KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 25. märts 2010, Tallinn Haldusasja numbrid 3-10-749 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollike

§ 30lg 2 p 1; § 471 lg 1).

ASJAOLUD

1. 23.03.2010 saabus Tallinna Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi maksuhaldur) taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Taotleja palub seada kohtulikud hüpoteegid kogusummas 1 635 339 krooni A.V.’i ja O.L.’i kinnistusraamatus registreeritud kinnistutele. Maksuhaldur selgitas, et taotluse esitamise aluseks on maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 136¹ lg 1, mille kohaselt juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud.
2. Maksuvõlg on tekkinud OÜ Maxeffect, registrikood 11361439, poolt deklareeritud maksukohustuste täitmata jätmise tulemusena perioodil mai 2009 kuni september
3. OÜ Maxeffect juhatuse liikmeteks perioodil 31.05.2007 kuni 14.09.2009 oli O.L. ja alates 26.05.2008 kuni käesoleva ajani on juhatuse liikmeks A.V.. Maksuvõla sissenõudmiseks tegi maksuhaldur 02.10.2009 korralduse nr 13-11/2511, mille kohaselt kuulus 10 päeva jooksul tasumisele maksuvõlg summas 1 613 527 krooni. 07.10.2009 arestis maksuhaldur OÜ Maxeffect arvelduskontod Swedbank AS-s ja AS-s SEB Pank.
4. 02.11.2009 määrusega võeti Harju Maakohtu määrusega menetlusse OÜ Maxeffect pankrotiavaldus. 09.03.2010 tegi Harju Maakohus määruse, milles lõpetas OÜ Maxeffect pankrotimenetluse, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu. 08.01.2010 OÜ Maxeffect ajutise pankrotihalduri Aivar Leismanni poolt Harju Maakohtule esitatud aruande kohaselt on OÜ Maxeffect varad 8 077,41 krooni, milleks on nõue VMV Hulgi OÜ vastu. Võlgnikule kuuluvaid nõudeid OÜ Baltfix vastu, summas 1 000 000 krooni (laenulepingud) on ajutine pankrotihaldur lugenud väärtusetuks. Muid varasid OÜ-l Maxeffect ei ole. Maksuhaldur tuvastas, et e-kinnistusraamatu, Ehitisregistri ja X-tee kaudu ligipääsetavast Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasi andmete alusel ei oma OÜ Maxeffect registervara. Taotleja kinnitab, et vastavalt Patendiameti elektroonilisele andmebaasile ei ole OÜ Maxeffect nimel registreeritud kaubamärke, patente või leiutisi. Maksuvõla sissenõudmine OÜ-lt Maxeffect ei ole seega taotleja hinnangul võimalik.
5. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt alustati võlgniku selgituste järgi hulgikaubandusega 2007 aasta keskel. Selleks renditi ladu aadressil Magasini 31, Tallinn. Võlgniku
6. majandusaasta aruandest selgub, et võlgniku 2008 aruandeaasta kahjum oli -719 841 krooni. Sellega langes võlgniku omakapital miinusesse - 679 841 krooni. Äriseadustikus § 176 nõutud meetmeid aga ette ei võetud. Aruandesse kirjutati, et
7. majandusaasta kahjum kaetakse järgmiste aastate kasumiga ja jätkati majandustegevust. Ettevõttel oli seisuga 31.12.2008 käibevara kokku 8 187 458 krooni ja lühiajalisi kohustusi kokku 9 223 568 krooni. Põhivara oli võlgnikul 31.12.2009 seisuga summas 456 269 krooni. Põhja maksu- ja tollikeskuse 31.08.2009 otsusest nr 13-1/3194 selgub, et 13.08.2009 esitas Maxeffect taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks kuueks kuuks summas 1 314 343 krooni. Sellele lisatud bilansist selgub, et aruandeaasta kahjum oli 379 037 krooni ja äriühingu omakapital - 958 878 krooni ning osakapital 40 000 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ühes oluliseks maksejõuetuse põhjuseks ilmselgelt ka võlgniku rasked juhtimisvead. 31.12.2009 seisuga oli võlgniku eelmise majandusaasta kahjum 719 841 krooni ja oma kapital miinus 679 841 krooni. Sellises situatsioonis on ilma tagatiseta raha laenamine varatule etteõttele OÜ Baltfix summas 392 000 krooni vaieldamatult võlausaldajate huve kahjustav. Sama kehtib analoogse laenulepingu kohta, mis sõlmiti OÜ-ga Baltfix 05.06.2009 summas 608 000 krooni. Võlgniku omakapital oli negatiivne juba seisuga 31.12.
8. Seega oleks pidanud Võlgniku osanikud juba sellel ajal vastavuses äriseadustiku §-ga 176 suurendama osakapitali nõutud miinimumini või otsustama osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.
