Obsah (8)

§ 59§ 64§ 63§ 56§ 58§ 60§ 62§ 61

3-09-2732 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2732 Haldusasi T. T.e (

§ 59

lg 4 kohaselt toimub järelkontroll korralise või erakorralise kontrolli tulemusena tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks antud ettekirjutuse nõuetekohase täitmise kontrollimiseks. Antud juhul asusid aga vastustaja ametnikud teostama kontrolli, ning tegid selle alusel ka ettekirjutuse, milleks neil puudus pädevus. Seega on järelkontrolliakt selles osas, mis käsitleb

1. juuni 2009.a ettekirjutuses nimetamata täitetoimikute kontrollimist, ebaseaduslik. Kaebaja eesmärk kaevatava haldusakti tühistamiseks seisneb selles, et kõrvaldada kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise alus. Kaevatava haldusakti õigusvastasus on nüüdseks kaasa toonud distsiplinaarmenetluse algatamise, mis omakorda rikub kaebaja vabadust olla mitte allutatud distsiplinaarmenetlusele. Kuivõrd kaebaja hinnangul on kaevatav haldusakt õigusvastane, ei ole ta pidanud vajalikuks seda täita. Asjaolu, et kaevatavas haldusaktis sisalduva kohustuse täitmise tähtaeg on praeguseks ajaks möödunud või et see oli möödunud juba kaebuse esitamise ajaks, ei oma kaebaja kaebeõiguse ja tema kaebuse põhjendatuse seisukohalt õiguslikku tähendust, sest kaevatav haldusakt jätkuvalt rikub kaebaja õigusi ja vabadusi, kuivõrd kohustab teda täitma ebaseadusliku kohustust ja see kohustus jätkuval kehtib. Lõppenud on üksnes selle kohustuse täitmise tähtaeg, mitte kohustus ise. Kaebaja arvates on tal võimalk käesolevas asjas tühistamiskaebusega oma õigusi efektiivselt kaitsta ja leiab, et tema kaebus on põhjendatud. Tühistamiskaebuse rahuldamise korral peab kohus nii või teisiti tunnistama haldusakti õigusvastaseks, mistõttu kaebaja arvates ei hetkel otsest vajadust tuvastamiskaebuse esitamise järele. Vastustaja Justiitsministeerium leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et järelkontrolli akt on osaliselt ebaseaduslik, kuna vastustajal ei olnud üldse õigus aktis väljatoodud asju kontrollida, rääkimata selle kohta ettekirjutuse tegemisest. Nähtuvalt kaebusest on käesoleva vaidluse esemeks Justiitsministeeriumi järelevalveametnike poolt kohtutäituri büroos
2. septembril
3. a läbi viidud järelevalve kohta 19.10.
4. a 3 vormistatud järelkontrolli akt nr 1-1-11/12816, täpsemalt akti tähelepanekute p-s 3 kaebajale pandud kohustus – esitada järelkontrolli aktis p-s 2 märgitud täiteasjades tehtud täitekulu otsuste kohta vastustajale vastavad kuludokumendid. Viitega KTS § 54 lg 1 ja

§ 64lg 1 sätetele märgib Justiitsministeerium, et 21.

