Tsiviilasi nr. 2-09-5341/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja teatavaks tegemine 2.detsember 2009, kohtukantselei kaudu tsiviilasi SV hagi MTÜL ja

) § 3 järgi võib võlasuhe tekkida muu hulgas lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest või muust seadusest tulenevast alusest. Pooltel on vaidlus selles, millisel alusel põhines ja põhineb hageja ning Li vaheline võlasuhe. Vaidlust ei ole selles, et hagejale kuuluva S kinnistu veega varustamine toimus kostja A.R iga kooskõlastatult viimase kinnistul asuva puurkaevu kaudu alates 2001/2002 aastast. Seda kinnitab 20.mai 2001 veevarustuse kooskõlastuse kinnitus (tl. 11). Lon asutatud 6.juunil

1. Kostjad kinnitasid kohtus, et A.Ri kinnistul asuv pumbamaja, milles asuvad puurkaevust vee võtmise ja vee mõõtmise ning veevärki edastamiseks vajalikud seadmed on Li haldamisel. A.R kinnitas 26.oktoobri 2009 kohtuistungil, et on tema kinnistul asuvas pumbamajas teinud toiminguid mitte eraisikuna vaid Li esindajana. Hageja loobus nõudest A.Ri vastu, millest tulenevalt ei hinda kohus hageja ja A.Ri vahelise suhte asjaolusid. Kohus leiab, et Lil lasub kohustus varustada hagejat veega. Õige ei ole kostja seisukoht selles, et pooltel puudub veevarustuse teenuse osutamise leping. Kostja tegevuse põhikirjaliseks eesmärgiks (p. 2.2) on muu hulgas ühingu liikmete ja Kuusalu vallas, L külas elanike veega varustamine, puurkaevude ja veetrasside haldamine ning hooldamine. Hageja kuulub Li liikmeskonda, millest lähtuvalt lasub seltsil liikmelisusest tulenev teenuse osutamise kohustus. MTÜ asutamiseks ühingulepingu sõlmimine ja ühingu liikmeskonnaga ühinemine on hinnatav lepinguna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVKS) § 7 lg. 4 tähenduses. Seega lasub Lil põhikirjast tulenev kohustus varustada hagejat veega. Kohus märgib, et kostja veevarustuse kohustus tuleneb ka ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse §-st
2. Hageja veevarustus toimis eelmärgitud trassi kaudu katkestusteta kuni 30.detsembrini
3. Seega oli L hageja suhtes veevarustuse teenuseid osutanud ettevõtjaks ÜVKS § 7 lg. 4 tähenduses. Nimetatud seaduse järgi on veevarustuse teenust osutanud ettevõtja kohustatud jätkama oma tegevust kuni seaduses ettenähtud korras sõlmitud liitumislepinguga määratud ajani. Lsai vee-ettevõtja õigused 25.veebruaril 2009 aastal. Vaidlust ei ole selles, et kostja katkestas hagejale veevarustuse teenuse osutamise omal algatusel ja ühepoolse otsustusena. Pärast 30.detsembril 2008 toimunud põlengut ei taastatud hageja kinnistule veevarustust. Eeltoodud motiividel leiab kohus, et kostja on oma kohustust rikkunud. Hageja veevarustuse katkestamine alates 30.detsembrist 2008 oli õigusvastane ning veevarustus kuulus viivitamatult taastamisele. 5 Kostja ei ole esitanud kohtule nõuet hagejalt liitumistasu väljamõistmiseks, mistõttu väljuvad poolte arutlused sellel teemal hagi piiridest. Kohus nõustub hagejaga selles, et vaidlus liitumistasu nõude põhjendatuse üle ei saanud olla aluseks veevarustuse katkestamisele. Kostja on hageja veevarustuse menetluse kestel taastanud, veemõõtja on paigaldatud ning hageja on nendest nõuetest loobunud. Kohus võtab hageja loobumise vastu ning lõpetab menetluse. Hageja loobumine on seotud kostjate poolt nõude rahuldamisega pärast hagi esitamist. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude. Hageja väidab, et kahju tekkimise põhjuseks oli veevarutuse katkestamine. Kostja väidab, et hageja väidetav kahju ei ole tõendatud ega ole seotud kostja tegevusega.

§ 127lg.

1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127lg.

4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128lg.

2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

§ 128lg.

