) sätteid sisuliselt ignoreeritakse. Kaebuse esitaja peab Andmekaitse Inspektsiooni põhjendamatut ja valikulist õigusaktide sätete rakendamist oma õiguste rikkumiseks. Kaebuse esitaja ei täida antud asjas avalikke ülesandeid, neid pole kohaliku omavalitsuse poolt üle antud ja puudub ka vastavate ülesannete delegeerimine edasi AS-le Ragn-Sells. 7.AvTS § 1 ja § 2 lg 1 p 1 tulenevalt kuulub AvTS reguleerimise alla vaid avalik teave ning laiendav tõlgendamine pole võimalik. Avaliku teabe mõiste on toodud AvTS § 3 lg 1 ning viidatud sättest tulenevalt on avalikuks teabeks teave, mis on seotud seaduses või õigusaktides sätestatud avalike ülesannete täitmisega. Seega peavad need avalikud ülesanded olema sõnaselgelt sätestatud seaduses või õigusaktides. Kaebuse esitaja nõustub, et
lg 1 tulenevalt on jäätmehoolduse korraldamine avalikuks ülesandeks, ent Andmekaitse Inspektsioon on kaebuse väitel põhjendamatult tõlgendanud seda avalikku ülesannet laiendavalt – jäätmehooldusena. Jäätmehoolduse korraldamine tähendab korralduslikku ja juhtimisalast tegevust, mis seondub jäätmehooldusega. Omavalitsusüksus juhib vastavat valdkonda, loob tingimused ja organiseerib selle jätkusuutliku toimimise. Põhjendamatu on tavapärase teenuse (
lg 1 mõttes) raamides jäätmete vastuvõtmist või jäätmete kokkukogumist tõlgendada avaliku ülesande täitmisena. 2 8.Andmekaitse Inspektsiooni seisukohad ei ole kooskõlas seadusega.AvTS § 5 lg 2 kohaselt täidab eraõiguslik juriidiline isik avalikke ülesandeid seaduse, haldusakti või lepingu alusel. Seega saavad vastava tegevuse objektiks olla avalikud ülesanded, mitte aga kogu omavalitsusüksuse majandustegevus. Ettekirjutuses puudub viide, millise seaduse, haldusakti või lepingu sättega andis Rapla vald jäätmehoolduse korraldamise üle kaebuse esitajale. Ettekirjutuse kohaselt anti avaliku ülesande täitmine kaebajale üle põhikirjaga. Põhikirja kohaselt on ühingu eesmärgiks muu hulgas jäätmete käitlemise korraldamine ning ühingu üheks asutajaks on Rapla vald, mis aga ei tähenda jäätmehoolduse korraldamise delegeerimist kaebuse esitajale.Kaebuse esitajale ei ole vald jäätmehoolduse korraldamist üle andnud ja kaebuse esitaja ei ole jäätmehoolduse korraldamisega seotud ülesandeid täitnud. 9.Lisaks viitab kaebuse esitaja halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lg 2, mille kohaselt võib kohalik omavalitsus volitada isikuid haldusakti või halduslepinguga täitma haldusülesandeid, mis on omavalitsusele seadusega või selle alusel pandud.HKTS § 13 lg 1.1 p 1.1 näeb ette mittetulundusühingule haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimise erisuse.Kaebuse esitaja ja AS Ragn-Sells vahel 28.01.2009 sõlmitud lepinguga ei andnud mittetulundusühing AS-le üle kohaliku omavalitsuse ülesannet, vaid lepingu p.1.1 sätestab AS-i Ragn Sells kohustusena osutada üürile antud jäätmejaamas jäätmete kogumisteenust.Ka lepingu teised punktid reguleerivad jäätmete vastuvõtmist. 10.Kaebuse esitajale ei ole Rapla vald teinud teatavaks ühtki õigusakti või sõlmitud lepingut, millega vald andis jäätmehoolduse korraldamise temale üle, samuti ei ole vald andnud toetusena kaebajale üle vahendeid jäätmehoolduse korraldamiseks, seega ei saanud kaebaja anda avalikke ülesandeid edasi Ragn Sells AS-le. Ka juhul, kui ettekirjutuses nimetatud dokumendid annavad kaebuse esitajale või AS-le võimaluse avalike ülesannete täitmiseks, siis on see võimalus, mida kasutatud ei ole. Vastasel juhul tuleks asuda seisukohale, et kogu kaebuse esitaja või Ragn Sells AS-i poolt arendatav tegevus jäätmehoolduses on automaatselt avaliku ülesande täitmine. AvTS § 3 lg 1 antud avaliku teabe mõiste ei seondu mitte avalikkust puudutava tegevusega, vaid konkreetse avaliku ülesande reaalse täitmisega. 11.Ettekirjutuses puudub seaduses ettenähtud õiguslik alus haldusülesannete täitmise üleandmise kohta kaebajale. Kaebaja tegevus ei ole AvTS § 5 lg 2 kohaseks avaliku teenuse osutamiseks. Viidatud sättes pidas seadusandja silmas sotsiaalseid teenuseid. Sellise järelduse võimaldab teha