septembril

1. a viisid justiitsministri poolt määratud järelevalveametnikud kaebaja büroos läbi järelkontrolli, milles kontrolliti
2. mail
3. a toimunud korralise järelevalve tulemusena tuvastatud puuduste kõrvaldamist ja selle kohta antud ettekirjutuse nõuetekohast täitmist (27.06.
4. a ettekirjutus nr 1-1-11/8078). Ettekirjutuse p 1 kohaselt kohustati kaebajat kõikides tema menetluses olevates nö seisma jäänud täitetoimikutes tegema seaduses lubatud täitetoiminguid nõude rahuldamiseks, et vältida olukorda, kus sisenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu, sealhulgas toimikutes, kus pikka aega ei ole toimunud nõude rahuldamist nõude (töötasu või pangaarve) aresti vahendusel, kontrollima ka muu vara olemasolu. Ettekirjutuse p 2 kohaselt määrati ettekirjutuse p-s 1 tuvastatud puuduste kõrvaldamise kontrollimiseks kaebaja büroos järelkontrolli läbiviimine. Ettekirjutuses ei olnud ära määratletud konkreetsed täiteasjad, milles tuli järelkontrolli käigus kontrollida täitetoimingute sooritamist, mistõttu on kaebaja vastav viide asjakohatu. Kohtutäiturite poolt nende menetluses olevates täiteasjades täitetoimingute sooritamise kontrollimisel palutakse kohtutäituril esitada juhuvaliku alusel teatud hulk täitetoimikuid, millele järgnevalt kontrollitakse, millal ja millise sagedusega on kohtutäitur antud täiteasjades täitetoiminguid läbi viinud. Täitetoimikutes kontrollitakse täitetoimingute tegemist esmalt paberkandjal täitetoimikutest kohtutäituri büroos ning hilisemalt elektroonilisest täitemenetlusregistrist. Seega on täitetoimingute sooritamise kindlakstegemisel vajalik kontrollida kõiki täitetoimikus ning elektroonilises registris olevaid dokumente. Eelpool kirjeldatud meetodil toimus järelkontroll antud juhul ka kaebaja büroos. Täitetoimikutes täitetoimingute kontrollimisel avastasid järelevalvet läbiviinud ametnikud hulgaliselt kohtutäituri poolt vormistatud täitekulu otsuseid, milles täitetoiminguga, täpsemalt võlgniku pangaarve(te) või töötasu arestimisega, võlgnikelt väljamõistetud kulu ei olnud võrreldav tavapäraselt teiste kohtutäiturite poolt vormistatud kulu otsustes võlgnikelt välja mõistetud kulu suurusega, olles mitmeid kordi kõrgem tavaliselt välja mõistetud kulust. Järelkontrolli käigus saadud teave vormistati järelkontrolli akti p-s
5. Samas punktis on kaebajale selgitatud, millistel alustel peavad järelevalveametnikud vajalikuks nõuda kaebajalt kuluotsuste aluseks olevaid kulu dokumente. Järelkontrolli aktis tähelepanekute p-s 3 märgitud kohustuse näol ei ole tegemist ettekirjutusega nagu seda märgib kaebaja enda kaebuses.

§ 63

lg 1 kohaselt järelevalve käigus tuvastatud ametitegevuse puuduste kohta teeb järelevalvet teostanud isik kohtutäiturile ettekirjutuse, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Antud juhul kohustasid järelevalvet läbi viinud ametnikud esitama kaebajat järelkontrolli akti tähelepanekute p-s 3 järelkontrolli käigus teatavaks saanud teabe täpsustamiseks vastavad tõendid, kuivõrd järelkontrolli käigus saadud teave võis olla aluseks kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks või ettekirjutuse tegemiseks. Kuni 31.12.

1. a kehtinud KTS § 35 lg 1 teise lause kohaselt võib justiitsminister algatada distsiplinaarmenetluse, kui kohtutäituri ametitegevuse järelevalve tulemused või isiku kaebus või muu dokument või teade annab alust arvata, et kohtutäitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Antud juhul leidsid järelevalveametnikud, et enne distsiplinaarmenetluse algatamist on mõistlik anda kohtutäiturile võimalus selgitada järelkontrolli käigus teatavaks saanud asjaolusid, st esitada vastavad tõendid ning selle kaudu vältida asjatut distsiplinaarmenetluse algatamist. Tulenevalt eeltoodust on vastustaja seisukohal, et kaebajale järelkontrolli aktis tähelepanekute p-s 3 pandud kohustuse näol on tema õigusi pigem laiendatud kui piiratud, tagades kaebaja täiendava ärakuulamise enne distsiplinaarmenetluse algatamist ning andes kaebajale võimaluse esitada andmed, mis võiksid olla aluseks distsiplinaarmenetluse algatamata jätmiseks. 4 Kaebaja seisukoht, et kaevatav haldusakt rikub tema õigusi, kuna kohustab tegema kaebajat hulgaliselt selliseid toiminguid, milleks tal seadusest tulenevalt ei ole mingisugust kohustust, on ekslik. Vastustaja nõustub, et kohtutäitur on oma tegevuses sõltumatu ja tal on õigus tõlgendada ja rakendada õigust oma arusaamise järgi. Kohtutäituri täitekulu võtmise seaduslikkuse kontrollimise pädevus tuleneb vastustajale KTS §-st 55 lg 1 p 2 (kuni 31.12.
2. a kehtinud KTS § 31 lg 1 p 2), mille kohaselt järelevalve teostaja kontrollib kohtutäituri tasu ettemaksu ja täitekulu, sealhulgas tasu võtmise seaduslikkust. Tegemist on selge ja üheselt mõistava normiga, mistõttu ei nõustu vastustaja kaebaja väitega, et järelevalve teostajatel puudub täitekulu võtmise seaduslikkuse kontrollimise õigus. Asjaolu, et täitekulu võtmise seaduslikkuse kontrollimise vajalikkus selgus järelkontrolli käigus ei vabasta kaebajat enda kohustuse täitmisest. Järelkontrolli käigus saadud teave, so kohtutäituri võimalik rikkumine täitekulu võtmisel oli antud juhul aluseks täiendavate küsimuste esitamiseks kohtutäiturile. Vastustajal on KTS-st ja

