Obsah (7)

§ 26§ 92§ 93§ 31§ 32§ 24§ 7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 15.04.2010, Tallinn Haldusasja number 3-07-1818 Haldusasi Menetlusosalised K.K.-V. kae

§ 26lg 6).

2. Jätta kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt rahuldamata (

§ 92lg 1).

3. Jätta vastustaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt rahuldamata (

§ 93lg 1).

4. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus kaebaja ja vastustaja esindajatele. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 17.05.2010 (

§ 31lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (

§ 32lg 5).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae Vallavalitsuse 06.06.2006 korraldusega nr 777 kehtestati kaebajale kuuluval maaüksusel detailplaneering, millega muuhulgas nähti ette krundi ehitusõiguse täpsustamiseks projekteerimistingimuste taotlemine.
2. Rae Vallavalitsuse 03.07.2007 ettekirjutusega nr 6-10/2354 kohustati kaebajat lõpetama õigusrikkumine, mis seisneb õigusvastase olukorra säilitamisele suunatud tegevusetuses ning 1 taotlema kinnistu ehitusõigust täpsustavate projekteerimistingimuste väljastamist 30 päeva jooksul ettekirjutuse teatavakstegemisest.
3. 30.07.2007 esitas kaebaja ettekirjutusele vaide, mis Rae Vallavalitsuse 21.08.2007 korraldusega nr 1285 jäeti rahuldamata.
4. 18.09.2007 esitas kaebaja kaebuse halduskohtule, milles taotles Rae Vallavalitsuse 03.07.2007 ettekirjutuse nr 6-10/2354 tühistamist. Teise taotlusena võttis kohus peale selle täpsustamist menetlusse taotluse kohustada vastustajat lahendama kaebaja poolt 30.07.2007 esitatud taotlus kehtiva detailplaneeringu muutmiseks.
5. Kehtiva detailplaneeringu muutmiseks esitatud taotlus jäeti 18.06.2009 Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 704 rahuldamata.
6. 16.12.2009 määrusega lõpetas kohus kohustamisnõudes menetluse

§ 24lg 4 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kaebaja palub tühistada kaevatava haldusakti ning mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud vastavalt 11.03.2010 esitatud taotlusele summas 12 704 krooni. Kaebaja peab kaevatavat ettekirjutust õigusvastaseks seetõttu, et kohalikul omavalitsusel puudub õigus nõuda maaomanikult ehitusõiguse määramiseks lisaks detailplaneeringule veel projekteerimistingimuste taotlemist. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 9 lg-st 9 ja ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 19 lg-st 1 tulenevalt projekteerimistingimuste nõudmiseks õiguslik alus puudub. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 3 lg 1 alusel tohib haldusmenetluses isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi piirata ainult seaduse alusel. Kaevatav ettekirjutus on antud EhS § 29 lg 1 p 1; § 60 lg 1 p 7; § 61 lg 1 p 1 ja 5, lg 4 p 1 ja 3, lg 5 ja 6 alusel. Ükski viidatud sätetest ei näe ette kohustust ehitusõigust täpsustavate projekteerimistingimuste taotlemiseks. Seega on igasugused nõudmised, ettekirjutused ja sunnivahendi rakendamise hoiatused projekteerimistingimuste taotlemiseks kohustamisel õigusvastased. EhS § 19 lg 1 p 2 võimaldab kehtestada ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke lisatingimusi valla ehitusmäärusega, kuid vallavalitsuse korraldusega neid kehtestada ei saa. Ettekirjutuse alus on ebaselge, kuna selles on küll viidatud K. kinnistu detailplaneeringule ja Rae Vallavalitsuse 24.10.2006 korralduse nr 1529 p-le 2, kuid ei selgu täpne õiguslik alus st, millisel seaduslikul alusel nõuab omavalitsus projekteerimistingimuste taotlemist. Samuti ei ole haldusakti adressaadi õigusvastast tegevust haldusaktis selgitatud. Kaevatav haldusakt on antud õigusliku aluseta ning on faktiliselt motiveerimata, mistõttu rikub see kaebajale Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) §-dest 13 ja 14 tulenevat põhiõigust halduse toimimise seaduslikkusele ning õigust õiglasele menetlusele.
2. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja mõista kaebajalt välja vastustaja menetluskulud. Kaebaja arvates tuleneb ettekirjutuse õigusvastasus detailplaneeringu õigusvastasusest. Kaebaja väide on asjakohatu, kuna detailplaneering on kehtiv ning vastustajal oli õigus nõuda ettekirjutusega detailplaneeringust kinnipidamist. Kaebaja ei ole selgitanud, millisele õiguslikule alusele tuginedes ta võib keelduda kehtiva haldusakti täitmisest. Vastustaja on 15.06.2009 vastuses kaebusele selgitanud, et kaevatav ettekirjutus on antud 2 ehitise nõuetele vastavaks viimise eesmärgil ning selleks on EhS § 61 lg 4 p-st 6 tulenevalt võimalik kohustada kaebajat taotlema Kaljuvee kinnistu ehitusõigust täpsustavaid projekteerimistingimusi. Projekteerimistingimuste taotlemiseks kohustamine on kohaseks viisiks olukorras, kus ehitis on ehitatud omavoliliselt. Kaevatav ettekirjutus on õiguspärane ning kaebuses puuduvad põhjendused, kuidas ettekirjutus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (

