab, et kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni (sealhulgas kohtueelse või kohtuliku vaidluse lõppemiseni) on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara võõrandada või asjaõigusega koormata, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised.

§ 3

lg 1 p 3 kohaselt omandireformi objektiks on õigusvastaste repressioonidega või muul omaniku õigusi rikkuval viisil võõrandatud vara.

§ 18

lg 1 ei tee vahet Saksamaale ümberasunutele ja teistele õigustatud subjektidele õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise vahel. Seega kehtis

§ 18

lg-s 1 sätestatud võõrandamise keeld xxx elamu suhtes ka peale ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsuse vastuvõtmist.

1. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu üldkogu oma 10.03.2008 lahendis kohtuasjas nr 33-2-1-
2. Viidatud lahendis Riigikohtu üldkogu leidis, et

§ 7

lg 3 koostoimes sama seaduse § 18 lg 1 esimese lausega sätestas keelu ümberasunutele kuulunud vara nii tagastada ja kompenseerida kui ka võõrandada, sh erastada üürnikele. Nimetatud keeldu võib iseloomustada kui moratooriumi, mis

7 lg-st 3 tulenevalt pidi kehtima kuni selles sättes nimetatud lepingu jõustumiseni või tulenevalt õiguse üldisest loogikast ajani, mil kehtivuse kaotab

§ 7lg 3 või § 18 lg 1 esimene lause.

Samas otsuses märgitakse, et Riigikohtu üldkogu on seonduvalt

§ 7

lg-ga 3 teinud 18.10.2002, 12.04.2006 ja 06.12.2006 kokku kolm otsust, millest nende koosmõjus tuleneb, et keeld tagastada, kompenseerida või erastada Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara kehtis kuni 12.10.2006, mil jõustus Riigikohtu üldkogu 12.04.2006 otsuse resolutsiooni punkt

2. 11.05.1999 ostu-müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 lg 2 sätestas, et seadusega vastuolus olev tehing on tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Samuti tuleneb

§ 18

lg 1 teisest lausest sõnaselgelt, et selles normis sätestatud keeldu rikkudes tehtud tehingud on tühised. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 66 lg 4 2-08-85994 3 kohaselt on tühine tehing kehtetu algusest peale. Eeltoodu alusel on Tallinna linna ja V S’i vahel 11.05.1999 sõlmitud xxx asuva korteri nr 6 ostu-müügileping tühine. Menetluskulud 23. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 ja § 165 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, 50% ulatuses kostja V S’i kanda ja 50% ulatuses kostja Tallinna linna kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 5