st tulenev õigus ja kohustus teostada riiklikku järelevalvet kohtutäiturite ametitegevuse üle. Juhindudes

§-st 62 lg 1 (kuni 31.12.2009. a kehtinud

§ 56

lg 1) peab kohtutäitur täitekulude kohta täpset arvestust ning säilitab kuludokumendid, mistõttu ei saa kaebajale järelkontrolli akti tähelepanekute punktis 3 pandud kohustust pidada ka ebaproportsionaalselt koormavaks. Käesoleval hetkeks on kaebaja suhtes antud asjas algatatud distsiplinaarmenetlus, kus kaebaja on muuhulgas asunud täitma vaidlustatud haldusakti tähelepanekute p-s 3 talle pandud kohustust. Haldusakti tühistamisega ei ole võimalik kõrvaldada distsiplinaarasja algatamise alust - faktilisi asjaolusid, mis said järelvalveametnikele teatavaks järelkontrolli käigus. Kaebuse esitaja taotleb õigusakti tühistamist tuginedes HKMS §-le 26 lg 1 p

1. Viitega HKMS § 7 lg-le 1 märgib vastustaja, et tühistamiskaebuse rahuldamiseks peab seega olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebaja õigusi. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset väidet vaidlustatud haldusakti väidetava õigusvastasuse kohta. Kaebusest ei selgu ka kaebaja põhjendatud huvi kaebuse esitamisel, st milliseid tema õigusi on vaidlustatud haldusaktiga rikutud ning kuidas ja milliseid õigusi ta kohtu poolt tuvastatuga edaspidi kaitseb. Tulenevalt eeltoodust on vastustaja seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on täies ulatuses õiguspärane, st on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab norminõuetele. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Haldusasja materjalidest nähtuvalt Narva kohtutäituri asendaja T. T. ei sea kahtluse alla tema juures läbi viidud korralise kontrolli õiguspärasust ja selle tulemusena kaebaja ametitegevuse kohta järelevalve aktis ja ettekirjutuses tehtud järeldusi, kaasa arvatud Justiitsministeeriumi ametnike õigust teostada kaebuse esitaja suhtes järelkontrolli. Kaebaja on vaidlustanud Justiitsministeeriumi 19.10.2009 järelkontrolli akti nr 1-1-11-12816 osas, milles see kohustab kaebajat kohtutäiturina esitama täitekulude otsuste alusdokumente, põhjusel, et järelkontrolli käigus ei saa kontrollida Kaebaja ametitegevust osas, mis ei ole seotud ettekirjutusega. Seega tuleb kohtul käesoleva asja lahendamisel kontrollida, kas vastustaja on ületanud kaebaja suhtes järelkontrolli teostades oma volitusi ja sellega õigusvastaselt rikkunud kaebaja õigusi.
3. Käesoleva kaebuse läbivaatamisel kuuluvad kohaldamisele enne 01.01.2010 kehtinud KTS (vastu võetud 17.01.2001 koos hilisemate muudatustega) ja Määrustik (kehtestatud justiitsministri 22.12.2005 määrusega nr 58 koos hilisemate muudatustega). KTS § 30 lg 1 kohaselt järelevalvet kohtutäituri ametitegevuse üle teostab justiitsminister tema poolt volitatud ametnike kaudu. Sealjuures vastavalt KTS § 18 lg-le 4 kohtutäituri 5 asendaja suhtes rakendatakse käesolevas seaduses kohtutäituri kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt KTS § 31 lg-st 1 järelevalve teostaja kontrollib kohtutäituri ametitegevuse nõuetekohasust, muu hulgas kohtutäituri ametitegevust reguleerivates õigusaktides toodud nõuete, kohustuste ja tähtaegade järgimist. Sama paragrahvi lg 3 järgi kohtutäituri ametitegevuse üle järelevalve teostamise korra kehtestab justiitsminister. Määrustik on sätestatud muu hulgas KTS § 31 lg-s 3 sätestatud volitusnormi alusel. Kohtutäituri ametitegevuse üle järelevalve teostamise kord on sätestatud

