2-08-21987 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-21987 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Malle Seppik, Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2010, Tal

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Voldemar Adler esitas Harju Maakohtule hagi, milles ta palus Niina Pähkelilt välja mõista 23 125 krooni, kuna kostja on alusetult rikastunud hageja arvel. Hageja on maksnud Harju Maakohtu 16.04.2008 kohtuotsuse alusel kostjale 37 500 krooni poolte kaasomandi koosseisu kuuluvast garaažist ja keldri osast hagejale osa eraldamiseks võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajaliku tahteavalduste andmise ja samuti kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva kostja nõusoleku eest. Kohtuotsuse kohaselt sai kostja 1/8 garaaži hinnast (7 500 krooni) ja 1/8 keldri osa hinnast (30 000 krooni). Hageja leidis, et kostjal on õigus rahalisele kompensatsioonile ainult selles ulatuses, mille võrra vähenes tema osa kaasomandi koosseisu kuuluvast maatükist. Maatüki suurus garaaži all oli 20,4 m

1. Hageja kulutas garaaži ehitusele 45 000 krooni, ekspertiisi järgi oli garaaži maksumus 60 000 krooni. Seega maa maksumus oli 15 000 krooni, millest 1/8 on 1 875 krooni, mille kostja oli õigustatud saama. Kohtuekspertiisi kohaselt keldri võõrandatav osa ilma hageja poolt väljaehitatud tamburi, WC, pesuruumi ja saunata oli 100 000 krooni, millest 1/8 oli 12 500 krooni. Seega on kostjal õigus saada kompensatsiooniks 14 375 krooni. Hageja arvamusel on kostja rikastunud alusetult 23 125 krooni võrra. Pärast kohtuotsuse tegemist ja täitmist ning vastava kinnisomandi hagejale kandmist langes ära hageja kohustus maksta kostjale ehitiste eest. Keldriruumi vastav väljaehitus ja garaaž terves ulatuses on ehitatud hageja kuludega. Järelikult on praegu kostjal kohustus maksta hagejale tagasi 23 125 krooni. Kostja vastuväited Kostja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole 16.04.2008 kohtuotsust vaidlustanud ja see on jõustunud. Hageja maksis kostjale 37 500 krooni panga kaudu selleks, et kostja täidaks omapoolse kohtu poolt tuvastatud kohustuse. Mõlemad pooled on oma kohtu poolt tuvastatud kohustused täitnud. Kostja ei ole alusetult rikastunud. Hageja ei saa enam vaidlustada 16.04.2008 tehtud otsust. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata. Harju Maakohtu 16.04.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-15120 tuvastas kohus Niina Pähkeli kohustuse anda talle kuuluva korteriomandi (registriosa nr XXXXXXXX) koosseisu kuuluvast kaasosamandist osa eraldamiseks vastav tahteavaldus lepingute (asjaõigus- ja võõrandamiselepingu) sõlmimiseks ja vastava kande tegemiseks kinnistusraamatusse Voldemar Adleri kasuks ja Voldemar Adleril oli kohustus tasuda osade võõrandamise eest hagejale 37 500 krooni. Otsuse kohaselt puudutas nõusoleku andmine maatüki mõttelist osa ja ehitiste mõttelist osa, millest osa eraldamist hageja soovis. Ehitiste ja maatüki mõttelistest osadest osade eraldamine puudutas kostjat kui maatüki ja ehitiste mõttelise osa kaasomaniku õigusi. Vastavalt kohtuotsusele oli kostjal õigus saada kompensatsiooni, kuna tema omand vähenes. Kohus määras otsusega kostjale kompensatsiooni maatüki osa võõrandamise eest 7 500 krooni ja ehitise osa võõrandamise eest 30 000 krooni. Kohtule esitatud hageja maksekorraldusest nähtub, et hageja on märgitud rahasumma kostjale maksnud 17.04.
2. Esitatud kinnistusraamatu väljavõttest 2

