KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-10-1953 Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2010.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi I. V. hagi Asja läbivaatamise kuupäev
- aprillil 2010.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja I. V. ja kostja A. S. RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Suurendada Lääne Maakohtu
- aprilli 2004.a otsusega kostjalt A. S.lt, IK *, elukoht *, hageja I. V., IK *, elukoht *, kasuks * sündinud poeg E. V., IK *, ülalpidamiseks välja mõistetud kahe tuhande (2000.-) kroonist elatist kuus viiesaja (500.-) krooni võrra, kahe tuhande viiesaja (2500.-) kroonini kuus, alates
- märtsist
- a kuni E. V. täisealiseks saamiseni *
- Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
- Kohtukulud panna kostja kanda. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord A. S. vastu elatise suurendamise nõudes ASJAOLUD Poolte kooselust on sündinud poeg E. V., kes elab ema juures. Isa on pere juurest lahkunud ja elab eraldi. Isalt on
- aprilli 2004.a kohtuotsusega välja mõistetud elatis lapse ülalpidamiseks 2000.- krooni kuus. Käesolevaks ajaks on laps kasvanud, tema vajadused on suurenenud ja elukallidus samal ajal tõusnud. Ema ei suuda isalt väljamõistetud elatisrahast enam poja vajadusi katta ja on seetõttu pöördunud vastava avaldusega kohtusse. Ta soovib suurendada väljamõistetud elatist lapsele 3200.- kroonini kuus. Kohtus vähendab ta nõude suurust 2500.- kroonile kuus. HAGEJA NÕUE Hageja kooselust kostjaga sündis * poeg E. V., kes elab ema juures. Isa on pere juurest lahkunud ja elab eraldi. Isalt on
- aprilli 2004.a kohtuotsusega välja mõistetud elatis lapse ülalpidamiseks 2000.- krooni kuus. Käesolevaks ajaks on laps kasvanud, tema vajadused on suurenenud ja elukallidus samal ajal tõusnud. Ema ei tööta ega suuda isalt väljamõistetud elatisrahast enam lapse vajadusi katta ja on seetõttu pöördunud vastava avaldusega kohtusse. Ta soovib suurendada väljamõistetud elatist lapsele 2500.- kroonini kuus. Elatise suurendamist soovib ta alates
- märtsist
- a. KOSTJA ARVAMUS Kostja on hagi materjalid kätte saanud ja tunnistab hagi õigeks ning nõustub 2500.- kroonise elatisega kuus. Ta oleks nõus ka suuremat elatist maksma, kuid praeguses majandussituatsioonis ei ole see võimalik. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus leiab, et hagi on avalduses toodud asjaoludega, poolte ütlustega, kostja poolt hagi õigeksvõtuga ja toimikus olevate kirjalike tõenditega põhjendatud ja tuleb seega rahuldada. Poolte kooselust on sündinud * poeg E. V., kes elab ema juures. Isa on pere juurest lahkunud ja elab eraldi. Isalt on
- aprilli 2004.a kohtuotsusega välja mõistetud elatis lapse ülalpidamiseks 2000.- krooni kuus. Käesolevaks ajaks on laps kasvanud, tema vajadused on suurenenud ja elukallidus samal ajal tõusnud. Ema ei suuda isalt väljamõistetud elatisrahast enam laste vajadusi katta, mistõttu on õigustatud kostjalt väljamõistetud elatise suurendamine. Perekonnaseaduse § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elukallidus on riigis pidevalt suurenenud, kuid samuti ka alampalk. Seetõttu on hageja poolt küsitud elatis lapsele 2500.krooni kuus igati põhjendatud ja kostjale see ülejõukäivaks osutuda ei saa. Poeg vajab pidevalt süüa ja riideid ning võimalusi oma annete arendamiseks, mistõttu peab ka isa teda piisavalt aitama ja nõutud suuruses elatist eraldi põhjendada pole vajalik. Isa on hagi õigeks võtnud ja saab aru oma kohustustest. Elatis tuleb välja mõista hageja soovitud kuupäevast, alates
- märtsist 2010 a. Hagi rahuldamise korral tuleb kohtukulud panna kostja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg. 1; 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täies ulatuses. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.