lg.2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest,võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohtu hinnangul ei ole hageja käitunud hea usu ega mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt,kui 2 aastat hiljem esitatud pankrotiavalduses oli hageja kujundanud nõude selliselt,et kogu Kostja 3 poolt tagastatud laenusumma arvestas hageja, viidates lepingu p.2.4 Kostjat 3 teavitamata, intressi ja viivise katteks . Kostja 3 väitel valmistas laenulepingu ette hageja ,lepingu sõlmimisega oli kiire,lepiti kokku ainult laenusummas ja tagastamise tähtajas,viivise osas ega laenu tagastamisel selle arvestamiseks esmalt mõne muu võimaliku kohustuse katteks ,ei ole hagejaga läbi räägitud ega kokku lepitud.Kostja 3 leiab ,et lepingu p.2.4 näol on tegemist tühise tüüptingimusega ,mis kahjustab kostjat ebamõistlikult. Kohus on seisukohal,et lepingu p.2.4 ,mis lubab laenuandjal ilma laenusaajaga kokku leppimata nõuda viivist ,mis ületab mitmekordselt seaduses sätestatud viivisintressi määra ja laenu tagastamisel laenusaaja poolt kustutada esmajärjekorras viivisevõlgnevus,seejärel intressid ning seejärel laenusumma,on tüüptingimus,millega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.
ÜS § 84 lg.1 kohaselt tühisel kokkuleppel ei ole õiguslikke tagajärgi. Kohtu arvates ei ole õige hageja väide ,nagu tuleneks
§ -st 88 lg.8 tema õigus lugeda maksete laekumisel esmalt tasutuks viivis ja lõpuks põhikohustus.
sätestab täitmise erinevate kohustuste katteks,kus pooled võivad määrata missuguste kohustuste täitmiseks laekunud raha arvestatakse.Ja isegi kui võlausaldaja ja võlgnik ei ole määranud,millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse ,loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Kostja 3 ainus kohustus oli tagastada laenusumma ja intress.Laenusumma on Kostja 3 tagastanud,intressi nõuet ei ole hageja esitanud.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel oli hagejal õigus ,mitte kohustus,õiguskaitsevahendina nõuda Kostjalt 3 viivist.Viivise nõudeõigus kuni nõude tasumiseni tekkis hagejal pärast 06.10.2004,mil nõue muutus sissenõutavaks. Tõendatud on asjaolud,et viimane laenulepingust tulenev makse 55 000 krooni laekus hagejale 11.03.2005 a.Hageja ei ole kostjale viivist arvestanud ,viivisenõude esitamise võimalustki arutanud või selle võimalikust nõudmisest teavitanud ega seda mõistliku aja jooksul ka nõudnud. Samuti ei ole hageja kunagi teavitanud Kostja 3 maksete laekumisel nende arvestamisest esmalt võimaliku viivise katteks.Võlale s.h viivistele viitas hageja alles 28.08.2006 esitatud pankrotihoiatuses. Kuivõrd Kostjale 3 hageja poolt 28.08.2006 a. esitatud pankrotihoiatuses ega 14.02.2007 a.kohtule esitatud pankrotiavalduses ei olnud hageja väidetava võla s.h viivise nõue tõendatud ja võla arvestuses ei lähtutud laenulepingus sisalduvast, jättis Ringkonnakohus 05.02.2008 a .hageja esitatud pankrotiavalduse rahuldamata. Eeltoodu alusel leiab kohus,et hageja käitumine pärast laenusumma tagastamisest 3 aasta möödumist oma väidetava nõude (laenuvõla ja viivise) metoodika kujundamisega ja nõude esitamisega Kostja 3 vastu,ei vasta hea usu põhimõtetele ja on vastuolus heade kommetega. Heade kommetega vastuolus olev tehing on TsÜS § 86 tulenevalt tühine.
lg.3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd,kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus,mille toimumise riisikot ta kannab, Hageja heas usus tegutsemise puhul tulnuks tal Kostjat 3 teavitada viivise nõudest ja suurusest ja laenusumma tagasimaksete laekumisel nende arvestamisest võimaliku viivise katteks mõistliku aja jooksul,milleks ei saa lugeda 2 aastat. Riigikohus lahendis 3-2-1-41-07 on leidnud,et hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on välistada võimalus,et õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi.Põhimõtteliselt võib viivisenõue olla vastuolus hea usu põhimõttega.Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest,tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse ,kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele,lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune). Tuvastatud asjaoludest tulenevalt leiab kohus,et hageja nõue on tõendamata ja vastuolus hea usu põhimõtetega ,mistõttu tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool,kelle kahjuks otsus tehti ,seega hageja . TsMS § 174 lg.1 sätestab,et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest . Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri . Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.