lg 1 sõnastus, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada muu hulgas sotsiaalabi ja – teenuseid. Jäätmehooldusest tulenevad teenused kuuluvad majandustegevuse käigus osutatavate teenuste alla (
II VASTUSTAJA VASTUVÄITED 12.Andmekaitse Inspektsioon on seisukohal, et ettekirjutus on õiguspärane ja kaebuse esitaja õigusi ei riku, seega on kaebus põhjendamatu ning vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 13.AvTS § 5 lg 2 alusel laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, - teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. Jäätmehoolduse korraldamine on
lg 1 järgi kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks, juhul kui see ülesanne ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Vastavalt jäätmeseaduse (JääTS) § 11 lg 1 kuulub jäätmekäitlus jäätmehoolduse alla ja JääTS § 13 alusel mõistetakse jäätmekäitlusena jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. 3 14.MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus põhikirja p 1.3 alusel on ühingu eesmärgiks ühise tegevusega jäätmete käitlemise korraldamine ja jäätmete käitlemine, seega avaliku ülesande täitmine. Põhikirja p 2.1 kohaselt on ühingu liikmeteks ka kohalikud omavalitsused, sealhulgas Rapla vald. Kaebuse esitaja kasuks on seatud tasuta hoonestusõigus Rapla vallale kuuluvale kinnistule asukohaga Rapla vald Ülejõe küla Mäepere jäätmejaam. Nimetatud jäätmejaama ülesanded – jäätmete vastuvõtt, kogumine, ettevalmistamine taaskasutamiseks, olmejäätmete kokkupressimine ja vedu Väätsa prügilasse on avalike ülesannete täitmiseks. Kaebuse esitaja on omakorda andnud jäätmejaama lepingulisel alusel opereerida AS-le Ragn-Sells. 15.MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus on asutatud kohalike omavalitsuste poolt jäätmekäitlust puudutavate seadusjärgsete kohustuste täitmise eesmärgil ja Rapla vald realiseerib oma kohustusi läbi mittetulundusühingu liikmelisuse. Tasuta hoonestusõiguse seadmisega Mäepere jäätmejaama kinnistu kasutamiseks on vald loonud lepinguga olukorra, kus valla toetusel võimaldatakse kaebuse esitajal avaliku iseloomuga teenust osutada. Vaide esitaja sooviks oli saada teavet, mis puudutas kaebaja poolt avaliku ülesande /teenuse faktilist täitmist ja kaebuse esitajat tuli käsitleda teabevaldajana AvTS § 5 lg 2 mõistes. Samuti tuleks kaebuse esitajat käsitleda teabevaldajana AvTS § 5 lg 3 p 2 mõistes, kuivõrd vaides taotletav informatsioon puudutab Rapla valla poolt kaebuse esitajale antud vahendite kolmandale isikule kasutusse andmist. MTÜ on vaidlusaluses teemas teabevaldaja ja täidab kohaliku omavalitsuse ülesandeid, mille ta on omakorda delegeerinud edasi Ragn-Sells AS-le, mistõttu pooltevahelise lepingu avaldamine on tema kui teabevaldaja kohustus. III KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 16.Advokaadibüroo Tepper&Partnerid peab kaebuse väiteid ebaõigeteks ja meelevaldseteks ning vaidlustatud ettekirjutust põhistatud ja seaduslikuks. 17.Lisaks vastustaja vastuväidetes toodud seisukohtadele rõhutab kolmas isik , et ainetud on kaebuse esitaja väited nagu oleks
lg 1 määratletud kohaliku omavalitsuse ülesanne jäätmehoolduse korraldamiseks vaid üldist ja korraldavat laadi, mitte aga sisuline. 18.