3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks; lg. 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kahju olemasolu ja suuruse ning teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tõendamise koormus lasub kannatanul, s.o. hagejal. Hageja on esitanud otsese varalise kahju tõendamiseks osaühingu B 11.septembri 2009 tõendi (tl. 136), mille järgi jätsid hageja suvilat kasutanud turistid veevarustuse puudumisest tingitud ebamugavuste tõttu tasumata 1 450 krooni. Hageja on esitanud saamata jäänud tulu tõendamiseks AS BIT 16.veebruari 2009 kirja (tl. 35), teate kirjastusele Avita (tl. 36), lepingu ja kirjavahetuse OÜB (tl. 130132, 69-70, 133, 134, 135, 137). Osundatud dokumentidega on tõendatud, et hageja on teinud ettevalmistusi oma vara kasutamiseks tulu saamise eesmärgil. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hagejal puudub õigus oma varalt tulu teenida. Hageja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes on oma tegevuse korraldanud koostöös erinevate äriühingutega. Dokumentidest nähtub hagejale pakkumuste esitamine, mis kinnitab tulu saamise 6 võimalikkust. OÜ B 10.veebruari 2009 kirja järgi oli 2008 aastal hageja vara nende kaudu välja üüritud neljateistkümnel nädalal. Veevarutuse puudumine mõjutab vara kasutamisele andmise ja sellelt tulu saamise võimalikkust negatiivselt. Kohus ei kahtle erinevate äriühingute dokumentide (tõendite) usaldusväärsuses; eelduslikult vastab dokumentides esitatud sisu tegelikkusele. Dokumendid on väljastatud isikute poolt, kellel puudub vaidluses mistahes huvi. Kostja paljasõnalised kahtlused ei kummuta dokumentide usaldusväärsust. Kohus märgib, et saamata jäänud tulu dokumenteerimine täpses ulatuses on keerukas ning selle täpne kindlakstegemine kõiki asjaolusid koosmõjus hinnates seotud ebamõistlike kulutustega. Samas märgib kohus, et veevarustuse puudumine on hinnatav kahjuna ka juhul, kui hageja elamu oli üksnes tema enese kasutuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 järgi otsustab kohus juhul, kui kahju tekitamine on menetluses tuvastatud, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud ebamõistlikult suurte kulutustega, kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohus leiab, et kahju suuruse ja hüvitamisele kuuluva summa määramisel tuleb arvestada kahju tekkimise asjaolusid, poolte võimalusi kahju ärahoidmisel ja selle minimiseerimisel, samuti poolte käitumist ja valikuid kahju minimiseerimisel. Veevarustuse katkestamine oli õigusvastane; hagejal on õigus õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamisele. Kohus arvestab hüvitise suuruse määramisel asjaoluga, et kostja saanuks kahju ära hoida oma liikmeskonnas võrdse kohtlemise tagamisega. Vaidlust ei ole selles, et kõigile teistele tarbijatele taastati veevarustus pärast põlengut päeva jooksul, hageja elamu oli veeta nelja kuu kestel. Hageja veevarustuse taastamiseks tulnuks avada vaid üks trassi sulguv kraan; kostja taastas veevarustuse alles 29.aprillil

