Obsah (13)

§ 116§ 47§ 118§ 135§ 160§ 84§ 12§ 85§ 86§ 59§ 62§ 114§ 132

3-09-2719 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2719 Haldusasi A. V. ka

) § 84 p 1, § 85 lg 1 p 5, § 118 lg-te 2 ja 3 alusel alates 02.10.2009 /tl 6-7, 60 pöördel-61 pöördel/. 4. 20.11.2009 esitas A. V. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles teenistusest vabastamise käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemist, kaebaja teenistusse ennistamist, teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist ning õigusvastase toiminguga tekitatud moraalse kahju hüvitamist /tl 1-4/. Kaebuse täpsustuses taotleb A. V. tema teenistusest vabastamise õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist (lugeda koondatuks

§ 116

alusel) ja Tallinna Vanglalt kaebuse esitajale kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise väljamõistmist /tl 45-46/.

1. 13.01.2010 kohtumäärusega kohus võttis A. V. kaebuse menetlusse /tl 47/ ja 02.02.2010 määrusega määras lahendada kaebuse kirjalikus menetluses /tl 54/. 15.02.2010 esitas Tallinna Vangla kohtule kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 57-60/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja A. V. peab talle distsiplinaarkaristuse määramist ja tema selle alusel teenistusest vabastamist õigusvastaseks. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud ja teda on ebaseaduslikult saadetud tööle teise asutusse. Kaebaja töötas Tallinna Vangla haiglas spetsialist – õena 24 ja 12 tunnistes valvetes 1,0 ametikohaga (põhikoht). 15.09.2009 kutsus Haigla juhataja-peaarst R. T. teda oma kabinetti (juures oli ka õendusjuht I. A.) ja ütles, et Tallinna Vangla meditsiiniosakonnas on 4 meditsiiniõde andnud lahkumisavalduse seoses halva töökorralduse ja vale juhtimise tõttu ning mõned õed peavad minema tööle Tallinna Vangla Magasini tänava meditsiiniosakonda. See olevat väike edutamine, töö sisu ja palk jäävad samaks. R. T.i sõnul see ei ole rotatsioon lähete 01.10.2009 Magasini tänava meditsiiniosakonda ja teid vormistatakse sinna tööle. Kaebaja andis eitava vastuse ja kirjutas ka 21.09.2009 sekretär toodud vastavale teatisele, et ei ole nõus. 28.10.2009 tõi haigla õendusjuht I. A. kaebajale Magasini tänava töögraafiku sõnadega "kui sa ei ole selle graafikuga nõus, siis anna lahkumisavaldus". Õendusjuht jättis teatamata, et juba 21.10.2009 saadeti tema nimele e-kiri, kus paluti meil võtta meditsiiniosakonnaga ühendust ja graafiku soove avaldada. Kaebaja asutuse meilile sellise kirja edasi ei saadetud. Kaebaja keeldumise põhjuseks on tööle asumine Tallinna Vangla haiglasse kandideerimise alusel. Kandideerimine Tallinna Vangla meditsiiniosakonda on eraldi. Tallinna Vangla haigla asub Vana-Narva maantee 17, töögraafik on 24 ja 12 tunnine, kuid Tallinna Vangla meditsiiniosakonnas 8 tunnine, üksikud valved 12 tunnised. Kuna kaebaja töötab ka IdaTallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas (edaspidi - EMO) 0,5 töökoormusega meditsiiniõena ja õpib Tallinna Ülikoolis magistrantuuris, ei ole võimalik töötada sellise 2 graafiku järgi. Kaebaja lisakohustustest on Tallinna Vangla teadlik, kuid on jätnud arvestamata. Tallinna vangla haiglas ja Tallinna Vangla meditsiiniosakonnas erineb töö sisu. Tallinna Vangla haiglas on EMO arst 24 tundi valves, kuid meditsiiniosakonnas ei ole arst alaliselt kohapeal ja tööga kaasneb suur omavastutus otsustamisel ja haiguste diagnoosimisel. Samuti on tööpiirkond oluliselt suurem ja ühest paigast teise tuleb liikuda õuest. Asudes tööle Tallinna Vangla haiglasse soovis kaebaja omavastutust vähendada, et keskenduda magistriõpingutele. Uut töökohta talle ei tutvustatud. Tööle asumine Tallinna Vangla meditsiiniosakonda alaliselt oli sunniviisiline ja kaebaja tahte vastane. Ka varem on Tallinna Vangla haiglast töötajaid saadetud erakorraliselt tööle rotatsiooni korras meditsiiniosakonda, kuid seekord rotatsiooni ei toimunud ja ei olnud ka erakorralisust välja kuulutatud. Kaebaja soovis selgitust sunniviisilise üleviimise kohta Tallinna Vangla haigla juhatajalt. Vastus oli, et juhataja ei pühendu juriidilistesse küsimustesse ja tuleb küsida nõu vangla juristilt. Tallinna Vangla jurist T. vastas, et kaebaja peab 01.10.2009 Magasini 35 tööle minema. Kui ei soovi seal töötada, siis peab andma lahkumisavalduse 1 kuu ette. 01.10.2009 alates ei olnud kaebajat Tallinna Vangla haigla töögraafikusse pandud ja samas oli vangla haigla õendusjuht l. A. poolt vangla haigla väravasse antud kiri, et kaebajat ei tohi alates 01.10.2009 Tallinna Vangla haigla territooriumile lubada. Kaebaja ei läinud 01.10.2009 tööle Magasini 35 Tallinna Vangla meditsiiniosakonda. Põhjenduseks oli kartus, et tööle ilmumist tõlgendatakse nõusolekuga ja seejärel mittenõusoleku korral peab andma lahkumisavalduse. Tööle ilmumisest mitteteatamise süüdistus on põhjendamatu, sest teatisele kirjutas kaebaja, et ei ole nõus tööle asuma Tallinna Vangla meditsiiniosakonda. 21.10.2009 kutsuti teda vangla jurist H.-T. juurde seletuskirja kirjutama, kus kaebaja sai teada, et distsiplinaarmenetlus oli alustatud 05.10.
2. 26.10.2009 sai kaebaja tutvuda distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega. 29.10.2009 helistas kaebaja juristile küsimaks, miks käskkiri ei ole kaebajani jõudnud. Kui kaebaja 11.11.2009 helistas uuesti juristile, sai ta vastuseks, et käskkiri on teele pandud 09.11.
3. 17.11.2009 helistas kaebaja Tallinna Vangla personaliosakonda, et teada saada, millal käskkiri temani jõuab. Käskkiri jõudis minu postkasti peale telefonikõnet personaliosakonda 17.11.
4. Käskkirja ei saanud ta allkirja vastu. Seletus põhjendamatu venitamise kohta oli Tallinna Vangla personaliosakonna poolt: ebasobiv kullerteenus, millega on koguaeg probleeme olnud. 05.11.2009 oli kaebaja sunnitud pöörduma Ida-Tallinna Keskhaigla psühhiaatri vastuvõtule, sest tunnetatud ebaõiglus ja kohatu käitumine Tallinna Vangla haigla juhataja R. T.i ja õendusjuht I. A. poolt tekitasid tugeva stressi ja depressiooni, mis segas tööd Ida-Tallinna Keskhaigla EMO-s ja õpinguid Tallinna Ülikoolis. Kaebaja on sunnitud tarvitama antidepressante. Kaebaja pöördus 01.10.2009 Tallinna Töövaidluskomisjoni poole, kuid nende poolt oli soovitus pöörduda halduskohtusse, mille pädevuses on

