Obsah (5)

§ 130§ 8§ 1361§ 122§ 40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 17. märtsil 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-660 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja mak

) § 136¹ lg 1, mille kohaselt võib maksuhalduri piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130

lg 1 p 1-51 sätestatud täitetoiminguid, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. 1 2. Maksuhaldur kontrollis maksustamisperioodil juuli 2008 kuni detsember 2008 (k.a) OÜ Truuvedu käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kogumispensioni maksete ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Kontrolli käigus kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates jõudis maksuhaldur järeldusele, et kontrollitud perioodil maksis OÜ Truuvedu töötajatele täiendavalt palka, mida ei kajastatud raamatupidamises ning millelt ei arvestatud, ei peetud kinni ega tasutud sotsiaalmaksu, tulumaksu, töötuskindlustuse makseid ja kohustusliku kogumispensioni makseid. Samuti tegi maksuhaldur kindlaks, et äriühing jättis kontrollitud perioodil deklareerimata käivet ja sellelt arvestamisele kuuluvat käibemaksu ning deklareeris sisendkäibemaksu rohkem kui seaduse järgi oleks õigus. Lisaks selgus kontrolli käigus, et OÜ Truuvedu tegi ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, millelt jättis arvestamata ja tasumata tulumaksu. PMTK 17.07.2009 maksuotsusega nr 12.2-3/748-17 kohustati OÜ-d Truuvedu täiendavalt tasuma makse ja makseid kokku summas 642 190 krooni. Riigikohus on 20.01.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-74-09 oma varasemaid seisukohti kinnitades sedastanud, et maksudest kõrvalhoidumine saab olla vaid tahtlik tegevus. Kontrollitud perioodil (07.2008–12.2008) oli äriühingu ainuke juhatuse liige E.T., kes

§ 8

lg 1 kohaselt oli kohustatud tagama esindatava juriidilise isiku

-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.

1. OÜ Truuvedu maksuvõla sissenõudmiseks on toimunud täitemenetlus alates 02.12.2009, mil maksuhaldur tegi korralduse SEB Pank AS-ile äriühingu pangakonto arestimiseks summas 233 627 krooni maksuhalduri 06.10.2009 maksuvõla tasumise korralduse nr 13-11/2438 alusel. Kuna maksuhalduri täitetoimingute tulemusel ei õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda (maksuvõla katteks on laekunud vaid 13 658,68 krooni), pöördus maksuhaldur 02.03.2010 täitmisavaldusega kohtutäitur Kersti Seisleri poole. Samal päeval on maksuhaldur kohtutäiturile maksuhalduri poolt 26.02.2010 alustatud täitemenetluse jätkamiseks edastanud ka 17.07.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/748-
2. Sissenõudmistoimingute tulemusena ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Nähtuvalt elektroonilise kinnistusraamatu, ehitisregistri, laevakinnistusraamatu ja liiklusregistri andmetest, ei kuulu OÜ-le Truuvedu kinnistuid, ehitisi, sõidukeid, laevu ega väikelaevu. Eesti Patendiameti elektroonilistest andmebaasidest nähtuvalt ei ole OÜ Truuvedu nimele registreeritud patente, leiutisi ega kaubamärke. Maksuhaldurile ei ole teada muud vara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlg sisse nõuda.
3. Kuna OÜ Truuvedu maksuvõla sissenõudmist on alustatud

§ 130

lg 1 p 6 alusel võlgniku pangakontol olevale rahale sissenõude pööramisega, kuid maksuvõlga ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul sisse nõuda ja äriühingul ei ole piisavalt vara maksuvõla tasumiseks, on põhjendatud vastutusmenetluse algatamine juhatuse liikme vastu. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur E.T.ile nõude tasuda OÜ Truuvedu maksuotsusest tulenev maksuvõlg, mis 12.03.2010 seisuga on 642 190 krooni. E.T. on OÜ Truuvedu juhatuse liikmena esitanud maksudeklaratsioonides valeandmeid eesmärgiga hoiduda kõrvale maksude tasumisest. Arvestades E.T.´i varasemat käitumist, on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmise korral asub E.T. sundtäitmise vältimiseks võõrandama või pandiga koormama isiklikku vara. E-kinnistusraamatu andmebaasi kohaselt kuulub E.T.´ile kolm kinnistut (registriosa numbrid 8210901, 12461802 ja 8963302). Kaks kinnistut (nr 8210901 ja 12461802) on koormatud hüpoteekidega Nordea Bank Finland Plc kasuks kogusummas 2 880 000 krooni. Hüpoteekide ja keelumärgetega koormamata on kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxxxxxxx. Tegemist on ühe 217-ruutmeetrise elamumaaga.