1. Ka juhul, kui kostjal olnuks hagejale põhjendatud rahalisi nõudeid, tulnuks veevarustuse katkestamisest tingitud suurema kahju tekkimise oht ära hoida. Hinnates eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis leiab kohus, et õiglane hüvitis hagejale tekitatud kahju eest on 5 000 krooni. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt abonenttasu ja tarbitud vee eest tasumist. Kohus nõustub hagejaga selles, et Li arve nr. 1 (tl. 87) ei ole põhjendatud. Hageja on tasunud arve summas 82 krooni, s.o. arves näidatud tarbimise kogus (20,5 m3) hinnaga 4 krooni kuupmeetri eest (tl. 117). Kostja arves on märgitud tarbimine (arve p. 2, näit. 0199.5 – 0204) hinnaga 4 krooni kuupmeetri eest ja tarbimine (arve p. 3, näit. 0204 – 0220) hinnaga 12 krooni kuupmeetri eest. Vastuhagis on L selgitanud, et arve p. 2 kajastab tarbimist 2008 augustist kuni detsembrini ja arve p. 3 kajastab tarbimist pärast Kuusalu valla poolt vee tarbimise tasude kinnitamist. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja veevarustus oli hageja poolt katkestatud 30.detsembrist 2008 kuni 29.aprillini 2009, s.o. kuni arve nr. 1 väljakirjutamise päevani. Seega ei saanud hageja 2009 aastal kuni arve nr. 1 esitamiseni List tingitud põhjustel tarbida vett arve p.-s 3 märgitud ulatuses (16m3). 7 Arvest (p.4) ei nähtu väidetav omavolilise tarbimise periood (16 päeva). Kohus märgib veelkord, et arve on esitatud vahetult vee tarbimise katkestuse perioodi lõpus. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kostjal lasus nii põhikirjast kui ka seadusest tulenev kohustus varustada hagejat veega. Seega ei ole hageja tarbimist võimalik pidada omavoliliseks ka eeldusel, et hageja on väidetavalt avanud uue veetrassi kraani ilma kostjaga kooskõlastamata (tl. 143). Kohus viis 31.juulil 2009 vee tarbimisega seonduvate asjaolude selgitamiseks läbi paikvaatluse, mille käigus selgus, et A.Ri kinnistul asuvasse pumbamajja paigaldatud veemõõtja ei olnud plommitud. Pumba ühendus veetrassiga oli ebapiisav; vesi nirises ühenduskohtadest, pump ja pumbamaja põrand olid märjad. Tasuta tarbimise etteheide ei saa olla põhjendatud olukorras, kus veeettevõtja ei ole taganud veetrasside veepidavust ning minimiseerinud vee kadu. Kohus nõustub hagejaga selles, et tarbijal lasub kohustus maksta vaid tegelikult tarbitud teenuse või ostetud kauba eest. ÜVKS § 15 lg. 1 järgi lasub vee koguse mõõtmise (veearvesti paigaldamise) kohustus vee-ettevõtjal. Vaidlust ei ole selles, et L paigaldas veemõõtja hageja tarbimise mõõtmiseks alles pärast 15.septembrit
2. Õige on hageja seisukoht selles, et L ei ole esitanud kohtule dokumenti, millest tuleneks arvel märgitud vee hind. Kostja tugineb nõudes MTÜ juhatuse 10.jaanuari 2007 otsusele (tl. 142). Kostja põhikirja p. 7.3.
3. järgi on liikmetele maksete liikide, maksete suuruse ja nende tasumise tähtaegade kehtestamine üldkoosoleku pädevuses. Põhikirjas ettenähtud organi otsustuse puudumist ei kompenseeri majandusaasta aruande heakskiitmine. Lei ole kohtule esitanud üldkoosoleku otsust abonomenttasu kehtestamise kohta (arvel p. 1 - 125 krooni). Kuusalu Vallavalitsuse 26.märtsi 2009 määrusega nr. 7 kehtestati joogivee müügihind ja abonenttasu 1.juunist 2009 (tl. 138). Seega ei saanud 29.aprilli 2009 arves sellele määrusele tugineda. Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et vastuhagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab tähelepanuta poolte avaldused politseiasutusele ja Kuusalu vallavalitsusele, kuna need ei oma asja lahendamisel õiguslikku tähendust. otsuse täitmise kord ja tähtaeg Pooled TsMS §-s 445 ettenähtud taotlusi kohtule ei esitanud. Tasaarvestatavaid nõudeid ei ole. menetluskulud Hageja on 10.veebruari 2009 ja 20.aprilli 2009 maksekorraldustega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 4 000 (1 000 + 3 000) krooni. Lon 9.septembri 2009 maksekorraldusega nr. 10 tasunud vastuhagi esitamise eest riigilõivu 1 000 krooni. Arvestades hagi osalist rahuldamist, vastuhagi rahuldamata jätmist, kostja A.Ri seisukoha täpsustamist 26.oktoobri 2009 kohtuistungil ja hageja loobumise seotust kostja poolt nõude rahuldamisega, jätab kohus TsMS § 162 lg. 4 alusel hageja menetluskuludest 75% kostjate kanda. resolutsioon 8 Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 230; 233; 434-436; 438-439; 441-442; 452-453; 455; 632 lg. 1;

§-st 127 lg. 1; 128 lg. 2 - 4 ja ÜVKS §-st 7 ja 15 lg. 1 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja MTÜ L SV kasuks 5 000 (viis tuhat) krooni kahju hüvitamiseks. Jätta rahuldamata MTÜL hagi SV vastu 2 857 krooni väljamõistmises. Võtta vastu hageja loobumine hagist ja lõpetada menetlus SV hagis MTÜ L ja ARi vastu hagejale kuuluva S kinnistu veevarustuse taastamisele kohustamises ja hageja elamusse veemõõtja paigaldamisega nõustumisele kohustamises. Võtta vastu hageja loobumine hagist ja lõpetada menetlus SV hagis ARi vastu kahju, s.h. saamata jäänud tulu hüvitamiseks 16 049 krooni väljamõistmises. Jätta kostjate menetluskulud kostjate eneste kanda. Jätta hageja menetluskuludest 75% solidaarselt kostjate kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et füüsilisel isikul või mittetulunduslikul juriidilisel isikul on õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb kaebus ja menetlusabi taotlus esitada seaduses sätestatud tähtaja kestel. Kohus võib menetlusabi taotluse põhjendatuse korral anda menetlusosalisele tähtaja kaebuse täiendavaks põhjendamiseks. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik