EDASIKAEBAMISE KORD Taimo Tari ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Taimo Tari võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtuistungile ilmumata jäämine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Korteriühistu Türi Ravila 11 võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. MENETLUS Korteriühistu Türi Ravila 11 esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Taimo Tari vastu 10 617.95 krooni majandamiskulude võla ja 906.64 krooni viivise nõudes, samuti nõudes kohustada kostjat võõrandama talle kuuluv korteriomand. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte (tl 50), määras talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda vastamata jätmise tagajärgede suhtes. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kohus, arvestades korteriomandi võõrandamise nõude äärmuslikku iseloomu, ei pidanud kohest hagi rahuldamist tagaseljaotsusega põhjendatuks. Kohus määras kohtuistungi, andmaks kostjale veelkord võimalus vastuväidete esitamiseks. Kostjale toimetati kohtukutse isiklikult kätte (tl 58). Kohtukutses hoiatas kohus Tsiviilasi nr 2-09-47780 kostjat, et kohtuistungile ilmumata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule ilmumist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud kohtuistungi edasi-lükkamist. Hageja esindaja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. ÕIGUSLIKUD ALUSED 1. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 5 lg 1 mõtte kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik korteriomanikud. KÜS § 151 lg mõtte kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuse eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et
lg 1 kohaselt loetakse hageja faktilised väited (kostja on korteriomandi xxxxxxxxxxxx omanik, hageja on elamu Ravila 11 Türil valitseja, hageja on kostjale iga kuu esitanud arved majandamiskulude tasumiseks, kostja ei ole majandamiskulusid nõuetekohaselt tasunud alates korteriühistu moodustamisest, kostja majandamiskulude võlgnevus hagi esitamise seisuga on 10 617.95 krooni ja võlgnevu-selt arvestatud viivis 906.64 krooni, kostja pole võlgnevust vabatahtlikult tasunud vaatamata meeldetuletustele) omaksvõetuks, on hageja nõue majandamiskulude võlgnevuse ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2. Korteriomandiseaduse (KOS) § 14 lg 1 kohaselt kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam, võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KOS § 14 lg 2 kohaselt võib võõrandamisnõude eelkõige esitada juhul, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata KOS §-s 11 loetletud kohustused, on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu ning häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. KOS § 14 lg 5 kohaselt kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus muuhulgas ka kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et
lg 1 kohaselt loetakse hageja faktilised väited (hageja on elamu Ravila 11 Türil valitseja KOS § 8 lg 1 mõttes, kostja on korteriomandi xxxxxxxxxxxxx omanik, kostja pidevalt häirib teiste korteriomanike rahu pidutsemiste ja lärmamisega, pidutsemiste käigus mängib muusika äärmiselt kõvasti, muusikast karjutakse üle, teised korteriomanikud ei saa rahu ei öösel ega päeval, korteriomanike palvel kutsus hageja juhatus kokku korteriühistu üldkoosoleku, kus arutati kostja tegevust teiste korteriomanike pideval rahu rikkumisel ning võeti vastu otsus kohustada kostjat võõrandama 20.aprilliks 2008.a talle kuuluv korteriomand asukohaga Türi Ravila 11, käesoleva ajani ei ole kostja korteriomandit võõrandanud, lisaks teisi korteriomanikke häirivale tegevusele on kostja viivituses enam kui kuue kuu majandamiskulude tasumisega) omaksvõetuks, on hageja nõue kohustada kostjat võõrandama talle kuuluv korteriomand, asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Hageja võib
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.