lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
Kostja ainsaks vastuväiteks on asjaolu, et hagi on esitatud vale kostja vastu ning õigeks kostjaks käesolevas menetluses on võlgnik AS TG(pankrotis). Kostja märgib, et PankrS § 83 lg-st 5 (BC Ltd. hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) ega muudest pankrotiseaduse sätetest ei tulene, et võlausaldajate üldkoosolek omas tsiviilkäibes iseseisvat subjektsust. Järelikult tuleb erisätte puudumisel juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust.
järgi tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7, § 24 ja § 26 järgi on õigusvõime füüsilisel ja juriidilisel isikul. Võlausaldaja üldkoosolek ei ole juriidiline isik. TsÜS § 24 kohaselt juriidiline isik on seaduse alusel loodud 2
kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega hagi esitamise ajal kehtinud regulatsiooni sisust olenemata ei saa enam käesoleval ajal menetleda ja lahendada sisuliselt hagi isiku vastu, kellel puudub tsiviilkohtumenetlusõigusvõime. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 83 lg 1, mille kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Alates 01.01.2009 kehtiva redaktsiooni PankrS § 83 lg 5 kohaselt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kohus leiab, et
ÜS § 38 lg 4 kohaselt esitatakse juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamiseks hagi juriidilise isiku vastu. Võlausaldajate üldkoosolek on PankrS § 77 järgi pankrotimenetluse organiks, millisele on antud üksnes seaduses ettenähtud pädevus. Õige on kostja seisukoht, et võlausaldajate üldkoosolekul puudub tsiviilkäibes sisuliselt iseseisev subjektsus. Pankrotiseaduses erisätte puudumisel tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust.
järgi on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7, 24 ja 26 järgi on õigusvõime füüsilisel ja juriidilisel isikul. Juriidilise isiku olemuslikeks tunnusteks on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi (võime vastutada). TsÜS § 26 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Võlausaldajate üldkoosolekul osundatud võime puudub, seega ei saa ta olla menetluses kostjaks. Antud juhul on hageja nõue suunatud võlausaldaja üldkoosoleku vastu ning kolmandaks isikuks on märgitud võlgnik AS TG(pankrotis). Kuivõrd kostjaks ei saa olla võlausaldajate 3
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuna hagi rahuldamisele ei kuulu, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hannes Olev Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.