KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- aprillil 2010.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-46209 Tsiviilasi AŠ hagi AŠ vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 38.115.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AŠ (ka Sh, ik xxx, elukoht xxx) Kostja: AŠ (ka S , ik xxx, elukoht xxx) Asja arutamine
- märtsil 2010.a. kohtuistungil RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista AŠ elatusraha tema poja A Š, sünd. xxx.a., ülalpidamiseks AŠ kasuks perioodi 14.09.2008.a. - 13.09.2009.a. eest, s.o. tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, kokku summas 35.850.- (kolmkümmend viis tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni ja alates 14.09.2009.a., s.o. alates hagi esitamisest, kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealisuseni või elatise suuruse muutmiseni, 3500.- (kolm tuhat viissada) krooni kuus. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse TalliRingkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
- Poolte abielust sündis xxx.a. poeg A Š. Laps elab koos hagejaga. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
- Hageja palus 14.09.2009.a. kohtusse esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt elatusraha 3500.- krooni kuus + tulumaks alates 14.09.2008.a. Hageja väidetel ei ole kostja lapse ülalpidamiseks raha andnud alates 2007.a. juulikuust kui poolte abielulised suhted lõppesid. Hageja jäi töötuks alates 27.01.2009.a., tema materiaalne olukord on raske, alates oktoobrikuust on lõppenud talle ka töötu abiraha maksmine.
- Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 5250.- krooni. Lapse igakuised kulutused koosnevad eluasemekulust 1250.- krooni, toidurahast 2000.- krooni, kulutustest transpordile 150.- krooni, kulutustest tervishoiule 100.- krooni, sidekuludest 100.- krooni, kulutustest hügieenitarvete ostmiseks 100.- krooni, koolikohustuse täitmise kulust 50.krooni, kulutustest riiete ja jalanõude ostmiseks 1000.- krooni, treeningutel käimise kulust 350.- krooni ja vaba aja veetmise kulust 150.- krooni.
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, Eesti Töötukassa tõendi mille kohaselt on ta töötu alates 27.01.2009.a. ja töötu abiraha maksti talle kuni 30.10.2009.a., AS E, AS T ja KÜ arved hagejale, lapse prilliretsepti ja Lasnamäe Tervisekeskuse tšeki, ostutšekid kauplustest, Gümnaasiumi arve A Š keeleringis käimise eest, TalliPensioniameti tõendi hagejale makstava peretoetuse kohta, oma 2008.a. tuludeklaratsiooni, kinnistusraamatu väljavõtte koretriomandi XXX, Tallinnas hagejale kuulumise kohta ja pangakonto väljavõtted SEB Pangast. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja esialgsete vastuväidete kohaselt ei pea ta hagejale elatusraha maksma kuna hageja on loobunud elatise nõudest tema vastu tsiviilasjas 2-07-39566
- veebruaril 2008.a., mil pooled sõlmisid kompromisslepingu, et korteriomand Xxx, Tallinnas jääb hagejale ja hageja loobub elatise nõudest.
- Kostja väidetel on ta andnud lapsele elatusraha ka vaatamata kompromisslepingule poolte vahel ning seda nii pangaülekandeid tehes kui ka sularahas. Lisaks sellele maksab kostja ka lapse kindlustuse.
- Pärast kohtu selgitusi kostjale, et elatist ei saa tasaarvestada ühisvara jagamisest tulenevate väidetavate nõuetega, nõustus kostja maksma lapsele elatist 2000.- krooni kuus põhjendades seda sellega, et ta peab tegema pangale laenu tagasimakseid kuna oli sunnitud võtma uue eluaseme ostmiseks laenu, samuti seetõttu, et tal on elukaaslasega sündimas 2010.a. Lk
(6)2 aprillikuus ka teine laps. Kostja väidetel on tema elukaaslasel lisaks sündivale lapsele veel kaks last, keda kostja aitab ülal pidada.
- Kostja on ka seisukohal, et hageja poolt märgitud kulutused lapsele toidu ostmiseks ja eluasemekulud on üle paisutatud, sest 8- aastane laps ei söö 2000.- krooni eest kuus ning, et lisaks hagejale ja lapsele elab hagejale kuuluvas korteris ka tema õde oma perega.
- Kostja väidetel on tema sissetulekuks kuus keskmiselt 16.000.- krooni.
- Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja oma palgatõendi AS-ist AT, A Š elukindlustuspoliisi, Harju Maakohtu määrused tsiviilasjas 2-07-39566 28.02.2008.a., millega on kinnitatud poolte kompromiss ühisvara jagamise vaidluses ja millega on vastu võetud hageja loobumine abielu lahutamise hagist ja elatise nõudest ning oma pangakonto väljavõtted. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled ning uurinud kohtule poolte poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
- Kohus võtab kõigepealt seisukoha hagi õigusliku põhjendatuse osas. Kohus on seisukohal, et poolte varalised suhted ei puutu poolte ühise lapse ülalpidamiskohustuse täitmisse, sest neid ei ole võimalik üksteisega tasarveldada. Asjaolu, et hageja loobus 28.02.2008.a. tsiviilasjas 2-07-39566 elatise väljamõistmise nõudest kostja vastu, ei võta temalt kui lapsevanemalt, kelle juures elab poolte ühine laps, õigust nõuda elatist lahuselavalt vanemalt kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtted tõendavad, et kostja on maksnud hagejale lapse ülalpidamiseks elatist 2009.a. juulis 1250.- krooni, augustis 2000.- krooni ja septembris 2900.- krooni. Rohkem tõendeid kostja poolt elatise maksmise kohta ei ole. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et kostja on jätnud perioodil 14.09.2008.a., s.o. ajast mil hageja kostjalt elatist nõuab, kuni juunini 2009.a. elatise maksmise kohustuse täielikult täitmata ja pärast seda andnud lapse ülalpidamiseks elatist ebapiisavalt, s.o. alla seaduses sätestatud alammäära. Nimetatud põhjustel on hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud.
- Edasi võtab kohus seisukoha selles kui suured on poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskulud kuus, sest kohtuotsuse p-s 11 osundatud seadusesätetest tulenevalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada lapse vajadustega. Lk
(6)3 Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 5250.- krooni. Lapse igakuised kulutused koosnevad eluasemekulust 1250.- krooni, toidurahast 2000.- krooni, kulutustest transpordile 150.- krooni, kulutustest tervishoiule 100.- krooni, sidekuludest 100.- krooni, kulutustest hügieenitarvete ostmiseks 100.- krooni, koolikohustuse täitmise kulust 50.- krooni, kulutustest riiete ja jalanõude ostmiseks 1000.- krooni, treeningutel käimise kulust 350.krooni ja vaba aja veetmise kulust 150.- krooni. Kostja on ka seisukohal, et hageja poolt märgitud kulutused lapsele toidu ostmiseks ja eluasemekulud on üle paisutatud, sest 8- aastane laps ei söö 2000.- krooni eest kuus ning lisaks hagejale ja lapsele elab hagejale kuuluvas korteris ka tema õde perega. Teisi kulutusi lapsele kostja ei vaidlustanud. Arvestades asjaoludega, et kostja osa lapse ülalpidamiseks tehtavatest kulutustest ei vaidlustanud ning, et poolte laps on 8-aastane, hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad A Š ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks poolte alaealise lapse ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi kulusid: - söögiraha – 1500.- krooni Kohus on seisukohal, et arvestades toidukorvi maksmust Tallilinnas, samuti seda, et laps vajab täisväärtuslikku toitu ning lisaks toidule ka puuvilju, mahla ja maiustusi, on 1500.- krooni tavapärane summa, mis 8-aastase lapse toidurahaks oleks mõistlik kuus arvestada. Asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu ja, et selle ostmiseks kulub raha, on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja; - eluasemekulu 850.- krooni Kohus leiab, et eluasemekulude hulka tuleb arvestada korteriomandi hoolduskulu 1000.- krooni, tasu elektri tarbimise eest 200.- krooni ja küttekulu 500.- krooni, arvestades sellega, et pool aastat kütteperioodi ei ole. Seega on kogu korteri Xxx, Tallinnas eluaseme kasutamisega seotud kulu keskmiselt 1700.krooni kuus. Kuna kostja ei ole tõendanud oma väidet, et lisaks hagejale ja pojale elab seal korteris ka hageja õe pere ja hageja selle kostja väite vaidlustas, tuleb kogu eluasemekulu jagada kahe tarbija vahel, mis teeb 850.- krooni; - kulutustest transpordile 150.- krooni; - kulutustest tervishoiule 100.- krooni; - sidekuludest 100.- krooni; - kulutustest hügieenitarvete ostmiseks 100.- krooni; - koolikohustuse täitmise kulust 50.- krooni; - kulutustest riiete ja jalanõude ostmiseks 1000.- krooni; - treeningutel käimise kulust 350.- krooni ja - vaba aja veetmise kulust 150.- krooni. Lk
(6)4 Eeltoodust tulenevalt moodustab poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskulu kuus kokku summa 4350.- krooni.
