) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt (tl 1, 9) poolte abielu registreeriti 24.04.1993.a. Abielust on XXX sündinud tütar E V ja XXX tütar V V. Abielusuhted poolte vahel on lõppenud 2009.a augustis. Kostja materiaalselt perekonda ei toeta ning laste kasvatamisest, kes elavad hageja juures, osa ei võta. Alaealised lapsed on hageja ülalpidamisel. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis laste ülalpidamiseks seadusega kehtestatud miinimummääras, mis moodustab käesoleval aastal 2 175 krooni igale lapsele alates 01.09.2009 pangakontole XXX Swedbankas. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis kahele lastele summas 2 175 krooni igale lapsele, hagiavaldus on esitatud 04.11.2009, seega antud asja hagihind moodustab 39 150 krooni (2 175 krooni * 2 last * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Kohtule 16.12.2009 esitatud vastuse kohaselt (tl 18-21) kostjal ei ole vastuväited selle kohta, et kohus võttis hagiasja menetlusse. Kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga. Kostja reserveerib endale õiguse esitada vastuhagi (abielu lahutamine ning ühisvara jagamine). Kostja leiab, et ta peab maksma elatist ainult hagi esitamise momendist, s.t alates 23.11.2009.a. Samuti võttes arvesse kostja varalist seisundit, kostja on nõus maksma elatis summas 2 666,66 krooni. Hagi omaksvõttu sellises summas põhjendab kostja järgmiste argumentidega. Poolte vahel oli sõlmitud abielu 24.04.1993.a. Abielust on sündinud XXX tütar J V ja XXX tütar V V. Abielusuhted hageja ja kostja vahet lõppenud 2009.a augusti kuus. 2
lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et pooltel XXX sündis tütar J V. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud J. V sünnitunnistusega (tl 3) et pooltel XXX sündis tütar V V. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud V. V sünnitunnistusega (tl 2) et poolte abielu registreeriti 24.04.1993. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega (tl 5) et kostjal XXX sündis tütar S V. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud S. V sünnitunnistusega (tl 24). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei 4
lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Hageja palub oma avalduses mõista elatis igale lapsele miinimummääras, mis on käesoleval ajal 2 175 krooni, seega ta ei pea tõendama laste ülalpidamiseks vajalike kulutuste suurust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Kuna seadusest lähtudes peab kostja elatist tasuma summas 2 175 krooni igale lapsele, tasus aga isegi hagi esitamisest alles 3040 krooni, rikub ta seega ülalpidamiskohustust, kuna annab ülalpidamist ebapiisavalt. Vastupidist kostja ei tõendanud. Ülaltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue elatise väljamõistmiseks alates 01.09.2009. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab laste elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist kuus 1 333,33 krooni alates hagi esitamise päevast, kuna tal on veel üks laps, kes elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutud summas osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde. Kohus peab elatise väljamõistmisel arvestama peale lapse vajaduste ka poolte varalist seisundit. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Hageja poolt esitatud tõendi kohaselt (tl 2) tema sissetulek on palk summas 4 350 krooni. Kostja sissetulek (neto) (tl 22) moodustas ajavahemikul 01.06.2009-30.11.2009 kokku 31 842 krooni. Vastavalt kostja arvelduskonto väljavõttele (tl 50-54) sai ta ajavahemikul 08.01.201005.02.2010 palga näol kokku 13 812 krooni, seega kostja sissetulek ajavahemikul 01.06.200905.02.2010 oli keskmiselt 5 706,75 krooni kuus (31 842 krooni + 13 812 krooni : 8 kuud). Muud sissetulekute olemasolu tõendavad dokumendid pooled ei esitanud. 5
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud asjas tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.