7. peatükis.

§ 58

lg-s 2 on toodud järelevalvet teostavate isikute õigused: 1) siseneda kohtutäituri büroo kõikidesse ruumidesse; 2) tutvuda kõigi kohtutäituri büroo töötajate tööga; 3) nõuda kõigi järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamist; 4) nõuda järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid kolmandatelt isikutelt. Vastavalt

§ 59

lg-le 1 järelevalve kohtutäituri ametitegevuse üle toimub korralise kontrolli, erakorralise kontrolli ja järelkontrollina. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt järelkontroll toimub korralise või erakorralise kontrolli tulemusena tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks antud ettekirjutuse nõuetekohase täitmise kontrollimiseks. Ehkki

§ 60

lg 2 järgi järelkontrollist ei pea ette teatama, on seda antud juhul siiski tehtud.

§ 62

lg 1 kohaselt järelevalve käigu ja tulemuste kohta koostatakse järelevalve akt, millele kirjutavad alla järelevalvet läbiviinud isikud. Vastavalt

§ 63

lg-le 1 järelevalve käigus tuvastatud ametitegevuse puuduste kohta teeb järelevalvet teostanud isik kohtutäiturile ettekirjutuse, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuses kohtutäiturile antud juhised ja korraldused puuduste kõrvaldamiseks on kohtutäiturile täitmiseks kohustuslikud. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 3, kui kohtutäitur jätab järelevalve materjalide alusel tehtud ettekirjutuse täitmata või ei täida seda nõuetekohaselt, võib see olla kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks. Tulenevalt KTS § 35 lg-st 1 (analoogne säte 01.10.2010 jõustunud KTS § 59 lg 1) justiitsminister võib algatada distsiplinaarmenetluse, kui kohtutäituri ametitegevuse järelevalve tulemused või isiku kaebus või muu dokument või teade annab alust arvata, et kohtutäitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Sama seaduse § 32 p 1 järgi kohtutäituri distsiplinaarsüütegu on ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas kohtutäituri tasumääradele mittevastava tasu võtmine omakasu ajendil.

