← Eesti

3-10-608/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2010, Tallinn Haldusasja numbrid 3-10-608 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollike

§ 30lg 2 p 1; § 471 lg 1).

  1. 10.03.2010 saabus Tallinna Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi maksuhaldur) taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. 16.03.2010 saabus kohtule maksuhalduri täpsustatud taotlus. Taotleja palub seada kohtulikud hüpoteegid kogusummas 5 909 165 krooni Hannes Hallik’u, Tiiu Soomer’i ja Tõnu Soomer’i kinnistusraamatus registreeritud kinnistutele. Maksuhaldur selgitas, et taotluse esitamise aluseks on maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 136¹ lg 1, mille kohaselt juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud.
  2. Maksuvõlg on tekkinud SMR Teed AS (registrikood 10101972, pankrotis) poolt deklareeritud maksukohustuste täitmata jätmise tulemusena perioodil oktoober 2008 kuni märts
  3. SMR Teed AS (pankrotis) juhatuse liikmeks perioodil 01.01.2008 kuni käesoleva ajani on Hannes Hallik, Tiiu Soomer ja Tõnu Soomer. Maksuvõla sissenõudmiseks on maksuhaldur 03.02.2009 teinud korralduse nr 13-11/374, mille kohaselt kuulus 10 päeva jooksul tasumisele maksuvõlg summas 5 072 561,60 krooni. 23.04.2009 kuulutas Harju Maakohus välja SMR Teed AS (pankrotis) pankroti ja määras pankrotihalduriks Eve Selbergi. Pankrotihaldur Eve Selberg on võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitanud aruande, mille kohaselt puudub võlgnikul likviidne vara ning kohustused ületavad varad rohkem kui poole võrra.
  4. SMR Teed AS (pankrotis) nimel on kinnistusraamatus registreeritud Harju Maakohtu registripiirkonnas registriosa nr 10281402, Sinikivi tee 17, Rae küla, Rae vallas, pindalaga 11019 m2, kinnistu on hoonestamata. Pankrotihaldur Eve Selbergi aruande kohaselt on AS Rime Kinnisvara Vahendus poolt 22.10.2008 eksperthinnangu kohaselt kinnistu turuväärtuseks 5 420 000 krooni. Kinnistu on koormatud hüpoteekidega üldsummas 38 066 376 krooni. Lisaks on SMR Teed AS (pankrotis) nimel kinnistusraamatus registreeritud Harju Maakohtu registripiirkonnas, registriosa nr 993002, Halli tee 14, Viimsi alevik, Viimsi vald, pindalaga 897 m2, kinnistul paikneb kaarhall. AS Rime Kinnisvara Vahendus 22.10.2008 eksperthinnangu kohaselt on kinnistu turuväärtuseks 2 260 000 krooni. Kinnistu on koormatud hüpoteekidega üldsummas 36 200 000 krooni AS SEB Pank kasuks. Ehitisregistris registreeritud hooned või ehitised SMR Teed AS-il (pankrotis) puuduvad. Maanteeameti andmebaasis on registreeritud SMR Teed AS-le (pankrotis) kuuluvaid sõidukeid ja haagiseid. Taotleja analüüsis SMR Teed AS (pankrotis) nimel registrisse kantut ning tuvastas, et nimetatud vara väärtus ei ole proportsionaalselt võrreldav maksuvõlaga. SMR Teed AS (pankrotis) omab bussi Vanaja (väljalaskeaasta 1966), veoautot IZ 2715

