HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-24425 Otsuse kuupäev 14.jaanuar 2010 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi VBH AS (reg.kood xxx, xxx) hagi OÜ FE

§ 208

lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohus leiab, et poolte vahel 02.04.2007 sõlmitud lepingust tulenev hageja nõue 102 537,41 krooni väljamõistmiseks on põhjendatud ning tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja on jätnud tasumata hageja poolt temale saadetud 3 arvet ning ühe arve osaliselt. Hageja on esitanud kohtule selgituse arvete esitamisest ja nende tasumisest (t.lk 20), millest nähtub, et kostja on jätnud 09.09.2008 väljastatud arve tasumata osaliselt 49 149,49 krooni ulatuses. Vastavalt komplekteerimislehele (t.lk 13) on kaup vastu võetud kostja esindaja poolt ning kuna kostja on tasunud nimetatud arve osaliselt, esitamata pretensiooni vastuvõetud kauba osas, siis tuleb lugeda kostja poolt 08.09.2008 komplekteerimislehel märgitud kogu kaup vastuvõetuks, olenemata sellest kes kostja poolt volitatud isikutest on kauba vastuvõtmise dokumendile alla kirjutanud. Ei ole veenev kostja väide, et 08.09.2008 arve osaline maksmine toimus ekslikult. Eksliku maksmisega võinuks olla tegemist, juhul kui kogu summa 158 418,41 krooni oleks makstud ühe korraga. Hageja arvete maksmist näitava tabeli (t. lk 20) järgi on kostja poolt nimetatud summa tasutud ositi, 23 osas, ajavahemikus 11.11.2008 kuni 12.05.

2. ja 03.10.2008 arvetel märgitud kauba on hagejalt tellinud kostja OÜ FE müügijuht MS(t.lk 37,38). MS on isik kellel oli lepingu järgi õigus kaupa tellida. Tellimuses märgitud kauba nomenklatuur ja maht vastab komplekteerimislehtedel ja arvetel nimetatud kaubale. Hageja väite kohaselt pandi tellitud kaup laos valmis ning teatati tellijale, millal ta võib sellele järele tulla. Kauba vastuvõtmist on komplekteerimislehtedel vastuvõtja kinnitanud allkirjaga. Alusetu on väita, et hageja oleks oma laost väljastanud kostja poolt tellitud kauba kolmandale isikule. Kostja ei ole eelnevalt hageja poole pöördunud pretensiooniga, et tema tellitud kaup on kätte saamata. Alles hagile kirjaliku vastuse esitamisel juunis 2009 on kostja väitnud, et kostjal kauba kättesaamine on tõendamata. Komplekteerimislehtede järgi on kauba iga kord vastu võtnud erinev isik, kelle allkiri visuaalselt ei ühti lepingu lisas 1 märgitud isikute omaga. 2 Pooltel oli lepingust tulenev pikaajaline järjepidev suhtlemine ning selle käigus välja kujunenud praktika, mille kohaselt kauba tellis lepingus kokkulepitud isik ning kauba järele hageja lattu tuli isik, kes küll ei olnud lepingu lisas 1 märgitud, kuid oli kostja poolt volitatud kaupa vastu võtma. Majandustegevuses on tõenäoline, et kaupa ei käi vastu võtmas ostujuht (antud juhul kauba tellija) või muu struktuurüksuse juht ise. Ei ole usutav, et kostja ostujuhi poolt tellitud kaubale võis hageja lattu kokkulepitud ajal järele minna kolmas isik, keda kostja ei oleks volitanud kaupa kätte saama. Arvestades poolte vahel väljakujunenud praktikat on tõendatud nii
3. ja 03.10.2008, kui ka 04.05.2008 komplekteerimislehel märgitud kauba üleandmine OÜl-e FE. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja nõue 102 537, 41 krooni kostjalt väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Pooled on lepingu punktis 4.1 kokku leppinud, et lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamisel on pooltel õigus nõuda süüdiolevalt poolelt viivist 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast või mittekohaselt üleantud kaupade maksumusest iga viivitatud päeva eest. Hageja on esitanud viivisenõude (viivisearvestus t. lk 21) seisuga 25.mai 2009 summas 76 251,94 krooni. Kostja ei ole viivise suurusele ega hageja poolt esitatud arvestusele vastuväiteid esitanud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3