2-07-49397/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-49397 Tsiviilasi KO (O, isikukood xxx, elukoht xxx) hagi Rae Valla vastu üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks Kohtuistungi toimumise aeg
3. aprill 2008.a Kohtuistungil osalenud Hageja lepinguline esindaja advokaat Eero Tonka Kostja lepinguline esindaja advokaat Viktor Särgava isikud RESOLUTSIOON
4. Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
5. Jätta menetluskulud KO kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik ja asjaolud 27.11.2007 esitas hageja hagi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ja üürilepingu pikendamiseks kuni 31.05.
6. Hageja valdab 03.07.2006 munitsipaaleluruumi üürilepingu nr 2006/35 alusel ühetoalist korterit Rae vallas, Jüri alevikus, Xxx. Pärast üürilepingu tähtaja saabumist 01.06.2007 ei avaldanud pooled soovi lepingu lõpetamiseks ja üürileping muutus tähtajatuks. 05.10.2007 edastas kostja hagejale üürilepingu ülesütlemise teate, mille hageja sai kätte 25.10.
7. Hageja üürilepingu ülesütlemisega ei nõustu. Eluruum on vajalik hagejale endale ja tema lapsele. Hagejal ei ole praeguste sissetulekute juures võimalik üürida perekonna vajadustele vastavat eluruumi kolmandatelt isikutelt. Avaldaja sissetulekud on üldise elukalliduse kasvuga oluliselt langenud. Kostja ei ole hagejale eraldanud lasteaiakohta ning hageja on sunnitud viima last lasteaeda Tallinnas. Hageja töötab Taimetoodangu Inspektsiooni õigusosakonna peaspetsialisti ametikohal ja muud sissetulekud tal puuduvad. Samaväärse eluruumi üürimisel kolmandalt isikult satuks ohtu hageja ja tema lapse igapäevane toimetulek ning halveneks oluliselt praegune elukvaliteet. Kostja ei ole üürilepingu lõpetamist ka põhjendanud. Kostjal puudub vajadus eluruumi vastu. Osadel korterijärjekorda kantud isikutel on endal kinnisvara olemas. Samuti on kostja asunud võõrandama korteriomandeid avalikul enampakkumisel. Kostja vastus Kostja leiab, et üürilepingu ülesütlemine on kehtiv. Ebaõige on hageja väide, et kostja pidanuks üürilepingu ülesütlemist põhjendama. Kostja ei välista, et elukorralduse muutuse tõttu võib hageja elukvaliteet mõnevõrra halveneda, kuid hageja elab juba 7 aastat subsideeritud eluruumis ning kostja on hagejat seega osaliselt ülal pidanud. Käesoleval hetkel on Rae vallas palju inimesi, kelle elukvaliteet on kehvem kui hagejal. Sotsiaaleluruumide arv on väga piiratud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et poolte vahel on sõlmitud tähtajatu üürileping Rae vallas, Jüri alevikus Xxx asuva eluruumi üürimiseks. 05.10.2007 teatest nr 16-7/2997 nähtub, et kostja on hagejaga sõlmitud üürilepingu üles öelnud alates 18.01.2008 (t lk 7-8). Puudub vaidlus, et hageja sai selle teate kätte 25.10.
8. Taimetoodangu Inspektsiooni 28.11.2007 tõendist nr 1.6-14/72 ilmneb, et hageja töötasu on kokku 5 091 krooni (t lk 24). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Tähtajatu üürilepingu võib kumbki pool korraliselt üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 3 kuud tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 311 ja
9. Seega ei näe seadusandja ette tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise korral põhjendamise kohustust. Seetõttu jätab kohus kõrvale kostja huve eluruumi vabastamisel puudutava käsitluse ja sellega seotud tõendid. Puudub vaidlus, et ülesütlemine on vormiliselt kehtiv ja vastab VÕS § 325 nõuetele, samuti selles, et üleütlemise vaidlustamine on nõuetekohane VÕS § 329 järgi. Hageja on esitanud hagi VÕS § 326 lg 2 alusel, mille kohaselt võib eluruumi üürnik üürileandja poolse üürilepingu ülesütlemise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Seega tuleb kohtul hinnata üürilepingu ülesütlemise tagajärgi hagejale. Kohus leiab, et VÕS § 326 lg 2 sätestatud rasked asjaolud puuduvad. Hageja on töövõimeline isik ning töötab jukvalifikatsiooni nõudval ametikohal. Hageja väide seisneb selles, et oma sissetulekute juures ei suuda ta samaväärset eluruumi üürida. Kohus leiab, et jukvalifikatsioon võimaldab leida tööd, mis annab majandusliku võimaluse üürida eluruum. Töövõimelise jupuhul ei ole tegemist isikuga, kes peaks vajama sotsiaaleluruumi. Ka lapse kasvatamine ei muuda sellist isikut sotsiaalabi vajavaks. Seega sissetulekute aspektist puudub hagejal kohtu hinnangul alus nõuda üürilepingu pikendamist. Elukeskkonna muutus toob kahtlemata kaasa muutusi igapäevases elus. Samas ei saa neid muutusi pidada raskeks tagajärjeks VÕS § 326 lg 2 tähenduses. Isegi kui hageja ei saa üürida uut eluruumi samas vallas, ei too see talle kohtu hinnangul kaasa raskeid tagajärgi, sest hageja käib ise tööl Tallinnas ning ka tema laps on Tallinnas lasteaias – hageja ja tema lapse elurutiini juurde kuulub juba praegu vallapiire ületav tööle või lasteaeda sõitmine. Seetõttu leiab kohus, et üürilepingu ülesütlemisega ei kaasne hagejale rasked tagajärjed VÕS § 326 lg 2 tähenduses ning hagi jääb seetõttu rahuldamata. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtukulud jäävad seega hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 2 TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik Kohtunik 3