§ 7lg 1, § 26 lg 1 p 1).

Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Pooltel puudub vaidlus ettekirjutuse allkirjastanud ehitusjärelevalve ametniku pädevuse üle teha EhS § 60 lg 1 p 7 ning EhS § 61 (sisepädevus) alusel ettekirjutust. Poolte õiguslik vaidlus taandub peamiselt küsimusele, kas ehitusjärelevalve korras sellise sisuga ettekirjutuse tegemiseks on õiguslik alus (ehitusseadusest tulenev alus) ning kas ettekirjutuse tegemisel sai tugineda Rae Vallavalitsuse 06.06.2006 korraldusega nr 777 kehtestatud detailplaneeringule. Ettekirjutuse õiguslikuks aluseks on EhS § 61 lg 1 p 1 ja

1. EhS § 61 lg 1 p 1 sätestab, et linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitamise käigus ei peeta kinni detailplaneeringust või p-i 5 kohaselt, ehitatakse ehitusloata. Puudub vaidlus selles, et kaebajal puudus ehitusluba, mis oleks andnud õiguse ehitada. Kuigi ettekirjutus ei olnud suunatud otseselt ehitustegevuse peatamisele, näitab märgitud asjaolu antud vaidluse kontekstis seda, et vastustaja ei olnud detailplaneeringuga pandud nõudest taotleda projekteerimistingimusi loobunud. Puudub vaidlus selles, et kehtiv detailplaneering näeb ette ehitusõigust täpsustavate projekteerimistingimuste taotlemise. Seega puudub sisuliselt vaidlus selles, et kaebaja ei ole kinni pidanud detailplaneeringu nõudest taotleda omavalitsuselt projekteerimistingimusi. Kaevatava ettekirjutuse andmise ajaks kaebaja vastavat taotlust, mille esitamise näeb ette EhS § 19 lg 3, esitanud ei olnud. Kaebaja on seisukohal, et kuna detailplaneeringu vastav nõue on õigusvastane, ei pidanud ta seda nõuet täitma. Kohus kaebaja sellise seisukohaga ei nõustu, kuna kehtiv haldusakt on HMS § 60 ja 61 kohaselt täitmiseks kohustuslik, sõltumata selle õiguspärasusest. Kaebaja ei ole antud asjas esitanud väidet detailplaneeringu tühisusest vaidlusaluse nõude osas, kuid see väide oleks haldusasjas nr 3-07-1170 jõustunud kohtuotsust arvestades ka põhjendamatu. 03.07.2007 ettekirjutuse kohaselt näeb K. kinnistu detailplaneering ette ehitusõigust täpsustavate projekteerimistingimuste väljastamise ning see tuleneb ka Rae Vallavalitsuse 24.10.2006 korraldusest nr
2. Kohus viitab poolte vahelises vaidluses 30.10.2009 tehtud jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu lahendile haldusasjas nr 3-07-1170, kus kohus on otsuse p-s 18 leidnud, et kaebajale 24.10.2006 korraldusega nr 1529 (millele viidatakse ka käesolevas asjas vaidlustatud ettekirjutuses) esitatud nõue taotleda ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimused on seaduslik. Seega näeb selle kohustuse ette nii kehtiv detailplaneering kui vastustaja 24.10.2006 korraldus. 3 Ettekirjutuse õigusliku alusena viidatakse EhS § 61 lg 4 p-le 1 ja
