KOHTUMÄÄRUS kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 26.03.2010 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-609 Haldusasi O R kaebus R

§ 23lg 3 punkt 1).

Menetluskulu jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud O R esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Rakvere Linnavalitsuse 08.02.2010 korralduse nr 100 punkt 2 tühistamiseks (haldusasi nr 3-10-609). Kaebuse esitaja on seisukohal, et korralduse nr 100 punktiga 2 on linnavalitsus ületanud oma pädevust ning otsustanud Rakvere Vene Gümnaasiumi tegevuse lõpetamise, mis PGS § 491 lg 1 kohaselt on volikogu ainupädevus. Kaebuse esitaja põhjendab oma väidet asjaoluga, et korralduse punktis 1 alguses on sõnad „Teha ettepanek Rakvere linnavolikogule” ning kuna punktis 2 need sõnad puuduvad, on tegemist linnavalitsuse poolt kooli tegevuse lõpetamise otsustamisega. Seejuures nähtub kaebusest, et kaebuse esitaja on arvamusel, et tegemist on kooli tegevuse lõpetamisega PGS § 491 lg 1 mõttes s t kool lõpetab tegevuse täielikult. Rakvere Linnavalitsus ei tunnista O R kaebust ning leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata

§ 23

lg 3 p 1 alusel järgmistel põhjustel: Linnavalitsus on seisukohal, et kaebuse esitaja väide korralduse nr 100 p 2 kohta on ainetu ning põhineb ainult teksti grammatilisel tõlgendamisel. Korraldus nr 100 puhul ei ole tegemist haldusaktiga

§ 4lg 1 ja HMS § 51 lg 1 mõttes.

Kuigi vaidlustatud dokument on vormistatud korraldusena, on tegemist haldusesisese ettevalmistava tegevusega ehk linnavalitsuse poolt volikogus arutamisele tuleva küsimuse ettevalmistamisega KOKS § 30 lg 1 p 1 mõttes. Linnavalitsus möönab et haldusesisese toimingu vormistamine korraldusena võib olla eksitav, kuid tegemist on väljakujunenud pikaaegse 1 haldustavaga linnavolikogule eelnõude esitamisel. Dokumendist arusaamiseks ei saa piirduda ainult ühe punkti grammatilise tõlgendamisega kontekstiväliselt. Vaidlustatud dokumendi pealkiri ise „Ettepaneku tegemine Rakvere linnavolikogule Rakvere Vene Gümnaasiumi ümberkorraldamiseks” viitab dokumendi olemusele- tegemist on ettepanekuga linnavolikogule, mitte otsustamisega linnavalitsuse poolt. Linnavalitsus teeb punktis 1 ettepaneku Rakvere Vene Gümnaasiumi ümberkorraldamiseks ning punktis 2 täpsustatakse ümberkorraldamise viisi, mis PGS § 49 lg 4 kohaselt saab toimuda koolide ühinemises või jagunemises. Koolide ühinemine või jagunemine omakorda saab toimuda PGS § 49 lg 4 punktides 1-4 sätestatu kohaselt ning linnavalitsus on teinud ettepaneku kooli ümberkorraldamiseks selliselt, et Rakvere Vene Gümnaasium lõpetab tegevuse iseseisva asutusena ning liidetakse Rakvere Gümnaasiumiga alates 01.09.