lg 1 võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmise eesmärgil ( s.h. jäätmehooldusega seotud teenuste osutamiseks) olla mittetulundusühingu liikmeks. Samuti võimaldab
MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus asutajaliikmed, sh Rapla vald kui omavalitsusüksus on mittetulundusühingu asutamiseks sõlminud asutamislepingu ja kinnitanud asutamislepingu lisana mittetulundusühingu põhikirja. Põhikirja p.3.1. alusel on asutajad kokku leppinud, et asutatava mittetulundusühingu eesmärgiks on ühise tegevusega jäätmete käsitlemise korraldamine ja jäätmete käitlemine. Seega korraldas Rapla vald oma seadusjärgsete avalike kohustuste edaspidise täitmise läbi vastaval otstarbel asutatud mittetulundusühingu. Sealjuures kinnitab kolmanda isiku väitel jäätmete käitlemise korraldamise ja jäätmete käitlemisega seotud avalike ülesannete mittetulundusühingule faktilist üleandmist asjaolu, et Rapla vald on seadnud MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus kasuks tasuta hoonestusõiguse Rapla vallale kuuluvale kinnistule asukohaga Rapla vald Ülejõe küla Mäepere jäätmejaam. 19.JääTS § 31 lg 1 koosmõjus
TS §-de 11 ja 13 sätestatuga oli jäätmejaam kohaliku omavalitsusüksuse poolt omandatud ja loodud avalike ülesannete täitmise eesmärgil. 4 Kuivõrd Rapla vallale kuuluva Mäepere jäätmejaama kinnistu hoonestusõigus anti MTÜ-le Raplamaa Jäätmekäitluskeskus üle tasuta, siis on see vaadeldav eraõiguslikule juriidilisele isikule antud toetusena ning kolmanda isiku poolt soovitav informatsioon puudutab otseselt MTÜ-le Raplamaa Jäätmekäitluskeskus kohaliku omavalitsuse poolt toetusena antud asja ( vahendi ) edasist kasutamist. Lisaks rõhutab kolmas isik, et kuna teabevaldajaga võrdsustatakse AvTS § 5 lg 3 p 2 kohaselt muu hulgas mittetulundusühing teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist, siis lasub kaebuse esitajal igal juhul kohustus väljastada teave toetusena saadu kasutamisega seoses. IV TÄIENDAVAD SEISUKOHAD Kohtu poolt antud tähtajaks esitas täiendavad seisukohad kaebuse esitaja. 20.Piiritlemaks kogu omavalitsuse tegevusega seonduvast informatsioonist teabe osa on AvTS § 3 lg 1 antud kaks tingimust, mille kohaselt peab esiteks olema teave seotud avalike ülesannete täitmisega ja teiseks peab avalik ülesanne olema selgelt sätestatud seaduses või õigusaktis. AvTS rakendamine põhineb teabe mõistel, mida ei saa asendada teiste sätetega samast või muust seadusest. 21.Kolmas isik on jätnud tähelepanuta
lg 1 sõnaselgelt sätestatud omavalitsuse ülesande, mis seisneb jäätmehoolduse korralduses.
p 1 kehtestab kohaliku elu küsimuste lõpliku otsustamise ja korraldamise, kus pole juttugi lõplikust täitmisest nagu väidab kolmas isik.
lg 1 tulenevalt kuulub kohalikele võimuorganitele õigus ja kohustus korraldada ja juhtida kohalikku elu. Seega ei tähenda küsimuse korraldamine selle realiseerimist lõplikult ja füüsilises mõttes. 22.