3. EhS § 61 lg 4 p 1 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud ettekirjutuses juhib ehitusjärelevalvet teostav ametiisik tähelepanu õigusrikkumisele. Kaevatava ettekirjutuse (tlk 12-14) kohaselt alustas kaebaja 2006.a. suvel omavolilist ehitustegevust K. kinnistul, mille peatamiseks tegi omavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik 16.10.2006 ettekirjutuse nr 6-10/
4. Kaebaja jätkas hoolimata ettekirjutusest omavolilist ehitamist, misjärel alustati selle takistamiseks sunniraha määramist. Ettekirjutuses märgitakse, et EhS § 19 lg 3 kohaselt ei ole projekteerimistingimuste väljastamine võimalik ilma adressaadi taotluseta. K. kinnistul asuva omavolilise ehitise detailplaneeringu nõuetega kooskõlla viimiseks on ainus võimalus projekteerimistingimuste taotlemine. Kaebaja on õigusvastase olukorra lõpetamisel tegevusetu (ei taotle projekteerimistingimusi), mistõttu tuleb teda sunniraha ähvardusel kohustada õigusvastast tegevusetust lõpetama. Eeltoodust nähtuvalt on haldusakti andja kaebajale selgitanud faktilist olukorda ja õiguslikku regulatsiooni ning juhtinud kaebaja tähelepanu õigusrikkumisele, mistõttu jääb kaebaja väide haldusakti põhjendamatusest arusaamatuks. EhS § 61 lg 4 p 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud ettekirjutuses kohustab ehitusjärelevalvet teostav ametiisik tegema edasise ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitise ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise nõuetele vastavaks viimise või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. Ettekirjutuse resolutiivosas kohustatakse kaebajat lõpetama õigusrikkumine, mis seisneb õigusvastase olukorra (omavolilise ehitise paiknemine K. kinnistul) säilitamisele suunatud tegevusetuses (K. kinnistu ehitusõigust täpsustavate projekteerimistingimuste väljastamise mittetaotlemine) ning kohustatakse õiguserikkumise lõpetamiseks esitama taotlust K. kinnistu ehitusõigust täpsustavate projekteerimistingimuste väljastamiseks hiljemalt 30 päeva jooksul ettekirjutuse teatavakstegemisest. Seega, kuna kaebaja ei pidanud ehitamise käigus kinni detailplaneeringust (EhS § 60 lg 1 p 1) kohustas vastustaja õiguspäraselt EhS § 61 lg 4 p 3 alusel projekteerimise ja ehitamise õiguspäraseks jätkamiseks tegema vajalikke toiminguid (taotlema projekteerimistingimusi). Seega on kaevatav haldusakt õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu kaebus tuleb jätta

§ 26lg 1 p 6 alusel rahuldamata.

10.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodud normist tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja on 17.01.2009 menetlusdokumendis esitanud taotluse vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt, kuid ei ole esitanud kohtule kulude nimekirja ja kuludokumente, mistõttu jääb vastustaja taotlus

§ 93

lg 1 (nimetatud dokumentide esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta) alusel rahuldamata. Kristina Maimann Kohtunik 4