2-09-14261/3

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-14261 Otsuse kuupäev 12.oktoober 2009 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi AA(isikukood XXX, XXX) hagi AK(isikukood XXX, XXX) vastu elatusraha nõudes 27 000 krooni Hagi hind Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 23.september 2009 hageja AA, hageja esindaja adv. Tiina Mare Hiob, kostja AK ja kostja esindaja adv. Vladimir Sadekov Resolutsioon Jätta AA hagi AK vastu elatusraha nõudes rahuldamata. Menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja põhjendused AA on täisealine poeg AK, kes elab emast eraldi koos oma perega. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis, sest poeg ei täida vabatahtlikult abivajava töövõimetu vanema ülalpidamise kohustust ja ema palvetele abistada hagejat poeg ei reageeri. AA on Tallinna pensioniameti ekspertiisi otsusega 21.11.2008 üldhaigestumise tagajärjel kaotanud 100% töövõime. Hageja igakuulise töövõimetuspensioni suurus on alates 01.04.2008.a. 3 887 krooni, millele lisandub sotsiaaltoetus 260 krooni. Hagejale kuulub kaasomandina korteriomandist Tallinnas XXX, mis on ka hageja elukohaks. AA kaasomandi osale on seatud hüpoteek Nordea Bank Finland Plc kasuks 540 000 krooni ning rahalise kohustusena maksab hageja igakuiselt pangale 4 520 krooni. Hageja hinnangul ei jätku tal normaalseks äraelamiseks rahalisi vahendeid, sest kulud ületavad sissetulekut. Teisi võimalikke toetajaid, kellelt abi loota peale kostja, hagejal ei ole. Hageja loeb oma kuludeks 8 670 krooni ning palub kostjalt välja mõista igakuise elatusrahana 3 500 krooni. Asja arutamisel vähendas hageja oma nõuet 3 000 kroonini, mis aitaks maksta pangalaenu. Kostja arvamus Kostja ei nõustu hagiga. Kostja väite kohaselt on hageja saanud palka BL ning teda on toetanud kostja ja kostja vanaema. Hageja sissetulek lubab tal osta kõik eluks vajaliku. Peale selle, hagejale oli tehtud ettepanek odavama korteri ostmiseks, mis aitaks hageja kulutusi oluliselt vähendada, kuid ta loobus sellest. Kostja andis nõusoleku pangaga käenduslepingu sõlmimiseks ning vastutab käenduslepingu järgi hageja kohustuste mittetäitmise korral. Kostja leiab, et hagejal on parem varaline seis kui temal. Kostja keskmine sissetulek on 15 000 krooni. Kostja ülalpidamisel on 2 alaealist last. Korter, kus pere elab, on ostetud pangalaenu abil. Igakuine makse pangale on 8 000 krooni. Kostja abikaasa töötab AS-s N , kuid ettevõttel on rasked ajad ning suvel käis ta tööl ainult 4 päeva, hetkel tööd ei ole. Kostja väidab ka, et ema hoidis kõrvale oma vanema kohustuste täitmisest. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. PKS § 64 lg 1 kohaselt on täisealiseks saanud laps kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. PKS § 64 lg 2 sätestab, et kui täisealiseks saanud laps ei täida käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud kohustust, mõistab kohus vanema nõudel temalt välja vanemale elatise igakuise elatusrahana, lähtudes täisealiseks saanud lapse ja vanema varalisest seisundit ja vanema vajadusest. Hageja on töövõimetu, selle kohta on esitatud arstliku ekspertiisi otsus 29.10.
2. Tema sissetulekuks on vastavalt Sotsiaalkindlustusameti teatisele 04.07.2008 pension summas 3 887 krooni ning hageja väite kohaselt sotsiaaltoetus 260 krooni kuus, kokku 4 147 krooni. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et kuni 2008 detsembrikuuni sai ta lisaks veel palka Balti Laevaremonditehasest. Aeg-ajalt on hageja teinud väikestes summades sularaha sissemakseid oma kontole, mis kostja seletuse kohaselt sai ta oma emalt. Hagejale kuulub osa kaasomandist aadressil XXX, mis on tema eluasemeks käesoleval ajal. Hageja kulutusteks on maksed pangalaenu katteks 4 520 krooni, eluasemekulud 1 650 krooni, kulutused toidule 2 000 krooni ja kulutused ravimitele 500 krooni, kokku 8 670 krooni. Seega ületavad hageja kulud 4 523 krooni tema sissetulekuid. Elatusraha määramisel tuleb lähtuda ka kostja varalisest seisust. Kostja sissetulekuks on töötasu umbes 15 000 krooni kuus. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last ning lähtuvalt kostja seletusest ei ole hetkel kostja abikaasal tööd. Kostjale ja tema abikaasale kuulub korteriomand aadressil XXX, mis on tema pere eluasemeks. Kostjale kuulub sõiduk Volkswagen Passat ehitusaasta
3. Kostja vajalikeks kuludeks on maksed eluaseme laenu katteks 8 000 krooni kuus, kommunaalkulud koos side ja elektrienergia kuludega umbes 4 458 krooni, lasteaia kulu umbes 593 krooni ning kulu lapse hobile 450 krooni, kokku 13 501 krooni. Kostja ei ole välja toonud kulusid riietele ja toidule. 2 Lähtuvalt kohtule esitatud tõenditest, saab poolte varalist seisu lugeda enamvähem võrdseks. Tegelikult on probleem selles, et hagejal puuduvad rahalised vahendid igakuiselt pangalaenu 4 470 krooni tasumiseks. Samas pidi hageja korteriomandi ostmisel 2008 aastal arvestama oma sissetulekutega ja ka selle asjaoluga, et tema pojal on juba eelnevalt kohustus panga ees ning, et hageja tervis võib halveneda, mis ei võimalda tal töötada ja lisa sissetulekut saada, sest invaliid on ta alates lapseeast. Poolte kinnitusel on hageja pangalaenu tasumise kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud panga ja kostja vahel käendusleping. Seega kui hageja ei suuda oma kohustusi panga ees täita, on pangal õigus nõuda laenu tagastamist kostjalt. Kohus leiab, et hageja kohustuste täitmata jätmisel tekib kohustus panga ees kostjal ning seetõttu arvestades ka kostja varanduslikku seisu, ei ole õiglane kostjalt lisaks hageja eest võetud kohustusele mõista välja veel elatis 3 000 krooni. Kostja tegi probleemi lahendamiseks hagejale ettepaneku korteri võõrandamiseks temale koos eluaegse seeselamise võimalusega, kuid hageja sellega ei nõustunud. Mis puutub kostja väitesse, et hageja hoidus kõrvale vanema kohustuste täitmisest, siis on see paljasõnaline, selle kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta täielikult hageja kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3