← Eesti

2-09-34613/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. aprillil 2010.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-34613 Tsiviilasja hind 47.784,85 krooni Tsiviilasi MK hagi SK vastu põlvnemise tuvastamiseks ja lapsele elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: MK (ik xxx, elukoht xxx), Kostja: SK (ik xxx, elukoht xxx) esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
  2. märtsil 2010.a. RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada osaliselt.
  4. Lugeda tuvastatuks, et MKl xxx.a. sündinud poeg R K (sünd registreeritud xxx.a. Saku Vallavalitsuses, kanne nr xxx) põlvneb SKst.
  5. Välja mõista SKlt elatusraha MK kasuks poja R K, sündinud xxx.a., ülalpidamiseks 2000.- (kaks tuhat) krooni kuus alates 16.07.2009.a. kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. Menetluskulude jaotus.
  6. Jätta MK menetluskuludest ½ (pool), s.o. ½ (pool) riigilõivust ja ½ (pool) ekspertiisikulust tema enda kanda.
  7. Välja mõista SKlt 2500.- (kaks tuhat viissada) krooni Eesti Vabariigi kasuks MKle antud menetlusabi katteks. Kostjalt välja mõistetud hageja menetlusabi tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034800017) või Swedbankis (konto nr 221023778606), mõlemal viitenumber
  8. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtuimaja nimi, tsiviilasja number ning, et riigilõivu tasutakse MK menetlusabi katteks.
  9. Jätta MK menetluskuluks olevast ekspertiisitasust ½ (pool) SK kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.
  10. xxx.a. sündis MKl poeg R K. Isa kohta andmeid lapse sünniakti kantud ei ole.
  11. 16.07.2009.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus MK tuvastada, et temal xxx.a. sündinud poeg R K põlvneb SKst ja välja mõista SKlt elatis summas 2531,65 krooni (2000 krooni + tulumaks 21 %).Hageja palub elatise välja mõista alates lapse sünnist.
  12. Hageja väidetel on kostja temal sündinud poja R e isa. Pooled tutvusid 2007.aaastal, aasta lõpul hageja rasestus. Kostja soovis küll, et hageja teeks aborti, kuid hageja keeldus. xxx.a. sündiski poeg R .
  13. Hageja väidetel ei ole kostja raha lapse ülalpidamiseks andnud alates lapse sünnist ja kõik kulud seoses lapse kasvatamise ja ülalpidamisega kannab hageja. Hageja sissetulekuks oli kuni 11.01.2009.a. tema emapalk 8434.- krooni, käesoleval ajal on ainsaks sissetulekuks peretoetus.
  14. Lapse ülalpidamiskulud kuus moodustavad hageja väidetel summa kokku summa 7000.krooni ja koosnevad a) söögirahast 1500.- krooni, b) riiete ja jalanõude ostmise kulust 1000.krooni, c) kulutustest mähkmete ostmiseks 600.- krooni, d.) eluasemekuludest 1400.- krooni, e) kulutustest ravimite ostmiseks 1000.- krooni (laps on halva tervisega ja allergiline), f) mänguasjade ostmise kulust 400.- krooni, g) kulutustest hügieenitarvete ostmiseks 300.krooni, h) muudest kulutustest 800.- krooni, mis seisnevad lapsele ühekordsete suuremate asjade ostmises. Lk

(7)2
  1. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, väljatrüki portaalist www.riik.ee, millest nähtuvad hagejale makstud vanemahüvitis ja peretoetus, arvelduskonto väljavõtte SEB Pangast ja Swedbankist, Maksu- ja Tolliameti teatise hagejale makstud emapalga suuruse kohta 2008.a. ja 2009.a. Hageja taotles määrata tsiviilasjas ka DNA ekspertiis tõendamaks, et kostja on hagejal sündinud poja R K isa. Kostja vastuväited hagile ja nende põhjendused.
  2. Kostja hageja nõuet põlvnemise tuvastamiseks ei tunnistanud, vaid väitis, et hagejal oli samal ajal ka teisi meestuttavaid kellega tal olid intiimsuhted.
  3. Kostja ei tunnistanud ka hageja nõuet elatise väljamõistmiseks, kuid möönis, et kui DNA ekspertiisist järeldub, et tema on siiski hageja lapse isa, on ta nõus lapsele elatist maksma 1500.- krooni. 05.04.2010.a. kohtule saadetud avalduses nõustus kostja üksnes 750.- krooni suuruse elatise maksmisega.
  4. Kostja on seisukohal, et hageja on lapse ülalpidamiskulud hagiavalduses üle paisutanud, mistõttu on ka temalt nõutav elatis kokkuvõttes liiga suur. Pealegi puudub kostjal töökoht ja sissetulek. Elatise väljamõistmise juures tuleks arvesse võtta ka seda, et tal sündis kooselust P N xxx.a. tütar F K.
