← Eesti

3-10-569/8

A. T. KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 17.05.2010; Tallinn Haldusasja number 3-10-569 Haldusasi A. T.i kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri 30.05.2008 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale Kaebuse tagastamine Menetlustoiming RESOLUTSIOON

  1. Tagastada kaebus A. T.ile, sest selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 11 lg 4) ja selgitada, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ning uurija või prokuröri tegevust on võimalik vaidlustada kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvides 228-232 ettenähtud korras;
  2. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 11 lg 8). 26.02.2009 esitas A. T. (avaldaja) Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest vastava hüvitise maksmata jätmisega. Kaebuse juurde on lisatud Rahandusministeeriumi 03.11.2008 keelduva sisuga vastus ning ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri 30.05.2008 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, milles on märgitud, et riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 3 p 1 ja 2 alusel vabaduse võtmisega tekitatud kahju ei hüvitata. Tallinna Halduskohtu 25.03.2010 määrusega jäeti A. T.i kaebus käiguta, et avaldaja saaks selgitada, kas tema eesmärgiks oli Rahandusministeeriumi 03.11.2008 keelduva sisuga vastuse või Põhja Ringkonnaprokuratuuri 30.05.2008 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse halduskohtus vaidlustamine. Samuti selgitati, et kriminaalmenetluse raames tehtud otsustusi ei saa halduskohtus vaidlustada ja et Rahandusministeeriumi eelnimetatud kirjas väljendatud seisukohad olid sisuliselt õiged. Formaalselt oleks kirja vaidlustamine küll võimalik, kuid taolisel kaebusel ei oleks eduväljavaateid ja see tuleks tagastada kui perspektiivitu lähtuvalt HKMS § 11 lg 31 p
  3. A. T. on määrusele vastanud (tl 32). Sellest järeldub, et kaebuse esitaja eesmärgiks on saada alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju, mis osutub aga võimalikuks alles seejärel, kui muudetakse kriminaalmenetluse lõpetamise määruse punkti
  4. Nimetatud punkti kohaselt ei olnud A. T.il õigust vastavat hüvitist saada. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus selle esitajale tagastada, sest Põhja Ringkonnaprokuratuuri 30.05.2008 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse või selle punkti 5 vaidlustamine ei saa toimuda halduskohtus. Uurija ning prokuröri tegevuse vaidlustamiseks ettenähtud kord sisaldub põhiliselt kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvides 228-
  5. Prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale esitatakse kaebus Riigiprokuratuurile. Kui isik Riigiprokuratuuri määrusega ei nõustu, on õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Haldusasja materjalist ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks pöördunud vaidlusaluses küsimuses näiteks maakohtu eeluurimiskohtuniku poole. Samuti on kaebuse esitajal tulenevalt KrMS § 172 õigus esitada vajaduse korral vastavaid tähtaja ennistamise taotlusi. Seega tuleb kaebus halduskohtu pädevuse puudumise tõttu esialgu tagastada, et avaldaja saaks soovi korral läbida kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustamiseks ettenähtud korra tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 228-
  6. Enno Loonurm Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.