1. Pärast maksukontrolli alustamist on OÜ Truuvedu asunud võõrandama oma vara, jättes samal ajal tasumata maksuvõla. Äriühingu
2. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli OÜ-l Truuvedu 31.12.2008 seisuga põhivara 2 875 723 krooni. 17.07.2009 maksuotsusega määrati juurde ajavahemiku 01.07.2008–31.12.2008 eest makse 642 190 krooni, mis on täies ulatuses 2 tasumata. Samuti ei ole äriühing tasunud ajavahemiku 01.01.2009–28.02.2010 makse summas 419 270,32 krooni. Pärast maksuotsuse tegemist on maksuvõla katteks laekunud vaid 13 658,68 krooni ja sedagi sundtäitmise tulemusel. Võttes arvesse E.T.´i käitumist OÜ Truuvedu juhatuse liikmena, on põhjendatud arvata, et E.T. asub võimaliku vastutusotsuse täitmise raskendamiseks võõrandama ka talle kuuluvat vara. Seetõttu peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist E.T.´ile kuuluvale kinnistule nr xxxxxxxxxxxxx võimaliku vastutusotsuse summas 642 190 krooni. Nimetatud toiming on antud juhul

§ 130

lg 1 p 1–51 loetletud täitetoimingutest sobivaim ning isikut kõige vähem koormav.

§ 1361

lg 3 alusel lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks.

§ 1361

lg 2 p 3, § 120 lg 1 p 3 ning § 121 alusel teatab maksuhaldur, et lõpetab täitetoimingud, kui E.T. esitab tagatise suuruses 642 190 krooni. E.T. võib valida

§ 122loetletud tagatise liikide vahel.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 29 lõike 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks). HKMS § 29 lõike 2 kohaselt taotluse või avalduse loa andmiseks esitab selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik (edaspidi taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. Vastavalt HKMS § 29 lõikele 3 isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel. Maksukorralduse seaduse § 1361 maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses maksukohustuslase poolt seletuse esitamist ette ei näe. HKMS § 29 lõike 4 kohaselt vaatab halduskohtunik taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette teisiti. Kuna seadusest ei tulene ka kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
2. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on piisaval määral põhjendatud. Ühtlasi on kohtule esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on algatanud E.T.´i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on

§ 40kohase vastutusotsuse koostamine.

Maksuhaldur on tuvastanud, et E.T. on jätnud täitmata oma seadusest tulenevad kohustused ja teostanud tehinguid, mille soovitud tagajärjeks oli maksude tasumisest kõrvalehoidmine. Kohus leiab, et taotlejal on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib E.T. asuda haldusakti sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab kohus, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud väidete alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 8. Maksukorralduse seadusesse lisati

§ 136101.01.2009 redaktsiooniga.

Eelnõu seletuskirjas on vastava sätte lisamist seadusesse põhjendatud sellega, et väga harvad ei ole juhtumid, kus maksukohustuslane alustab kohe pärast maksukontrollist teadasaamist enda maksejõuetuse tekitamist. Maksumenetluse käigus end maksevõimetuks muutnud isik tähendab riigile vaid kulusid ja seda nii maksumenetluses kui hilisemas kohtumenetluses. Lisaks mõttetutele kulutustele tähendab antud olukord ka reaalset ohtu ühetaolise maksustamise 3 põhimõtte rakendamisele maksuõiguses. Seega on mõttetute kulutuste ennetamiseks ja ühetaolise maksustamise tagamiseks vajalik täitetoimingute sooritamise võimaluse tagamine ka enne maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse kindlaksmääramist. Täitetoimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist on võimalik juhtumil, kui maksumenetluse ajal tekib maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse tegemist võib maksuotsuse sundtäitmine just maksukohustuslase enda tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Täitetoimingute sooritamine enne maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse kindlaksmääramist on käesoleva regulatsiooni kohaselt võimalik üksnes läbi halduskohtu, täpsemalt pärast halduskohtust haldustoimingu sooritamiseks loa saamist. Kohtu kaasamine välistab täitevvõimu omavoli ning tagab maksuhalduri otsustuse sõltumatu kontrolli. Halduskohtu näol vahelüli sissetoomine kaitseb maksumaksjat ennetavalt täitevvõimu rutakate otsuste eest ning kindlustab ka maksumaksja õigusi riivavate otsuste kõrgema kvaliteedi. Seega on seadusandja pidanud eraldiseisvaks eesmärgiks täitetoimingute kiire sooritamise võimalikkuse olukorras, kus on tekkinud põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane võib tekitada enda maksejõuetuse. 9.

§ 1361

lg 1 kohaselt võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130

lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud.

§ 130

lg 1 p 1–51 sätestavad, et maksuhalduril on õigus taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse, taotleda ehitise kui vallasasja käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse, taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse, taotleda laeva käsutamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse, anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule ning taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kohtuliku hüpoteegi seadmine E.T.´i nimel kinnistusraamatus registreeritud kinnistule, registriosa numbriga xxxxxxxx Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu), summas 642 190 krooni, on põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 388 lg 3 sätestatu kohaselt kantakse kohtulik hüpoteek kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse või tsiviilõhusõidukite registrisse hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Hageja taotlusel edastab kohus määruse TsMS § 387 lg 2 sätestatud korras ise kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks. Hüpoteek tekib sissekandmisega. Tiina Pappel kohtunik 4