  5. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, vaid teatas kohtule, et on Soomes tööl ega saa seetõttu kohtusse tulla. Hageja taotles lahendada tsiviilasi sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Kohus rahuldas hageja taotluse tsiviilvaidluse sisuliseks läbivaatamiseks kostja osavõtuta. Kostja väide, et ta on tööl, ei saa kohtu arvates olla seaduslikuks takistuseks tema kohtuistungile mitteilmumiseks.
  6. Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks hagile oma pangakonto väljavõtte Swedbanikst, F K ja R T sünnitunnistused, töölepingu, mis kostjal on sõlmitud J G OÜ-ga ja väljatrüki hageja ja kostja elukaaslase vahel MSN-is peetud vestlusest. Kohtu poolt väljanõutud tõendid.
  7. Kohus nõudis välja perekonnaseisuametilt R K sünniakti, tegi järelepärimised pankadesse kostjale kuuluvate arvelduskontode kohta ja Maksu- ja Tolliametile kostja tuludeklaratsiooni väljanõudmiseks ning kontrollis elektroonilisest kinnistusregistrist kas kostjale kuulub kinnisvara. Järelepärimiste tulemusena selgus, et kostjale kinnisvara ei kuulu, tema ain arvelduskonto on avatud Swedbankis, kus tal on arvel 10,87 eesti krooni ning, et kostja on saanud 2009.a. maksustatavat tulu 3943.- krooni OÜ-st A . Kohtuotsuse põhjendused. Lk
(7)3
  1. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid ja kohtu poolt määratud DNA ekspertiisi tulemusena antud eksperdi arvamust, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele nii põlvnemise tuvastamise nõudes kui ka elatise väljamõistmise nõudes alaealise lapse ülalpidamiseks.
  2. Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 42 lg 2, mille kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldab meest lapse isaks pidada. Kohus leiab, et kohtu poolt määratud ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt läbi viidud DNA ekspertiisi (ekspertiisiakti ) tulemustega on tõendatud, et SK on R K isa. Asjaolu kas laps eostati poolte ühisel nõusolekul ja kokkuleppel või mitte, ei oma aga vaidluse lahendamisel tähendust.
  3. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ning lg 2 sätetest. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lisaks eeltoodud seadusesätetele kohaldab kohus ka PkS § 61 lg 4 sätestatut, mille kohaselt ei või igakuine elatise suurus ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ja lõikest 5, mille kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla lõikes 4 sätestatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  4. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kui suured on poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskulud kuus, sest kohtuotsuse p-s 15 osundatud seadusesätetest tulenevalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada lapse vajadustega. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 7000.- krooni ja kulud koosnevad a) söögirahast 1500.- krooni, b) riiete ja jalanõude ostmise kulust 1000.- krooni, c) kulutustest mähkmete ostmiseks 600.- krooni, d.) eluasemekuludest 1400.- krooni, e) kulutustest ravimite ostmiseks 1000.- krooni (laps on halva tervisega ja allergiline, f) mänguasjade ostmise kulust 400.- krooni, g) kulutustest hügieenitarvete ostmiseks 300.- krooni, h) muudest kulutustest 800.- krooni, mis seisnevad lapsele ühekordsete suuremate asjade ostmises. Kostja on seisukohal et hageja poolt lapse ülapidamiseks märgitud kulutused on ülepaisutatud, täpsustamata millised neist. Arvestades asjaoluga, et poolte laps on 1 aasta ja 8 kuu vanune leiab kohus, et põhjendatud kuludeks poolte alaealise lapse ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi kulusid: - söögiraha – 1000.- krooni Kohus on seisukohal, et arvestades toidukorvi maksumust Tallinna linnas, samuti seda, et laps vajab täisväärtuslikku toitu ning lisaks toidule ka puuvilju, mahla ja maiustusi, on 1000.- krooni tavapärane summa, mis alla 2-aastase lapse toidurahaks oleks mõistlik kuus arvestada. Asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu ja, et selle ostmiseks kulub raha, on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja; Lk
(7)4 - - - - riiete ja jalanõude ostmiseks tehtavad kulutused summas 500.- krooni - Kohus leiab, et nimetatud summa on piisav alla 2-aastasele lapsele kuus riiete ja jalanõude ostmiseks arvestades asjaoludega, et laps peab käima riides vastavalt aastaajale ja kliimale; eluasemekulu 300.- krooni Kohus on seisukohal, et lapse eluasemekulude suuruse arvestamisel saab arvesse võtta üksnes neid kommunaalkulusid mille suurust arvestatakse inimeste arvu järgi eluruumi kasutamisel, s.o vee, elektri vmt kulusid, mitte aga korteriüüri, sest selle suurus ei sõltu elanike arvust; kulutused seoses tervishoiu ja hügieeniga 800.- krooni – Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada ka seda, et iga inimene vajab aegajalt ravimeid ja vitamiine ning hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks, alla 2- aastane laps ka mähkmeid. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et lapsel on tema tervisest tulenevaid erikulusid, siis selle hageja väitega kohus arvestada ei saa; mänguasjade ostmise kulu 200.- krooni. Kohus on seisukohal, et nimetatud summa on piisav lapsele mänguasjade ostmiseks kuus; muud vajalikud kulud 300.