§-st 230 lasub nõusoleku saamise tõendamiskoormus hagejal. Hageja üürileandjalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadud nõusolekut kohtule esitanud ei ole. Kostja väidab, et üürnik OÜ-lt K muudatuste või parenduste tegemiseks VÕS 285 lg 1 sätestatud vormis nõusolekut ei ole küsinud ega ka saanud. Seega ei ole hageja tõendanud esimest eeldust hüvitise nõude rahuldamiseks. Tulenevalt
lg 1 peab hageja tõendama, et asja väärtus on üürniku poolt tehtud parenduste või muudatuste tulemusena oluliselt suurenenud. Hageja on kohtule esitanud tõendid tema poolt tehtud investeeringute (kulutuste) kohta nõudes hagiavalduses parenduste (kulutuste) hüvitamist ehk kostjalt 176 706,80 krooni väljamõistmist. Olgugi, et hagiavalduse tekstis on arvukalt seadusest ümber kirjutatud võlaõigusseaduse sätteid, ei tulene ühestki hagiavalduses viidatud võlaõigusseaduse normist kostja kohustust hüvitada üürniku poolt tehtud kulutused. Hageja ei ole kulutuste hüvitamise õiguslikule alusele viidanud. Hageja ei ole aga esitanud ühtegi tõendit, tõendamaks, et märgitud investeeringute (kulutuste) tulemusena üürilepingu objektiks olnud äriruumide väärtus oleks (oluliselt) suurenenud. Eriti peab kostja vajalikuks rõhutada, et hagiavalduses ei ole peetud vajalikuks märkida, mis viisil peaks saama üürileandja tehtud investeeringutest (kulutustest) kasu. Vaatleme alljärgnevalt kulutusi vastavalt hagiavalduse lisas nr 11 on tabelarvutusena toodud nõude arvestusele. Märgitud arvestuses nimetatakse investeeringuna rendipinnale parkimismärki summas xxx8,50 krooni. Parkimismärgiks nimetatut tõendame vastusele lisatud fotoga. Parkimismärgiks nimetatud tahvlil on kiri hageja ärinimega ning LE p 5.7. 9 märgitud lisatahvel „Sõiduk teisaldatakse”. Sellist märgimoodustist kehtiv liikluseeskiri ei tunne. Kostja jaoks puudub sellisel hageja ärinimega tahvlil ja LE vastava lisatahvli moodustisel igasugune mõistlik kasutusotstarve ja seega igasugune väärtus. Vaidlust ei ole selles, et üürnik paigaldas ruumidesse eemaldatavad klaasvaheseinad, ning ruumide tagastamisel ei võtnud maha ühe akna ette paigaldatud ribikardinat ning jättis seintele peegelriiulid. Märgitud asjade näol on tegemist ruumide sisustuselementidega, mida saab üüritud asja kahjustamata eemaldada. Üürnikul oli selleks VÕS § 285 lg 3 alusel õigus ning märgitud asjade eemaldamise õigust tunnistas ja soovis ka kostja. Märgitud eemaldatavad sisutuselemendid ei ole kostjale vajalikud, need ei suurenda mingilgi määral üüritud asja väärtust. Tegelikult kannab kostja märgitud esemete pärast kahju, sest peab need omal kulul demonteerima ja hoiustama. Kostja kinnitab, et on valmis hageja soovil koheselt märgitud esemed hagejale üle andma. Parendustena käsitles üürnik ka väidetavat ventilatsioonisüsteemi parendamist (ümberehitamist), kanalisatsiooni ja veetorustiku täiendavat paigaldamist ning täiendavate valveseadmete paigaldamist, mille kohta aga mingeid tõendeid või projektdokumentatsiooni ei ole esitanud ning mida hageja visuaalse vaatluse teel ei ole tuvastanud. Ruumide üürile andmisel oli ruumidesse välja ehitatud ventilatsioon, vee- ja kanalisatsioonisüsteem ja turvasüsteem. Teostatud ümberehitused ei ole kostjale vajalikud. Hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada tõendeid, millega oleks tõendatud märgitud kulutuste tulemusena ruumide väärtuse suurenemine ja/ või üürileandja kasu märgitud kulutusest. Seega puudub ka teine nõude rahuldamise alus st. ei ole tõendatud, et asja väärtus on üürniku poolt tehtud parenduste või muudatuste tulemusena oleks oluliselt suurenenud. Kostja tõendab esitatud vastuväiteid hagiavaldusele lisatud fotoga ning ehituseksperdi aktiga. Ehitusekspert koos 3 hageja esindajaga teostas ruumide