lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.
lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega.
KS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Avaldaja Saue valla avalduse kohaselt palub avaldaja võtta ära vanema õigused RŠ’ilt ja N S’lt nende laste R Š’i (isikukood xxx) ja R Š’i (isikukood xxx) suhtes, kuna RŠ ja N S ei ole pikka aega mõjuva põhjuseta täitnud oma vanema kohustusi ja osalenud oma laste kasvatusprotsessis ega ole huvi tundnud laste käekäigu vastu. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. RŠ nõustus temalt vanema õiguste äravõtmisega, mille kohta esitas ka oma kirjaliku avalduse (tlk. 9). Kohus kuulas RŠi ära 16.11.2009 toimunud istungil. RŠil ei olnud esitada ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ta ei ole täitnud oma lapsevanema kohustust ega osalenud oma laste kasvatamises ja nende ülalpidamises. RŠ seletas vaid, et algul elas laste emaga koos, kuid siis läksid lahku, kuna kogu aeg omavahel riidlesid. Juhtus see mis juhtus. Praeguseks on tal uue elukaaslasega kaks last. Praegu on R ja R terved ja elavad koos oma isa poolsete vanavanematega. Kohus kuulas N S ära 24.09.2009 toimunud istungil, kus N S väitis, et külastab oma lapsi koolis, kuid kuna tal puudub elamispind, siis ei saa ta lapsi enda juurde võtta ja lastele ema hoolitsust 4 pakkuda. N S märgib, et nooremat last R ’i on kasvatanud alates lapse kuuendast kuust lapse vanavanemad. R on elanud N S’ga lapse sünnist kuni 2008 aastani. N S elab hetkel sõbranna juures ja otsib tööd. 16.11.2009 istungile N S ei ilmunud, samuti ei vastanud N S määratud korras esindaja kõnedele, mis näitab N S suhtumist laste kasvatamisse. TsMS § 5521 lg 1 kohaselt kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulas R Š’i ja R Š’i ära 27.10.2009. R on 11-aastane ja elab vanaema (isa ema) juures alates käesoleva aasta jaanuarist. Varem alates 6-ndast eluaastast elas R vanavanaema (ema vanaema) juures, kes kasvatas R i kuni oma surmani. Koos emaga R elanud ei ole. Ema käib R i koolis vaatamas 5 korda kuus ning R ile teadaolevalt töötab ema Soomes. Viimati nägi R oma ema isa sünnipäeval. Isaga saab R läbi normaalselt, vahest mängib isa uue pere lastega. R märkis, et soovib elada koos vennaga vanaema ja vanaisa juures. R on 10-aastane ning elab koos vanaema ja vanaisaga. Emaga saab R kokku harva ning ema järgi igatsust ei tunne. R soovib elama jääda vanaema ja vanaisa juurde. R saab oma venna R iga hästi läbi. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et N S ja RŠ ei ole laste kasvatamisega tegelenud ega ei ole täitnud oma kohustusi laste eest hoolitsemisel. Kohtule ei ole teada ühtegi mõjuvat põhjust, miks N S ja RŠ on jätnud lapsed ilma vanemlikust hoolitsusest. Riigikohus on oma 1.03.2007 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel võib väljenduda näiteks selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta, st tema tahtlikus tegevuses lapse vanemana oma kohustusi mitte täita. Kuna N S ja RŠ on mõjuva põhjuseta jätnud lapsed ilma eakohase hoolitsuseta ning vanemlikest õigustest, ei ole õigustatud säilitada N S’le ja RŠ’ile vanemaõigusi. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta lapsi vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta. Lapse seadusliku esindajana on vanemal laste esindusõigus. Seega on vanema õiguste äravõtmine suunatud ka sellele, et mitte võimaldada vanemal lapsi esindada ega korraldada nende elu olukorras, kus ta ei suuda adekvaatselt korraldada enda elu. Oma alkoholilembuse ja soovimatuse tõttu ei ole N S ja RŠ võimelised pakkuma lastele turvalist kasvukeskkonda. Laste süstemaatiliselt ebaadekvaatse kohtlemisega on nad seadnud ohtu laste vaimse tervise, jätnud tagamata lastele vajaliku turvatunde. Oma suhtumist lastesse ei ole N S ja RŠ rohkem kui 10 aasta jooksul muutnud. Ka ei ole vanemad tundnud huvi laste rahalise toimetuleku üle. N S ei ole isegi temale makstavaid lastetoetusi andnud laste kasvatamiseks, vaid on lastetoetusi kasutanud enda ülalpidamiseks. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks N S ja RŠ ei saa täita vanemakohustusi. Lähtudes eeltoodust ning
lg 1 p-st 1 leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus asub seisukohale, et N S’lt ja RŠ’lt tuleb võtta ära vanema õigused R Š’i ja R Š’i suhtes. Kohus juhib tähelepanu
lg-tele 1-3, mille kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.
lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud 5 kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et antud asjas tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.