- krooni. Kohus nõustub hagejaga, et seoses lapse sünniga ja tema kasvatamisega on vaja teha ka ühekordseid väljaminekuid, kuid arvestades sellega, et need ei ole igakuised, peab kohus põhjendatud summaks selleks arvestada 300.- krooni. Eeltoodust tulenevalt moodustab poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskulu kuus kokku summa 3100.- krooni. 17. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles milline on poolte varaline olukord, mida kohus peab samuti arvesse võtma elatise suuruse kindlaksmääramisel ning millised on muud asjaolud mis omavad tähtsust elatise suuruse kindlaksmääramisel ning kui suur on kostjalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus. Poolte varalise olukorra tõendamiseks on pooled esitanud ja kohus välja nõudnud järgmised tõendid: - väljatrüki portaalist www.riik.ee, millest nähtub, et hagejale makstud vanemahüvitise ja peretoetuse suurus; - hageja arvelduskonto väljavõtte SEB Pangast ja Swedbankist; - Maksu- ja Tolliameti teatise hagejale makstud emapalga suuruse kohta 2008.a. ja 2009.a.; - kostja pangakonto väljavõtte Swedbanikst; - töölepingu, mis kostjal on sõlmitud JG OÜ-ga ja - Maksu- ja Tolliameti tõendi, mille kohaselt on kostja saanud 2009.a. maksustatavat tulu 3943.- krooni OÜ-st A . Arvestades asjaoluga, et hageja sissetulekuks on käesoleval ajal üksnes riigi poolt makstav peretoetus ja et kostjal on käesoleval ajal töösuhe JG OÜ-ga, kuid ka sellega, et kostjal on lisaks hagejaga sündinud pojale kooselust PN01.10.2009.a. sündinud tütar F K, keda kostja on samuti kohustatud ülal pidama ning kes ei või hageja kasuks poolte poja ülalpidamiseks elatise väljamõistmisel jääda halvemasse materiaalsesse olukorda kui R K, ning lõpetuseks ka sellega, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-127-09 asunud seisukohale, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb muuhulgas arvestada ka asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma ja, et väljamõistetav elatis ei või olla ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit Lk
(7)5 ega tulla ise toime ilma riigi abita, asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis summas 2000.- krooni kuus arvestades ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, mille suuruseks on 21%. Kohus selgitab menetlusosalistele, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
  1. Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus on seisukohal, et tulenevalt sellest, et R K põlvnemine kostjast tuvastatakse alles käeoleva kohtuotsusega ja nõue elatise väljamõistmiseks on esitatud koos põlvnemise tuvastamise hagiga, puudus kostjal enne hagi esitamist juriidiliselt kohustus elatist lapse ülalpidamiseks maksta ning elatis tuleb välja mõista alates elatisehagi esitamisest kohtule vastavalt PkS § 70 lg 1 sätestatule. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
  2. Kohus jätab tulenevalt TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 sätestatust otsuse tegemisel arvestamata kostja poolt esitatud RT sünnitunnistuse ja väljatrüki MSN-ist hageja ja kostja elukaaslase vahel peetud vestlusest, sest nimetatud tõendid ei ole käesolevas asjas asjakohased tõendid ega tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostjal ei ole RT ülalpidamiskohustust, sest ta ei ole tema vanem. Menetluskulude jaotamine.
  3. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 1xxx lg 1 ja lg 2 sätetest ning § 179 lg 1 sätestatust. Hageja palus jätta tema menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja ekspertiisikulu kostja kanda. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et hageja on kasvatanud poolte ühist last üksi ilma kostja materiaalse toetuseta juba peaaegu 2 aastat ja tema ainseks sissetulekuks on käesoleval ajal riigilt saadav peretoetus, oleks ebaõiglane jätta hageja kõiki menetluskulusid tema enda kanda nagu sätestab TsMS § 1xxx lg
  4. Juhindudes TsMS § 1 lg 2 sätestatust ja § 179 lg 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jaotada hageja menetluskulud poolte vahel võrdselt, s.o. hageja poolt põlvnemise hagi esitamisel tasutud ½ riigilõivu, mille hageja 13.11.2009.a. kohtumääruse alusel on ära tasunud, jääb hageja enda kanda ja ½ ekspertiisikulu jääb samuti hageja kanda. Riigilõivu pool osa, mille tasumisest hageja kohtu 13.11.2009.a. määrusega vabastati, tuleb välja mõista kostjalt riigituludesse ning ½ ekspertiisikulu tuleb kohtuotsusega jätta kostja kanda. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Tsiviilasja hinna määramine.
  5. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa Lk
(7)6 ja TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagi hind 25.000.- krooni. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi põlvnemise tuvastamiseks, mis on mittevaraline nõue ja mille hagihinnaks on 25.000.- krooni ja nõude välja mõista kostjalt elatis 2531,65 krooni kuus, mille hagihind on 22.784,85 krooni (9 x 2531,65), ning et TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded hagihinda arvutades kokku, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 47.784,85 krooni. Kohtunik: Lk
(7)7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.