ülevaatuse ja tuvastas, et hageja poolt märgitud üürilepingu objekti „parendused” on kas eemaldatavad ilma ruume kahjustamata ja/või ei oma ruumide omanikule mingit väärtust. OÜ K ei ole kunagi nõustunud seisukohaga, et üürniku pool tehtud parendused oleks tõstnud oluliselt ruumide väärtust ning ei ole tunnistanud üürniku poolt väidetavalt teostatud tasaarvestust üüriga. Üürivõla nõudes on OÜ K esitanud OÜ BS(pankrotis) käendajate vastu hagi Harju Maakohtusse. Hageja seisukoht kostja vastusele Kostja väidab täiesti arusaamatult ning pahatahtlikult, et hageja pole saanud luba parenduste ja muudatuste tegemiseks lepingu objektil. 03.04.2006 esitas hageja esindaja muudatuste kavandi koos selgitusega paberkandjal lepingu teisele poolele. Kui hageja otsis endale äriruume, tutvustas just kostja esindaja end lepingu objekti omanikuna ning temaga toimus ka kogu asjaajamine. Hageja leiab, et on selge, et kostja oli teadlik tehtavatest muudatustest. Omaniku ja kostja nõusolek parenduste ja muudatuste tegemiseks oli olemas ning hageja tegutsemine oli õiguspärane. Kostja väide nagu polevat hageja esitanud materiaalõiguslikku alust oma nõude põhistamiseks on pahatahtlik ja alusetu. Hageja on selgelt oma nõude alused hagis esitanud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele ja tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 04.06.2008 Harju Maakohtu otsusega kuulutati välja hageja pankrot (tl 5-8). Samuti ei ole vaidlust selles, et poolte vahel sõlmiti 05.04.2006 äriruumide kasutusse andmise leping, millega kostja andis ALG Liisingu AS-iga sõlmitud liisingulepingu alusel kostja valduses oleva xxxäriruumi hagejale ajutiseks kasutamiseks (tl 9-16). Kuivõrd mais 2006 omandas kostja äriruumid ALG Liisingu AS-ilt, uuendasid pooled esialgset lepingut ning pidasid vajalikuks muuta lepingu p 1.5, jättes välja esialgses lepingus olnud kokkuleppe, mille kohaselt hageja poolt ruumides tehtud parendusi ei hüvitataks (tl 17-23). Poolte vahel on vaidlus selles, kas üürileandja on andnud üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku parenduste ja muudatuste tegemiseks. Samuti on vaidlus selles, kas ja millisel määral on parenduste tulemusena üüritud asja väärtus suurenenud ja kuivõrd on üürileandja saanud üürniku poolt tehtud kulutustest kasu. Võlaõigusseadus § 285 lg 1 kohaselt võib üürnik üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi 4 üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Uuendatud lepingu p 5.2.5 alusel pidi hageja kooskõlastama kõik äriruumides tehtavad muudatused või parendused eelnevalt kirjalikult kostjaga. Esmalt võtab kohus seisukoha, kas üürileandja on andnud üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku parenduste ja muudatuste tegemiseks. Kohtule esitatud xxxäriruumide muudatuste kavandi selgituselt nähtub, et vajalike ümberehituste teostamiseks hageja poolt on kooskõlastatud ALG Liising AS-iga (tl 33). ALG Liising AS ei ole üürileandja, mistõttu tema poolt antud kooskõlastust ei saa lugeda kostja nõusolekuks. Hageja poolt esitatud kirjad ja väljavõte kuulutusest (tl 141-147) ei tõenda üürileandja nõusolekut. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud esimest eeldust hüvitise nõude rahuldamiseks, mistõttu ei ole hagi põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Sellest tulenevalt ei ole kohtul vaja anda hinnangut asjaolule, kas ja millisel määral on parenduste tulemusena üüritud asja väärtus suurenenud ja kuivõrd on üürileandja saanud üürniku poolt tehtud kulutustest kasu. Nendel kaalutlustel jätab kohus hindamata ka neid asjaolusid tõendavad tõendid (tl 24-32, 34-42, 169-171). Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Lukiina Vismann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.