lg 1 annab omavalitsusele õiguse olla teenuste osutamiseks mittetulundusühingu liikmeks, sealjuures määratleb viidatud säte seda majandustegevusena, mitte avalike ülesannete täitmisena. Seega on jäätmehoolduse korraldamine kui avalik ülesanne
lg 1, § 3 lg 1 ja § 6 lg 1 järgi ja tähendab sisuliselt vaimset tegevust võimu ja valitsemise teostamisel, jäätmehooldus ehk teenuse osutamine on aga majandustegevus
23.Tähelepanuta on kolmas isik jätnud kaebuse väite seoses HKTS sätetega. AvTS § 5 lg 2 sätestatud haldusakti või halduslepingut pole asjas esitatud, seevastu väidab kolmas isik põhjendamatult, et avalike ülesannete üleandmist tõendab kinnistusraamatu kanne. Arutlus varade üleandmisest ei seondu omavalitsusele kuuluva võimu- ja valitsemisfunktsioonide üleandmisega. 24.
lg 1 sõnastuse kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada ainsa teenusena sotsiaalabi ja-teenuseid. Seega jäätmehooldust muu teenusena kvalifitseerida ei saa. 25.Viide AvTS § 5 lg 3 p 2 on põhjendamatu. Hoonestusõiguse andmine ei ole käsitletav toetusena; õigust pole tehtud omavalitsuse eelarvest; õigust ei ole antud avaliku ülesande täitmiseks , toetus eeldab rahalist määratlust, antud juhul see puudub. Lisaks nõuab kaebaja arvates viidatud säte, et teave peab olema seotud avalike ülesannete täitmiseks antud vahendite kasutamisega või avalike ülesannete täitmiseks toetusena antud vahendite kasutamisega. Ettekirjutuse tegemisel pidas Andmekaitse Inspektsioon silmas vaid AvTS § 5 lg 2 sätteid. 5 26.Kaebuse esitaja hinnangul on ettekirjutus tehtud valel õiguslikul alusel AvTS § 51 lg 1 p 7 järgi. Kaebuse esitaja ei ole kehtestanud ebaseaduslikult teabe juurdepääsupiiranguid, ettekirjutuse kirjeldavas osas on kaebuse esitaja tegevust kirjeldatud keeldumisena teabenõude täitmisest ( AvTS § 23 lg 2 p 2). V KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 27. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 28.
lg 1 kohaselt on kohalik omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.
lg 1 sätestab, et omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Seega on omavalitsusüksuse üheks ülesandeks antud vallas või linnas jäätmehoolduse korraldamine ning kaebuse esitaja ei vaidlusta, et
S) § 11 lg 1 kohaselt on jäätmehoolduseks jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. JäätS § 13 tulenevalt on jäätmekäitluseks jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmeseadusega on kohalikule omavalitsusele pandud mitmeid kohustusi jäätmehoolduse korraldamisel ja arendamisel, sealjuures JäätS IV peatükk, mis on pealkirjastatud kui kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehooldus, pöörab suurt tähelepanu jäätmekäitluse ( ennekõike olmejäätmete käitluse) korraldamisele ja selles kohaliku omavalitsuse olulisele osale. JäätS § 66 lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo; § 67 lg 1 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse üksus korraldab iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras; § 70 kohaselt korraldab kohaliku omavalitsuse üksus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. JäätS § 128 lg 6 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus, ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise kuludest poole kohaliku omavalitsuse üksus. Eeltoodust tulenevalt hõlmab seadusest tulenev avalik kohustus jäätmehoolduse korraldamiseks ka jäätmekäitlust puudutavaid kui jäätmehooldusega seotud avalikke teenuseid. Ülaltoodule tuginevalt leiab kohus vastupidiselt kaebuses väidetule, et omavalitsusüksus on täitnud temal lasuva ülesande jäätmehoolduse korraldamisel, kui vallas või linnas jäätmehooldus( sh jäätmete kogumine ja vedamine) tegelikult toimib. 29.