- Järgmisena võtab kohus seisukoha selles milline on poolte varaline olukord, mida kohus peab samuti arvesse võtma elatise suuruse kindlaksmääramisel ning millised on muud asjaolud mis omavad tähtsust elatise suuruse kindlaksmääramisel ning kui suur on kostjalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus. Poolte varalise olukorra tõendamiseks on pooled esitanud kohtule järgmised tõendid: - Eesti Töötukassa tõendi mille kohaselt on hageja töötu alates 27.01.2009.a. ja töötu abiraha maksti talle kuni 30.10.2009.a., - TalliPensioniameti tõendi hagejale makstava peretoetuse kohta; - hageja 2008.a. tuludeklaratsiooni, - kinnistusraamatu väljavõtte koretriomandi Xxx, Tallinnas hagejale kuulumise kohta; - hageja pangakonto väljavõtted SEB Pangast; - kostja palgatõendi AS-ist AT, mille kohaselt on tema palk olnud keskmiselt viimase aasta jooksul 16.891,62 krooni kuus ja - kostja pangakonto väljavõtted. Arvestades asjaoluga, et hageja on olnud alates 27.01.2009.a. töötu ning ajavahemikul 03.02.2009.a. – 30.10.2009.a. sai hageja kokku töötutoetust 8883,00 krooni, mida tõendab Eesti Töötukassa tõend, ning 2008.a. oli hageja kogu sissetulek kokku 52.485.- krooni, mida tõendab hageja 2008.a. tuludeklaratsioon, kostja palk seevastu aga on peaaegu 17.000.- krooni kuus, mida tõendab AS AT poolt väljastatud kostja palgatõend, tuleb enamus lapse ülalpidamiskuludest jätta kostja kanda. Elatise suuruse kindlaksmääramisel ei saa kohus arvestada asjaoluga, et kostja elukaaslasel on 2 last, keda kostja aitab väidetavalt ülal pidada, sest kostjal ei ole seadusest tulenevat kohustust oma elukaaslase lapsi ülal pidada. Ka kostja ja tema elukaaslase tulevikus sündiva lapsega ei saa kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada, sest kostja ei saa olla kohustusi oma tulevikus sündiva lapse ülalpidamisel. Samuti ei saa kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada asjaoluga, et kostjal on laen, mida ta peab pangale tagasi maksma, sest nimetatud võlaõigusliku kohustuse on kostja omale vabatahtlikult võtnud. Arvestades kõike eeltoodut, kuid ka seda, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, mille suuruseks on 21%, kuulub kostjalt poolte ühise lapse ülalpidamiseks väljamõistmisele elatis summas 3500.- krooni. Kohus selgitab menetlusosalistele, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta vastavalt PkS § 61 lg 3 sätestatule.
- Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Lk
(6)5 Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohtu käsutuses olev dokumentaalne tõend – kostja pangakonto väljavõte – tõendab, et kostja on maksnud hagejale elatist 2009.a. juulis 1250.- krooni, augustis 2000.- krooni ja septembris 2900.- krooni, kuid ükski tõend ei kinnita, et kostja on maksnud elatist enne seda või pärast, kuulub kiostjalt elatis väljamõistmisele alates 14.09.2008.a., s.o. tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist nagu võimaldab PkS § 70 lg 2 arvestades sellega, et 6150.- krooni on kostja kokku elatist enne elatisehagi esitamist maksnud. Seega on kostja elatise võlg perioodi 14.09.2008.a. kuni 13.09.2009.a. eest kokku 35.850.- krooni /(12 x 3500) – 6150)/ ning alates hagi esitamisest kuulub elatis väljamõistmisele igakuise summana 3500.- krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. Menetluskulude jaotamine.
- Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Tsiviilasja himääramine.
- Tsiviilasja himääramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis 4235.- krooni kuus, on tsiviilasja hinnaks 38.115.- krooni (9 x 4235). Kohtunik: Lk
(6)6