1. Linnavalitsus ei ole otsustanud Rakvere Vene Gümnaasiumi tegevuse lõpetamist, vaid teinud ettepaneku volikogule gümnaasiumi tegevuse ümberkorraldamiseks, mille tulemusena Rakvere Vene Gümnaasium lõpetab tegevuse iseseisva asutusena tulenevalt PGS § 49 lg 4 punktis 2 sätestatust ning venekeelne õppetegevus jätkub Rakvere Gümnaasiumis. Täpsemalt on volikogule esitatud linnavalitsuse ettepaneku sisu selgitatud korralduse seletuskirjas, mis esitati volikogule koos korraldusega nr
2. Ka vaidlustatud korralduse preambulis on viide PGS § 49 asjakohastele sätetele, mitte PGS §-le
3. Linnavalitsuse korraldusel nr 100 puudub väljapoole haldust suunatud mõju- sellega ei reguleerita halduseväliste isikute õigusi ega kohustusi, tal puudub iseseisev regulatiivne mõju. Tegemist on haldusesisese toiminguga. Seda tõendavad nii korraldusele nr 100 lisatud seletuskiri kui ka väljavõte Rakvere linnavolikogu 17.02.2010 istungi protokollist, mis kajastab
4. päevakorrapunkti arutelu – Rakvere Vene Gümnaasiumi ühendamine Rakvere Gümnaasiumiga. Arutelu algab abilinnapea Ain Suurkaevu sõnavõtuga, kes tutvustas volikogule eelnõud, mille kohaselt Rakvere Vene Gümnaasium korraldatakse ümber kooli liitmise teel Rakvere Gümnaasiumiga ja Rakvere Vene Gümnaasiumi tegevus eraldiseisva Rakvere Linnavalitsuse hallatava asutusena lõpetatakse alates
5. septembrist 2010 a. Edasisest arutelu käigust nähtub, et linnavolikogu on arutanud linnavalitsuse ettepanekut (eelnõud) Rakvere Vene Gümnaasiumi ümberkorraldamiseks alates
6. septembrist
7. Arutelu tulemusena tekkis volikogus ka teine ettepanek, mis nägi ette ümberkorraldamise teise tähtajaga - alates
8. septembrist 2011 ning volikogus hääletati kahte ettepanekut. Linnavalitsuse ettepanek korraldada ümber Rakvere Vene Gümnaasium alates 01.septembrist 2010 ei leidnud volikogus toetust. Rakvere linnavolikogu otsustas Rakvere Vene Gümnaasiumi ümber korraldada alates
9. septembrist 2011, mille tulemusena lõpetab Vene Gümnaasium tegevuse iseseisva asutusena ning venekeelne õppetegevus jätkub Rakvere Gümnaasiumis. Otsuse vastuvõtmisega volikogus on linnavalitsuse esitatud ettepanek (eelnõu) end ammendanud. Linnavalitsus peab vajalikuks selgitada, et kuigi volikogu 17.02.2010 otsuse nr 15 sõnastus erineb linnavalitsuse ettepanekus (eelnõus) sisalduvast, on otsuse sisu sama - Rakvere Vene Gümnaasium korraldatakse ümber ning kool lõpetab tegevuse iseseisva asutusena. Volikogu ei ole linnavalitsuse esitatud eelnõu puhul seotud eelnõu sõnastusega ning antud juhul ongi volikogu sõnastanud otsuse teisiti, mis linnavalitsuse hinnangul ongi viinud kaebuse esitaja eksliku arusaamiseni korralduse nr 100 olemusest ja tagajärgedest. Analoogne tegevus toimub ka Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogusse esitatavates eelnõudega- asjaolu, et Riigikogus otsustakse näiteks seaduse vastuvõtmisel selle jõustumise kuupäevaks määrata Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõus märgitust erineva kuupäev, et tähenda, et seaduse jõustumine oleks otsustatud Vabariigi Valitsuse poolt. Eelnõu ettevalmistaja võib küll teha väga konkreetse ettepaneku, kuid lõpliku otsuse sisu ja jõustumise osas teeb siiski organ , kelle pädevuses on küsimuse otsustamine. Rakvere linnavalitsuse 08.02.2010 korraldus nr 100 ei ole haldusakt ning see ei tekita kellelegi õigusi ega kohustusi ega piira kellegi vabadusi. Rakvere Vene Gümnaasiumi ei korraldata ümber 2 alates
10. septembrist 2010, sest volikogu ei ole teinud sellekohast otsust.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Linnavalitsuse poolt volikogus arutamisele tuleva küsimuse ettevalmistamine ei riku kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi. Linnavalitsuse korraldus nr 100 ei ole regulatiivne akt, see ei ole antud üksikjuhtumi reguleerimiseks- tegemist on halduse siseaktiga, millega ei otsustatud ega saagi otsustada Rakvere Vene Gümnaasiumi ümberkorraldamist. Ka Riigikohus on mitmetes otsustes 3-3-1-8-02, 3-3-1-62-08 jt väljendanud seisukohta, et haldusesisestel ettevalmistavatel toimingutel puudub iseseisev regulatiivne toime, seda ka hoolimata toimingu vormistamisest haldusakti tunnustele vastavas vormis. Rakvere Linnavalitsus on seisukohal, et kaebuse esitajal puudub kaebeõigus korralduse nr 100 p 2 ja ka korralduse osas tervikuna, sest tegemist ei ole