lg 1 sätestab, et vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla või linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus on mittetulundusühingute seaduse mõistes eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu Raplamaa Jäätmekäitluskeskus põhikirjast nähtuvalt on 6 kõnealune mittetulundusühing asutatud kohalike omavalitsusüksuste poolt, vaidlus puudub selles, et Rapla vald kui omavalitsusüksus kuulub asutajaliikmete hulka. Põhikirja p.2.1 kohaselt võib ühingu liikmeks olla iga kohalik omavalitsusüksus, ühingu liikmeks saadakse asutamislepingule alla kirjutades ( p.2.3). Käsitletava põhikirja punkti 1.3 kohaselt on ühingu asutamise eesmärgiks ühise tegevusega jäätmete käitlemise korraldamine ja jäätmete käitlemine. Seega Rapla vald on andnud jäätmehoolduse korraldamise kui avaliku ülesande täitmise kohustuse osaliselt , s.o.jäätmete käitlemise korraldamise ja jäätmete käitlemise osas üle MTÜle Raplamaa Jäätmekäitluskeskus. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht, et MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus on kohalike omavalitsuste poolt asutatud seadusest tulenevate avalike ülesannete , sealhulgas jäätmekäitlust puudutavate seadusjärgsete kohustuste täitmise eesmärgil ja Rapla vald korraldas oma seadusjärgsete avalike kohustuste täitmist edaspidiselt läbi sel eesmärgil asutatud mittetulundusühingu. Sealjuures asjaolu, et MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus andis Mäepere Jäätmejaama lepingulisel alusel opereerimiseks Ragn-Sells AS-le ei tähenda, et enam ei oleks tegemist avaliku ülesande täitmisega. Põhjendamatu on kaebuse väide, mille kohaselt ei ole vald andnud kaebajale toetusena üle vahendeid jäätmehoolduse korraldamiseks. Kohtule esitatud Pärnu Maakohtu Rapla kinnistusosakonna registriosa nr 2514637 väljatrükist nähtuvalt on Rapla vald seadnud MTÜ Rapla Jäätmekäitluskeskus kasuks tasuta hoonestusõiguse Rapla vallale kuuluvale kinnistule asukohaga Rapla vald, Ülejõe küla, Mäepere Jäätmejaam. Kohtule esitatud väljatrükk Keskkonnaministeeriumi veebilehelt (http://www.envir.ee/290648) Mäepere Jäätmejaama kohta nähtuvalt on kõnealusel kinnistul asuva jäätmejaama ülesanneteks tava- ja ohtlike jäätmete vastuvõtt, kogumine, ettevalmistamine taaskasutamiseks, olmejäätmete kokkupressimine ja vedu Väätsa prügilasse, mis on hinnatavad avalike ülesannete täitmisena. Põhjendatud on Andmekaitse Inspektsiooni seisukoht, et Rapla valla poolt tasuta hoonestusõiguse seadmisega MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus kasuks on vald loonud vastava lepinguga olukorra, kus mittetulundusühingul võimaldatakse valla toetusel osutada avaliku iseloomuga teenust. 30. Eespooltoodud põhjenduste kohaselt lasub kohaliku omavalitsuse üksusel
lg 1 alusel seadusest tulenev kohustus korraldada jäätmehooldust, kusjuures seadusest tuleneva avaliku ülesandena tuleb mõista on ka jäätmehooldusega seotud avalike teenuste osutamist. Ülaltoodust tulenevalt on ekslik kaebuse väide, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks ainsa teenusena sotsiaalabi- ja teenuste korraldamine ning jäätmehooldus AvTS § 5 lg 2 mõistes avaliku teenusena kvalifitseeritav ei ole. Jäätmehooldus on vaadeldav AvTS § 5 lg 2 nimetatud muude avalike teenustena. 31.
lg 5 kohaselt on vallal või linnal õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Avalik-õigusliku ülesande täitmise saavutamiseks võib avaliku võimu kandja sõlmida eraõigusliku isikuga nii tsiviilõiguslikke lepinguid kui halduslepinguid. Võimuvolituseta avalike teenuste puhul on , kui seadus ei keela ega näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist, võimalik valida, kas osutada neid teenuseid avalik-õiguslikus või eraõiguslikus vormis. Olenemata kasutatavast vormist on ikkagi tegemist avaliku teenusega.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.