← Eesti

2-04-2073/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2009.a Tallinn Tsiviilasja number 2-04-2073 Tsiviilasi H T`i hagi MT`i vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: H T (ik xxx, elukoht xxx) Hageja nõustaja: Meelis T Kostja MT (ik xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja: Imbi S (Niguliste AB, Niguliste 2, 10146 Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg
  2. märts 2009.a. RESOLUTSIOON Rahuldada osaliselt H T`i hagi MT`i vastu ühisvara jagamise nõudes. Jagada H T`i ja MT`i ühisvara järgmiselt:
  3. jätta H T`ile GÜ ning GÜ osakud väärtusega 120 000 krooni ning MT`ile haagis väärtusega 5000 krooni.
  4. välja mõista MT`ilt 1 057 445,10 (üks miljon viiskümmend seitse tuhat nelisada nelikümmend viis krooni ja 10 senti) krooni ühisvara enamsaadu arvelt H T`i kasuks. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui v kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on H T`i hagi MT`i vastu ühisvara jagamise nõudes. Kuivõrd pooled on 1 oma nõudeid pidevalt korrigeerinud, on kohus kohustanud pooli täpsustama oma lõplikuid nõudeid ja vastuväiteid. Lähtuvalt eelnevast esitas hageja täpsustatud hagi. Hageja on seisukohal, et ühisvara tuleks kindlaks määrata abielusuhete lõppemise seisuga. Antud asjas on oluline, millal poolte abielusuhted lõppesid. Hageja leiab, et need lõppesid 01.09.
  5. Kuivõrd pooled on jaganud osa ühisvarast kokkuleppel, esitas hageja kohtule lõpliku ühisvara jagamise nimekirja: AS TT 25 aktsia turuväärtus, milleks on kokku 1 677 936 krooni, AS R150 aktsia turuväärtus, milleks on kokku 919 067 krooni, GÜ osak, mille väärtuseks on 90 000 krooni, GÜ osak, mille väärtuseks on 30 000 krooni ja järelhaagis väärtusega 5000 krooni. Hageja palub jagada ühisvara poolte vahel järgmiselt. Hagejale jätta:
  6. GÜ osak väärtusega 90 000 krooni;
  7. GÜ osak väärtusega 30 000 krooni. Kostjale jätta:
  8. kuivõrd AS TT aktsiad on kostja poolt võõrandatud, jätta kostjale nende väärtus ehk 1 677 936 krooni;
  9. kuivõrd AS R aktsiad on kostja poolt võõrandatud, jätta kostjale nende väärtus ehk 919 067 krooni
  10. järelhaagis väärtusega 5000 krooni. mõista kostjalt hageja kasuks välja ühisvara jagamisel tekkinud hinnavahe. Hageja leiab, et poolte kohustust tasuda hüpoteek ei saa kuuluda ühisvara hulka. Hageja märgib, et hageja ei saanud mitte seda summat, mis ostu-müügilepingus oli märgitud, vaid sõlmiti täiendav kokkulepe, mille alusel hageja sai kinnistu Seetõttu pidi ka hüpoteegi summa tasumine jääma ostja kohustuseks. Kui kostja on omaalgatuslikult teinud mingeid toiminguid, mille tegemiseks puudus vajadus, siis hageja ei saa nende toimingute tegemise eest vastutust kanda ja tegemist ei ole ühiste kohustustega. Kostja seisukoht Kostja on seisukohal, et hageja väide abieluliste suhete lõppemise kohta 01.09.2002 on ebaõige ja kohut eksitav. Kostja leiab, et abielulised suhted lõppesid märtsis 2003 ja majanduslik kooselu
  11. mai
  12. Hageja lahkus kodust kostjale ootamatult 12.03.
  13. Samas kestis poolte majanduslik kooselu kuni 21.05.2003, kuni hageja võttis kodust kaasa kõik soovitu ning leidis endale uue elukoha. Pooled on teinud perioodil 01.09.2002-12.03.2003 ühiselt notariaalseid tehinguid. Kostja poolt on esitatud tõendina hageja kiri 2003.a. märtsist, kus viimane soovib raha kostjalt. Kirja alatoonist ei nähtu pooltevahelisi lahkhelisid. Abikaasade poolt ühiselt ja ühise vara soetamiseks võetud kohustuste eest vastutavad pooled võrdselt ja seega soovib kostja rahalist hüvitust pooles tema poolt kustutatud laenu ulatuses, s.o 188 556,30 krooni. AS TTja AS R aktsiad on pooled olude sunnil kooselu ajal realiseerinud. Kostjale jääb arusaamatuks, mida hageja tõendab ekspertiisiaktiga seisuga 31.12.