§ 4

sätestatud haldusakti ega toiminguga ning ettepaneku esitamisega volikogule kooli tegevuse ümberkorraldamiseks ei saa rikkuda ja ei ole kaebaja õigusi rikutud. Linnavalitsus nõustub kirjaliku menetlusega ja palub

§ 23

lg 3 p 1 alusel jätta kaebus läbi vaatamata ning menetlus lõpetada ning jätta kohtukulud kaebuse esitaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohus on seisukohal, et kaebuse esitajal ei saa Rakvere Linnavalitsuse haldusakti vaidlustamiseks ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud ning seetõttu jätab kohus kaebuse

§ 23lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.

Nimetatud sätte kohaselt halduskohus jätab kaebuse või protesti määrusega läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohtu halduskolleegium on 23.10.2007 määruses kohtuasjas nr 3-3-1-42-07 leidnud, et 1. septembrist 2006 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on

§ 23

lg 3 p 1 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ja protestid ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Sama eesmärki on Riigikogu stenogrammi kohaselt rõhutanud oma ettekannetes eelnõu esimesel lugemisel 12. aprillil 2006 ka justiitsminister ja Riigikogu õiguskomisjoni esimees. Samas lahendis on Riigikohtu halduskolleegium märkinud järgmist: „ Menetlust lõpetades on halduskohus analüüsinud kohtusse pöördumise eesmärki ja järeldanud, et kohustamiskaebust esitades püütakse sisuliselt vaidlustada kaebajale ebasoodsat jõustunud haldusakti. Kolleegiumi hinnangul tõdes halduskohus sellisele seisukohale jõudes esitatud kaebuse ilmselget perspektiivitust. Kuigi keskendudes oma määruses eelkõige kaebuse tähtaegsuse küsimusele, on halduskohus ka järeldanud, et soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil pole võimalik. Seetõttu olnuks põhjendatud kaebuse läbi vaatamata jätmine

§ 23

lg 3 p 1 alusel.“ Käesoleval juhul on kaebaja esitanud halduskohtule kaebuse Rakvere Linnavalitsuse 08.02.2010 korralduse nr 100 punkt 2 tühistamiseks, millega linnavalitsus on teinud ettepaneku kooli ümberkorraldamiseks selliselt, et Rakvere Vene Gümnaasium lõpetab tegevuse iseseisva asutusena ning liidetakse Rakvere Gümnaasiumiga alates 01.09.2010.a.

§ 23

lg 3 p 1 kohaselt võib halduskohus määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. 3 Seega tuleneb nii

§ 23

lg 3 punktist 1, et halduskohus ei pea asja sisuliselt läbi vaatama, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Juhul, kui kaebus on menetlusse võetud, siis jätab kohus selle määrusega läbi vaatamata (§ 23 lg 3 p 1). Arvestades eeltoodut leiab kohus, et ka

§ 23

lg 3 p 1 kohaldamisel tuleb lähtuda Riigikohtu halduskolleegiumi 23.10.2007 määruses kohtuasjas nr 3-3-1-42-07 toodud seisukohast, et kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil pole võimalik, tuleb ilmselgelt põhjendamatu kaebus kaebuse esitajale määrusega tagastada. Haldusasja materjalide järgi on Rakvere Linnavolikogu 17.02.2010 otsusega nr 15 otsustanud Rakvere Vene Gümnaasiumi ümber korraldada alates 01. septembrist 2011, mille tulemusena lõpetab Vene Gümnaasium tegevuse iseseisva asutusena ning venekeelne õppetegevus jätkub Rakvere Gümnaasiumis. Nimetatud otsuse vastuvõtmisega volikogus on linnavalitsuse esitatud ettepanek (eelnõu) nn vaidlustatud korraldus nr 100 end ammendanud. Rakvere Linnavolikogu 17.02.2010 otsus nr 15, millega Rakvere Vene Gümnaasium korraldatakse ümber ning kool lõpetab tegevuse iseseisva asutusena, võib kaebaja õigusi rikkuda, kuid seda ei ole kaebaja halduskohtus vaidlustanud. Eeltoodut arvestades ei ole soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil võimalik. Seetõttu jätab kohus kaebuse

§ 23lg 3 p 1 alusel läbivaatamata.

Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 4