9. Taotleja tuvastas, et OÜ Maxeffect nimel sõlmiti 15.01.2009 laenuleping OÜ-ga Baltfix, mille kohaselt laenati 392 000 krooni. 05.06.2009 sõlmiti samade poolte vahel järgmine laenuleping, summas 608 000 krooni ning 07.10.2009 loovutati laenulepingust tulenevad nõuded Appartus OÜ-le sissenõudmiseks. OÜ Maxeffect poolt on kõik lepingud allkirjastanud A.V.. OÜ Maxeffect ajutine pankrotihaldur on pöördunud järelepärimisega OÜ Appartus poole, kelle esindaja hindas 09.02.2010 kirjas nõuet lootusetuks, kuna OÜ Baltfix on pankrotiseisus. OÜ Baltfix juhatuse liige I. A. on võlga tunnistanud, kuid selgitanud, et rahalised vahendid selle tasumiseks puuduvad. Seega andis taotleja hinnangul OÜ Maxeffect äriühingu rahalistest 2 vahenditest tagatiseta laene olukorras, kui äriühingul puudusid vabad rahalised vahendid, äriühingu omakapital oli negatiivne ning selline tegevus põhjustas äriühingu majandusraskused, maksuvõla ning pankroti. OÜ Maxeffect juhatuse liikmed A.V. ja O.L. on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, mis väljendus äriühingu nimel tagatiseta laenude väljastamises ja põhjustas olukorra, mis kausaalse seosena viis juhatuse liikme MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustuste rikkumiseni.
10. Taotleja märgib, et kuna äriühingu juhtorgani liikmelt eeldatakse aktiivset osavõttu äriühingu juhtimisest, vastutab ta solidaarselt teiste juhtorgani liikmetega ka siis, kui ta jäi kahjuliku tehingu tegemise ajal passiivseks või koguni ei võtnud üldse osa äriühingu juhtimisest. Taotleja selgitab, et on algatanud A.V.i ja O.L.i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse kaudu maksuvõla sissenõudmine kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja (OÜ Maxeffect) kohustuste täitmise eest. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur solidaarse nõude A.V.i ja O.L.i vastu, tasuda OÜ Maxeffect maksuvõlg, mis seisuga 19.03.2010 on põhivõla osas 1 635 339 krooni. Maksuhaldur on seisukohal, et A.V.i ja O.L.i tegevus on tahtlik (kaudne tahtlus), kuna iga mõistlik inimene oleks pidanud aru saama, et tagatiseta laenude väljastamine suures ulatuses, viib äriühingu majandusraskuste ja pankrotisituatsiooni tekkimiseni.
11. Maksuhaldur selgitas analüüsi tulemusena välja, et OÜ Maxeffect sõlmis
12. aastal laenulepinguid, andes tagatiseta laene, mille tulemuseks on OÜ-le Maxeffect tekitatud kahju ning põhjustatud äriühingu pankrot. Lisaks on selgunud, et OÜ Maxeffect omanikule ja juhatuse liikmele A.V.ile kuulub alates 05.11.2008 OÜ Grandlevel (registrikood 11550985), mis asub samal aadressil, s.o. Magasini 31, Tallinn ning kasutab sama telefoninumbrit. Selle firma tegevusvaldkondadeks on samuti toiduainete vahendamine. Lisaks vormistas OÜ Maxeffect vahetult enne pankrotiavalduse esitamist 05.10.2009 liisingulepingu ülevõtmise lepingu DnB Nord Liising AS-iga. Selle kohaselt läks liisingleping OÜ Maxeffect poolt liisitud kaubik Mercedes-Benz Sprinter osas tasuta üle OÜ-le Grandlevel. Maksuhalduril on eelkirjeldatud käitumisest tulenevalt põhjendatud kahtlus, et A. V. ja O.L. asuvad nende isiku vastu suunatud maksumenetluse läbiviimisel võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara, vastusooritust saamata ning kahjustavad eeltooduga Eesti Vabariigi huve. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks.
13. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui A.V. ja/või O.L. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 1 653 339 krooni ja valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 3631 sätestab, et kui kohtulik hüpoteek seatakse omaniku mitmele kinnisasjale, jagatakse vastav nõue kinnisasjade vahel võlausaldaja poolt määratud osades. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27.01.2010 kohtumääruses nr 3-2-1-162-09 sedastanud, et kuigi AÕS § 3631 sätestab nõude jaotamise mitme kinnisasja vahel, mitte kohtuliku hüpoteegi summa jaotamise, langevad kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsuse tõttu kinnisasjadele seatavate kohtulike hüpoteekide summad kokku nõude jaotatud summadega. Seega kantakse kohtuliku hüpoteegi summadena kostja kinnisasjade kohta sisse need summad, mida sissenõudja on taotlenud nõude jaotamisel. Taotleja jaotab seetõttu nõude 1 635 339 krooni vastutavate isikute kinnistute vahel. Taotleja palub eeltoodust tulenevalt seada kohtulik hüpoteek, summas 800 000 krooni A.V.’i nimel kinnistusraamatus 3 registreeritud registriosale nr xxxxxxxxxx, Harju Maakohtu kinnistusosakond ja seada kohtulik hüpoteek, summas 835 339 krooni O.L.i nimel kinnistusraamatus registreeritud registriosale nr xxxxxxxxxxxx, Harju Maakohtu kinnistusosakond, Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu). KOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 29