  14. Kostjal puudub igasugune puutumus sellel ajal nende äriühingutega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja tunnistajate ütlustega, kuulanud ära pooled ja nende esindajad ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud 2 ja kuulub osaliselt rahuldamisele. TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 14 lg-le 1 on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara ja sama seaduse § 18 lg 2 kohaselt määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte vahel on vaidlus ühisvara koosseisu üle. Vaidlust ei ole selles, et poolte ühisvaraks on GÜ osak väärtusega 90 000 krooni (kd III tl 174-181), GÜ osak väärtusega 30 000 krooni (kd III tl 182185) ja järelhaagis väärtusega 5000 krooni. Pooled ei vaidle ka selle üle, et garaažiosakud jäävad hagejale ja haagis kostjale. Pooled vaidlevad selle üle, kas ühisvara koosseisu kuuluvad AS R ja AS TT aktsiad ja milline on nende aktsiate väärtus. Seetõttu tuleb vastavalt perekonnaseaduse § 18 lg 2 kindlaks teha abielusuhete lõppemise aeg. Pooled vaidlevad selle üle, millal lõppesid abielulised suhted. Hageja leiab, et need lõppesid 01.09.
  15. Kostja leiab, et abielulised suhted lõppesid märtsis 2003 ja majanduslik kooselu
  16. mai
  17. Tunnistaja TM ütluste kohaselt oli viimane perekondlik suhtlemine tal perekond T aga 2002 jõulude ajal. Poolte ühise lapse L T väidete kohaselt kestis vanemate kooselu märtsi keskpaigani
  18. Sel ajal elas L T eraldi Õismäel ja külastas vanemaid ja õde sünnipäevadel, pühade ajal, õhtusöökidelkülaskäikudel. Viimati oli see ema sünnipäeval 22.01.
  19. 2002 jõulud veetis pere koos xxx. Neid külastades ei jäänud muljet, et nende kooselu-abielu oleks lõppenud. Tunnistaja KM ütlustest nähtub, et 2002.a. jõulude ajal käis ta pooltel külas ning aastavahetusel oli kostja üksinda nende juures külas, hagejat ei olnud. Tunnistaja Silja Kullamaa ütlustest selgub, et 2002 (protokollis ekslikult märgitud 2004) septembris pöördus hageja tunnistaja Silja Kullamaa poole peale seda, kui oli välisreisilt tagasi tulnud ja ütles, et tahab lahutada oma abielu. Hageja oli endast väljas, tunnistaja püüdis teda rahustada ja rääkis, et katsuge ikka ära leppida. Oktoobris tuli hageja koos tütrega tunnistajale külla, siis oli olukord nii hull, et tunnistaja nägi, et hageja on omadega täiesti läbi. Hageja palus end aidata ja rohtusid välja kirjutada. Antud tunnistajate ütlustest võib järeldada, et otsuse abielu lõpetamise kohta (abielusuhted katkesid) võis hageja teha küll septembris 2002, kuid kui pooled veetsid jõulud 2002 koos ühises kodus, siis leiab kohus, et sel ajal oli pooltel olemas soov jätkata kooselu perekonnana ja abielusuhted ei saanud olla selleks ajaks lõppenud. Kohus leiab, et abielusuhete lõppemise ajaks tuleb pidada aasta lõppu

(2002), kuivõrd aastavahetust pooled enam ühiselt ei veetnud. Muud kohtule esitatud tõendid ja väited poolte abieluliste suhete kohta- üürileping (kd III tl 30), hageja kiri kostjale raha saamise kohta, Tallinna Linnakohtu otsus (kd III tl 136-144), AS EMT ja Eesti Telefoni liitumisleping, kõnede loend, arve, tasumise kviitung, pangaväljavõte, elektri jm arved (kd III tl 145-167) – ei tõenda abieluliste suhete olemasolu poolte vahel. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on võõrandanud ühisvarasse kuuluva asja, siis ei ole võimalik enam seda asja jagada. Asja, mida ei ole enam ühisvara koosseisus, ei saa enam PKS § 19 lg 3 alusel jagada. Kuna asja, st AS-i Rja AS-i TT, enam poolte ühisvaras ei ole, saab rääkida selle asja eest saadud rahast kui ühisvarast. Kuna abikaasade osad ühisvaras on võrdsed PKS § 19 lg 1 järgi, siis sellise ühisvara võõrandamisest saadud raha kui asja väärtuse ekvivalent on hinnatav poolte ühisvarana ehkki raha saadi pärast, st et asi vahetnn välja raha vastu ja kuna pool aktsiatest kuulus hagejale, siis kuulub hagejale ka selle pool müügist saadud rahast. Kohus leiab, et ühisvara jagamisel tuleb AS Rja AS TT väärtus määrata mitte 2005.a seisuga, vaid omandi kaotamise aja 3 seisuga. Abielusuhte lõppemise aja seisuga määratakse kindlaks ühisvara koosseis, kuid omandi väärtus tuleb kindlaks määrata võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Ka Riigikohtu kolleegium on korduvalt märkinud, et ühisvara jagamisel tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tagada õiglane hüvitis ning õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määrataks kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Äriühingud on võõrandatud 03.01.2003 (kd I tl 50), seega AS Rja AS TT väärtus tuleb määrata 03.01.2003.a. seisuga. Sel põhjusel jätab kohus tähelepanuta hageja poolt esitatud ekspertiisiakti seisuga 31.12.2005 (kd III tl 60-67) ning lähtub ekspertiisiaktist seisuga 31.12.2002 (kd III tl 186-199), mille kohaselt on AS TTaktsiate väärtus 1 677 936 krooni ja AS Raktsiate väärtus 919 067 krooni. PKS § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejale kuulub pool AS Rja AS TT väärtusest ehk 1 298 501,50 krooni. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas elamu ehitamiseks võetud laenukohustus kuulub tasumisele võrdselt. Kostja tasus perioodil 23.03.2003 kuni 31.07.2003 Sampo Pangale laenu põhiosamakseid summas 364 909,58 krooni, intresse summas 10 202,97 krooni ja muid teenustasusid 2000 krooni, seega kokku 377 112,55 krooni (kd I tl 185). Kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingust nähtub, et kostja müüb hüpoteegiga koormatud lepingu eseme ostjale hinnaga 4 500 000 krooni, millisest summast on ostja poolt müüjale lepingu sõlmimise ajaks tasutud 2 250 000 krooni ja hageja soovil hagejale 2 250 000 krooni (kd I tl 66-71). Kohtule jäävad arusaamatuks hageja väited täiendava kokkuleppe kohta. Hageja poolt esitatud laenulepingu (kd III tl 200) jätab kohus tähelepanuta, kuna antud leping ei puuduta pooltevahelisi suhteid. Kohus nõustub kostjaga selles, et abikaasade poolt ühiselt perekonna huvides võetud laenukohustus kuulub tasumisele võrdselt, mistõttu moodustab hageja osa sellest 188 556,30 krooni. PKS § 19 lg 1 kehtestab, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et ühisvara, mis koosneb AS Rja AS TT aktsiatest, GÜ ja GÜ osakutest, haagisest ja elamu ehitamiseks võetud laenukohustusest, on pooltel kokku väärtuses 2 722 022,90 krooni ja kohustusi 377 112,55 krooni, mis tuleb jagada poolte vahel võrdsetes osades vastavalt PKS § 19 lg-le 1. Pooled on nõus, et kostjale jääb haagis, seega ühisvara väärtuses 5000 krooni ja hagejale jäävad GÜ ning GÜ osakud väärtusega 120 000 krooni. Kuna vaidlusaluse ühisvara realiseerimisest saadud tulu on tervenisti kostja omandis, siis leiab kohus, et hageja on õigustatud kostjalt saama kompensatsiooni 1 057 445,10 krooni ulatuses. Menetluskulude jaotus Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. 4 Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-ga 1, kui hagi rahuldosaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus on seisukohal, et õiglane oleks jätta kummagi poole kohtukulud nende endi kanda. Lukiina Vismann Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.