1. Antud juhul olid korralist järelevalvet läbiviinud isikud teinud korralise järelevalve aktis tähelepanekud, et mõningatel juhtudel on esinenud võlgnikult laekunud raha edasikandmisel sissenõudjatele viivitusi ning hinnanguliselt 1500-s kohtutäitur V. Š.`i poolt ülevõetud täiteasjas ei ole täitetoiminguid tehtud. Järelevalve raames tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks antud ettekirjutusest nähtuvalt kontrolliti kaebaja ametitegevust juhuvaliku alusel kontrollitud täitetoimikute põhjal, st järeldused eelmärgitud 1500 täitetoimiku kohta on hinnangulised ja tehtud üldistusena reaalselt kontrollitud toimikute põhjal.
2. juuni
3. a ettekirjutusega nr 1-1-11-8078 kohustati T. T.t tegema kõikides tema menetluses olevates n.ö seisma jäänud täitetoimikutes seaduses lubatud täitetoiminguid nõude rahuldamiseks, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu, kusjuures puuduste kõrvaldamiseks anti aega kuni
4. veebruarini
5. a. Tõepoolest oli järelkontrolli eesmärgiks kontrollida 21.05.
6. a toimunud korralise kontrolli tulemusena tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks antud 27.06.
7. a ettekirjutuse nr 1-1-11/8078 nõuetekohast täitmist /tl 14/. Kohus leiab aga, et kaebaja tõlgendab ebaõigesti kitsendavalt nii talle tehtud ettekirjutust kui ka järelkontrolli mõtet. Asja materjalidest nähtuvalt viidi ka järelkontroll läbi juhuvaliku meetodil. Vastustaja ei pidanud järelkontrollil üle kontrollima üksnes korralise kontrolli käigus hinnatud toimikuid, vaid võis juhuvaliku 6 alusel kontrollida ükskõik millist ca 1500 toimikust, kuna ka ettekirjutus ei käinud üksnes 42 täitetoimiku kohta, vaid kõigi n.ö seisma jäänud täitetoimiku kohta. Täitetoimingute sooritamise kindlakstegemisel tuleb kontrollida kõiki täitetoimikus ning elektroonilises registris olevaid dokumente. Seetõttu jääb kohtule arusaamatuks, miks kaebaja ei pea täitekulu otsuseid täitemenetluse seadustiku mõttes täitetoimingutega seonduvaks ja miks vastustaja oleks pidanud täitetoimikute kontrollimisel jätma nimetatud asjaolud tähelepanuta, arvestades nii järelevalvet teostavate isikute õiguste kui ka ettekirjutuse eesmärgiga. Kohus nõustub antud juhul täielikult Justiitsministeeriumi sellekohase argumentatsiooniga ja ei pea vajalikuks seda üle korrata.
8. Sealjuures on oluline järgmine. Kaebaja on ekslikult pidanud järelkontrolli aktis tähelepanekute p-s 3 märgitut talle tehtud ettekirjutuseks. Kohus eelnevalt viitas, et

§ 63

lg 1 kohaselt järelevalve käigus tuvastatud ametitegevuse puuduste kohta teeb järelevalvet teostanud isik kohtutäiturile ettekirjutuse, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Nii oli see korralise kontrolli puhul: koostati akt ja selle alusel ka ettekirjutus. Järelkontrollil on koostatud üksnes järelkontrolli akt. Vastustaja on selgitanud, et järelevalvet läbi viinud ametnikud kohustasid kaebajat esitama järelkontrolli käigus teatavaks saanud teabe täpsustamiseks vastavad tõendid, kuivõrd järelkontrolli käigus saadud teave võis olla aluseks kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks või ettekirjutuse tegemiseks.

§ 61

lg 1 kohaselt kohtutäitur on kohustatud järelevalve käigus osutama järelevalvet teostavatele isikutele igakülgset abi, andma vajalikku informatsiooni ja nõutud asjade kohta õigeks tähtajaks aru andma. Seega nimetatud kohustuse panemine on seaduslik ja see ei riku millegagi kaebaja õigusi, vaid annab talle võimaluse esitada tõendeid, mis välistaksid ehk distsiplinaarkaristuse määramise. Puudub vaidlus, et kaebaja ametialases töös on tuvastatud puudusi nii korralise kontrolli kui ka järelkontrolli käigus ja tema suhtes on seetõttu algatatud distsiplinaarmenetlus. Ülalmärgitut arvestades on aga ilmselge, et järelkontrolli akti tühistamine osas, milles see kohustab kaebajat esitama täitekulude otsuste alusdokumente, ei teeks olematuks neid aktidega fikseeritud rikkumisi (puudusi) ega oleks seega ka võimalikuks aluseks distsiplinaarmenetluse lõpetamiseks/kaebaja karistamata jätmiseks. Seega kaebaja eesmärk kaevatava haldusakti osaliseks tühistamiseks - kõrvaldada kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise alus – jääb igal juhul täitmata. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et vaidlustatud akt selle kaevatud osas ei riku T. T.e õigusi ega piira tema vabadusi, vaid on kooskõlas tema seadusest tulenevate ametikohustustega. Kaebus on alusetu ja see ei kuulu rahuldamisele. 5. T. T. on palunud mõista Justiitsministeeriumilt välja kohtumenetluse kulud. Et kaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Justiitsministeerium ei ole HKMS § 93 lg 1 korras menetluskulunõuet esitanud. Hurma Kiviloo kohtunik 7