§ 457

lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi selle alusel olevatel asjaoludel, v.a kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna tsiviilasjas tehtud otsus nr 2-06-15120 on jõustunud, on ta täitmiseks kohustuslik. Täitmiseks tasutud raha ei kuulu tagastamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel, kuna kohtuotsust ei ole tühistatud. Eeltoodu tõttu ei ole õiged hageja väited, et osa rahast tuleks kostjale tagastada põhjusel, et hageja arvates oli maatüki ja ehitise ruutmeetri hind teistsugune ja sellest tulenevalt teistsugune ka selle osa hind, mille pidi hageja kostjale ära maksma. Nendele asjaoludele tugines hageja ka tsiviilasjas nr 2-06-15120, siis ei saa hageja vaidlustada seda käesolevas hagis. Tagastamise alusest saaks VÕS § 1028 järgi rääkida siis, kui kohtuotsus oleks pärast selle täitmist kas täielikult tühistatud või osaliselt tühistatud ja tõusetuks küsimus tagasitäitmisest. Maakohus tuvastas kohtuotsusega nr 2-06-15120, et maatükk, millel asus hageja vahenditega ehitatud garaaž, kuulus kaasomandisse, sealhulgas ka kostjale. Keldriruum, millesse hageja ehitas sauna, WC, tamburi ja pesuruumi, oli ehitise osa ja kuulus samuti kaasomandisse. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud omaalgatuslik garaaž maatükil ja ehitis keldrikorrusel oleks tema ainuomand. Hageja poolt käesolevas hagis märgitud ja väidetavad kulud, mis ta on teinud garaaži ja keldrikorrusel asuvate ruumide ehitamisel, olid hageja poolt samuti eelmises kohtuvaidluses esile toodud, millest tulenevalt leidis hageja ka tookord, et hüvitis ei pea olema kostjale selline nagu kostja seda sooviks. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja välja mõista kostjalt 23 125 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Apellant leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme, mille tagajärjeks on ebaõige otsuse tegemine. Apellant ei ole nõus maakohtu otsuses toodud järeldusega, mille kohaselt kuulus garaaž ja keldri osa, mille oli hageja ehitanud, eelnevalt kaasomandisse. Kostja ei ole mitte kunagi omandanud garaaži ja hageja poolt väljaehitatud keldriosa tehingu alusel AÕS § 119 kohaselt ja pole tasunud ehitiste eest raha. Garaaž ja hageja poolt väljaehitatud keldriosa on muutunud eraldi kinnisomandiks, kuna notar on tõestanud hageja lepingu garaaži ja keldriosa omandamise kohta. Järelikult on pärast kinnisomandi tekkimist ja sellekohase kande tegemist kinnistusraamatusse kohtuotsuse täitmise aluseks olevad asjaolud (garaaži ja keldriosa hageja ja kostja kaasomand) ära langenud ning hagejal langes ära kohustus maksta kostjale hüvitist ehitiste eest ja tekkis õigus 23 125 krooni kostjalt tagasi nõuda VÕS § 1028 lg 1 alusel. AÕSRS § 14 lg 2 ja VÕS § 1042 lg 1 järgi oli hagejal kuni kinnisomandi tekkimiseni õigus kostjalt nõuda kulutuse hüvitamist, aga kostjal oli ainult õigus nõuda materjali eemaldamist hageja kulul, juhul kui hageja oleks ehitanud kostja nõusolekuta, aga nõusolek oli kostja poolt antud. Hageja oli kuni kinnisomandi tekkimiseni ja kande tegemiseni kinnistusraamatusse ehitise omanik ehitusseaduse § 29 ja § 32 lg 1¹ kohaselt. Hageja on lisanud hagiavaldusele tsiviilasjas nr 2-06-15120 ehitise 101011986 kasutusloa ärakirja ja Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti poolt väljaantud rekonstrueeritud (koos garaažiosaga) korteriomandi kasutusloa, tõendamaks, et garaaž ja ruumid keldrikorrusel on tema 3

§ 657lg 1 p 1 järgi muutmata.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagi rahuldamiseks ei olnud alust. Käesolevas hagis on hageja palunud kostjalt välja mõista 23 125 krooni, põhjusel, et garaaž ja keldri osa, mis 16.04.2008 kohtuotsusega jäid hageja korteriomandi reaalosaks, olid ka enne hageja omand, kuna need olid hageja poolt ja kuludega ehitatud ja hageja leidis, et pärast kinnisomandi tekkimist, see on pärast 16.04.2008 kohtuotsuse täitmist, on kostja hageja arvel alusetult rikastunud, sest kostja ei olnud teinud kulutusi garaaži ja keldriosa ehitamiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et garaaž ja kelder olid eelnevalt korteriomandite omanike kaasomandis ja pole kunagi olnud hageja omand. 16.04.2008 otsuse täitmisega ei ole tekkinud olukord, kus kostja oleks hageja arvel rikastunud. Hageja väide, et 16.04.2008 otsuse täitmisel tegelikult taastus hageja omand garaažile ja keldri osale, on meelevaldne ja ei põhine asjas tuvastatud asjaoludel ega seadusel. Seega on hagi õigesti jäetud rahuldamata. Hageja ei ole esitanud nõuet tema poolt tehtud kulude hüvitamiseks. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 järgi jätta apellandi kanda.

Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2009 määrusega on rahuldatud osaliselt Voldemar Adleri taotlus menetlusabi saamiseks ja vabastatud ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 1 000 krooni. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kaebajalt

§ 190lg 4 järgi mõista 1 000 krooni riigituludesse. Margo Klaar Tiit Kollom Malle Seppik 4