(1992), haagiseid (1991-2007), veoautot Volkswagen MAN
(1986), kaubikut Mercedes-Benz Vito
(2003), kallurit SISU SL 210
(1987)ja ülejäänud, mille turuväärtus ning realiseerimisvõimalus on piiratud.
  1. Pankrotihaldur Eve Selbergi poolt esitatud analüüsist nähtub, et SMR Teed AS (pankrotis) vara on olnud korduvalt enampakkumisel ning osaliselt senini müümata. SMR Teed AS (pankrotis) pankrotimenetluses on äriühingu vastu esitatud nõudeid 60 573 579,97 krooni ulatuses. Pankrotihaldur Eve Selbergi esitatud teabest selgub, et SMR Teed AS (pankrotis) andis 04.09.2008 Jandaler OÜ-le laenu summas kuni 8 225 000 krooni, intressiga 7,2% aastas ning tähtajaga 31.12.
  2. Laenusumma võlg SMR Teed AS-le (pankrotis) on 8 183 000 krooni. Laenulepingus puuduvad kokkulepped tagatise kohta. Pankrotihaldur on küsinud selgitusi SMR Teed AS (pankrotis) juhatuse liikmelt Hannes Allikult, kelle selgitusest nähtub, et Jandaler OÜ-l reaalset majandustegevust ei ole olnud ja see puudub ka praegu.
  3. aasta augustiks oli SMR Teed AS (pankrotis) jõudnud seisu, kus kõik ettevõtte käibevahendid olid kaasatud suuremahulistesse ehitusobjektidesse ja sellest tingituna oli raskusi oma kohustuste õigeaegsete täitmisega hankijate ees. Juhtkonna hinnangul olid raskused ajutise iseloomuga, kuid siiski põhjustasid mitmeid pankrotihoiatusi ja ühe pankrotiavalduse. Sellest lähtuvalt võttis juhtkond vastu otsustuse turvata SMR Teed AS (pankrotis) rahalised vahendid tütarettevõtte kontol ning kasutada rahalisi vahendeid kahel eesmärgil- lõpetada pooleliolevad objektid ja tagada SMR Teed AS (pankrotis) teovõimekus. 2 Jandaler OÜ bilansi kohaselt puuduvad äriühingul seisuga 30.09.2008 varad. Lisaks on SMR Teed AS (pankrotis) 01.01.2007 sõlminud laenulepingu AS-iga SMR Grupp (praegu AS Ratorine), mille kohaselt laenati äriühingule krediidilimiidina kuni 10 000 000 krooni, tagastamise tähtajaga 31.12.2008, mida pikendati 30.10.2008 kuni 31.12.
  4. Hannes Halliku poolt pankrotihaldurile esitatud seletusest nähtub, et SMR Teed AS (pankrotis) osales
  5. aasta alguses riigihankel teeehituseks, mille korraldajaks oli Sierra Leone Maanteeamet.
  6. aasta lõpus otsustas ettevõtte mitte hoida võimalike välisturgude riske SMR Teed AS (pankrotis) bilansis ja kõik nimetatud projektid müüdi 22.12.2006 AS-le Ratorine. Kuna AS-l Ratorine puudusid vahendid projekti kulude katmiseks, siis vastastikusel kokkuleppel ajatati kulude tasumine kuni 31.12.2008, mis vormistati laenulepinguna. Hannes Hallik selgitas, et eelmise aasta suvel sai selgeks, et SMR Teed AS-ist (pankrotis) või AS-st Ratorine mitteolenevatel põhjustel on tekkinud Sierra Leones sellised tagasilöögid, mis ei võimalda AS-l Ratorine SMR Teed AS-le (pankrotis) laenu eest tagasimakseid sooritada. Samas puudusid AS-l Ratorine varad, mida tagatisena kasutada.
  7. Maksuhaldur tuvastas, et SMR Teed AS (pankrotis) andis äriühingu rahalistest vahenditest tagatiseta laene, seda olukorras, kui äriühingul puudusid vabad rahalised vahendid ning selline tegevus põhjustas äriühingu majandusraskused, maksuvõla ning pankroti. SMR Teed AS (pankrotis) juhatuse liikmed Hannes Hallik, Tiiu Soomer ja Tõnu Soomer on põhjustanud juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega (äriühingu nimel tagatiseta laenude väljastamine) olukorra, mis kausaalse seosena viis juhatuse liikme MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustuste rikkumiseni. Kehtiva eelduse kohaselt on kahjuliku tagajärje põhjustanud juhtorgani liikmed ühiselt, vaatamata sellele, et juhtorgani liikmed võisid omavahel äriühingu juhtimist puudutavad ülesanded jaotada ning sellest tööjaotusest tulenevalt ei põhjustanud kahju kõik juhatuse liikmed koos. Kuna äriühingu juhtorgani liikmelt eeldatakse aktiivset osavõttu äriühingu juhtimisest, vastutab ta solidaarselt teiste juhtorgani liikmetega ka siis, kui ta jäi kahjuliku tehingu tegemise ajal passiivseks või koguni ei võtnud üldse osa äriühingu juhtimisest.
  8. Maksuhaldur selgitab, et on algatanud Hannes Halliku, Tiiu Soomeri ja Tõnu Soomeri suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse kaudu maksuvõla sissenõudmine kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja (SMR Teed AS, pankrotis) kohustuste täitmise eest. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude Hannes Halliku, Tiiu Soomeri ja Tõnu Soomeri vastu, tasuda SMR Teed AS (pankrotis) maksuvõlg, mis pankroti väljakuulutamise kuupäeva (23.04.2009) seisuga on põhivõla osas 5 909 165 krooni. 07.10.2009 toimus AS SMR Teed (Pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus osutus kaitstuks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) nõue 6 258 026,60 krooni (koos intressidega).
  9. Maksuhaldur on seisukohal, et Hannes Halliku, Tiiu Soomeri ja Tõnu Soomeri tegevus on tahtlik (kaudne tahtlus), kuna iga mõistlik inimene oleks pidanud aru saama, et tagatiseta laenude väljastamine suures ulatuses, viib äriühingu majandusraskuste ja pankrotisituatsiooni tekkimiseni. Taotlejal on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asuvad Hannes Hallik, Tiiu Soomer ja Tõnu Soomer haldusakti sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. SMR Teed AS (Pankrotis) on 2007-2008 sõlminud laenulepinguid lähikondsetega (äriühingu tütarettevõtjaga), andes tagatiseta laene, mille eesmärkideks on SMR Teed AS (pankrotis) bilansist osa tehingute väljaviimine ning mille tulemusena on SMR Teed AS-le (pankrotis) tekitatud kahju. Maksuhalduril on eelkirjeldatud käitumisest tulenevalt põhjendatud kahtlus, et Hannes Hallik, Tiiu Soomer ja Tõnu Soomer asuvad nende isiku vastu suunatud maksumenetluse läbiviimisel võõrandama isiklikku vara, vastusooritust saamata ning kahjustavad eeltooduga Eesti Vabariigi huve. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui Hannes Hallik, Tiiu 3 Soomer või Tõnu Soomer on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 5 909 165 krooni ja valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.
  10. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 3631 sätestab, et kui kohtulik hüpoteek seatakse omaniku mitmele kinnisasjale, jagatakse vastav nõue kinnisasjade vahel võlausaldaja poolt määratud osades. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27.01.2010 kohtumääruses nr 3-2-1-162-09 sedastanud, et kuigi AÕS § 3631 sätestab nõude jaotamise mitme kinnisasja vahel, mitte kohtuliku hüpoteegi summa jaotamise, langevad kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsuse tõttu kinnisasjadele seatavate kohtulike hüpoteekide summad kokku nõude jaotatud summadega. Seega kantakse kohtuliku hüpoteegi summadena kostja kinnisasjade kohta sisse need summad, mida sissenõudja on taotlenud nõude jaotamisel. Maksuhaldur jagab tagatava nõude summas 5 909 165 krooni võlgnike kinnisasjade vahel järgmiselt, taotledes vastavalt kohtulike hüpoteekide sissekandmist: Hannes Halliku nimel kinnistusraamatus registreeritud elamumaale, registriosale numbriga xxxxxxxxxxx, summas 2 500 000 krooni; Tiiu Soomeri nimel kinnistusraamatus registreeritud elamumaale, registriosa numbriga xxxxxxxxxxxxxx, summas 1 009 165 krooni; Tõnu Soomeri nimel kinnistusraamatus registreeritud elamumaale, registriosa numbriga xxxxxxxxxx, summas 2 400 000 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 29

lg 1 kohaselt annab ja pikendab halduskohtunik seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks).

§ 29

lg 2 kohaselt esitab taotluse või avalduse loa andmiseks selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik (taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist.

§ 29

lg 3 näeb ette, et isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel, sama paragrahvi lg 4 sätestab korra, mille kohaselt halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette teisiti. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

  1. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja vastavust seaduse nõuetele leiab kohus, et taotlused vastavad seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluste lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on algatanud Hannes Hallik’u, Tiiu Soomer’i ja Tõnu Soomer’i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on MKS § 40 kohase vastutusotsuse koostamine. Maksuhaldur on tuvastanud, et Hannes Hallik, Tiiu Soomer ja Tõnu Soomer on jätnud täitmata oma seadusest tulenevad kohustused ja teostanud tehinguid, mille tagajärjeks oli äriühingu majandusraskused, maksuvõlg ja pankrot. Kohus leiab, et taotlejal on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võivad Hannes Hallik, Tiiu Soomer ja Tõnu Soomer asuda haldusakti sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud väidete alusel seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  2. Kohus peab vajalikuks selgitada hüpoteegi seadmise osas järgmist. Varasemalt on kohus pidanud võimalikuks koos loa andmisega ka koheselt kohtuliku hüpoteegi seadmist. Maksuhaldur on kohtule 4 ka varasemalt kinnitanud, et pelgalt loa andmisel ei ole maksuhalduril võimalik ise hüpoteegi seadmist nõuda. Samas on MKS § 130 lg 1 p 51 kohaselt maksuhalduril õigus taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale, kusjuures hüpoteegi suhtes kohaldatakse asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni. Kohus märgib, et loa saamisel võib maksuhaldur seega taotleda MKS § 130 lg 51 alusel kinnisasjale hüpoteegi seadmist täpselt samamoodi nagu ta taotleks seda juhul, kui see oleks vajalik juba kindlaksmääratud maksukohustuse (nt. maksuotsuse või vastutusotsuse) sundtäitmiseks. Seega tuleb MKS §-i 1361 ja §-i 130 mõista selliselt, et maksuhalduril on võimalik ise täitetoiminguid sooritada. Maksuhaldur ei ole kohtule esitanud ka tõendatud väiteid selle kohta, et täitetoimingute sooritamine MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud korras oleks võimatu. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et varasema kohtupraktika järgmine ei ole võimalik ning kohus saab anda maksuhaldurile üksnes loa MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingute sooritamiseks.
  3. Kohus annab seega taotlejale loa kinnisasjadele hüpoteekide (kogusummas 5 909 165) seadmise taotlemiseks järgmiselt: 1) hüpoteek summas 2 500 000 krooni Hannes Hallik’u nimel kinnistusraamatus registreeritud elamumaale, registriosa numbriga xxxxxxxxxx 2) hüpoteek summas 1 009 165 krooni Tiiu Soomer’i nimel kinnistusraamatus registreeritud elamumaale, registriosa numbriga xxxxxxxxxxx 3) hüpoteek summas 2 400 000 krooni Tõnu Soomer’i nimel kinnistusraamatus registreeritud elamumaale, registriosa numbriga xxxxxxxxxxx Kadriann Ikkonen kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.