lg 1 kohaselt annab ja pikendab halduskohtunik seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks).

§ 29

lg 2 kohaselt esitab taotluse või avalduse loa andmiseks selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik (taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist.

§ 29

lg 3 näeb ette, et isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel, sama paragrahvi lg 4 sätestab korra, mille kohaselt halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette teisiti. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

1. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja vastavust seaduse nõuetele leiab kohus, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on kohtule kinnitanud, et A.V.’i ja O.L.’i suhtes on algatatud maksumenetlus, mille eesmärgiks on MKS § 40 kohase vastutusotsuse koostamine. Maksuhaldur on tuvastanud, et A.V. ja O.L. rikkusid tagatiseta laenude väljastamisel hoolsuskohustust, mis viis seadusest tulenevate juhatuse liikme kohustuste rikkumiseni. Kohus leiab, et arvestades tagatiseta laenude andmist, kaubiku Mercedes-Benz Sprinter’i liisingulepingu tasuta üleandmist ning uue samal tegevusalal tegutseva ettevõtte loomist samal aadressil, on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võivad A.V. ja O.L. asuda haldusakti sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud väidete alusel seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Kohus peab vajalikuks selgitada hüpoteegi seadmise osas järgmist. Varasemalt on kohus pidanud võimalikuks koos loa andmisega ka koheselt kohtuliku hüpoteegi seadmist. Maksuhaldur on kohtule ka varasemalt kinnitanud, et pelgalt loa andmisel ei ole maksuhalduril võimalik ise hüpoteegi seadmist nõuda. Samas on MKS § 130 lg 1 p 51 kohaselt maksuhalduril õigus taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale, kusjuures hüpoteegi suhtes kohaldatakse asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni. Kohus märgib, et loa saamisel võib maksuhaldur seega taotleda MKS § 130 lg 51 alusel kinnisasjale hüpoteegi seadmist täpselt samamoodi nagu ta taotleks seda juhul, kui see oleks vajalik juba kindlaksmääratud maksukohustuse (nt maksuotsuse või vastutusotsuse) sundtäitmiseks. Seega tuleb MKS §-i 1361 ja §-i 130 mõista selliselt, et maksuhalduril on võimalik ise täitetoiminguid sooritada. Maksuhaldur ei ole kohtule esitanud ka tõendatud väiteid selle kohta, et täitetoimingute sooritamine MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud korras oleks võimatu. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et varasema kohtupraktika järgmine ei ole võimalik ning kohus saab anda 4 maksuhaldurile üksnes loa MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingute sooritamiseks.
3. Kohus rahuldab seega taotluse, andes taotlejale loa kinnisasjadele hüpoteekide (kogusummas 1 635 339) seadmise taotlemiseks järgmiselt: 1) hüpoteek summas 800 000 krooni A.V.’i nimel kinnistusraamatus registreeritud elamumaale, registriosa numbriga xxxxxxxxxxx; 2) hüpoteek summas 835 339 krooni O.L.’i nimel kinnistusraamatus registreeritud elamumaale, registriosa numbriga xxxxxxxxxx. Kadriann Ikkonen kohtunik 5