alusel töötajad. Tallinna Vangla meditsiiniosakonda oli väljast kandideerijaid lahkunud meditsiiniõdede asemele, kuid asutuse pooli venitati taustauuringute lõpetamisega. Samas võeti ka 4 uut meditsiiniõde oktoobris

1. a tööle meditsiiniosakonda. Tallinna Vangla haiglas on samas arvatavalt meditsiiniõdede puudus, sest õendusjuht teeb ise osakonnas 24 tunniseid valveid, mille järgselt võtab vabu päevi töötamiseks teises raviasutuses. Kaebaja järeldab, et tema ametikoht oli vaja tühjendada õendusjuhile valvete tegemise võimaluseks (õendusjuhi töökohustuste hulka kuulub iga päev 8 tundi töökohal olemine.) Oma seletuskirjas vangla juristile kirjutas kaebaja, et ei ole võimalik õendusjuhiga iga päev kontakteeruda, kuna ta ei ole iga päev töökohal ning paljud küsimused jäävad selletõttu vastuseta. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Tallinna Vangla direktori 06.11.
2. a käskkiri nr 755-P (edaspidi - Käskkiri) tuleb tühistada lisaks alljärgnevatel põhjustel: Käskkirja p 1 kolmandas lõigust nähtub, et ühendatakse kaks osakonda, mille tagajärjel tuli sulgeda
3. korruse õepost. Seega koondati
4. korruse õeposti töökohad. Kaebuse esitaja oli tööl ka
5. korruse õepostil. 3 Samas lõigus viidatakse omal soovil lahkunud kolmest (neljast) meditsiiniosakonna töötajale, mille tagajärjel tekkis vajadus uute õdede järgi ning sel põhjusel üritas vastustaja vabastada end koondamise kohustusest, tehes nn „teenistuse ümberkorraldamist“. Vastuoluline on Käskkirja
6. lõigu väide nagu ei oleks kaebuse esitaja nõustunud esitama oma põhjendusi uue töökoha mittesobivuse osas, sest samas 6-ndas lõigus märgitakse, et "A. V. 21.10.2009 seletuskirjast ilmneb, et ta ei soovi jätkata teenistust... ". Seega ei saanud Tallinna Vangla juhtkond eeldada, et A. V. alustab oma teenistust meditsiiniosakonnas.

§ 116

lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada juhul, kui toimub teenistuse ümberkorraldamine. Käesoleva juhtumi korral toimus Tallinna Vangla haigla I. korruse õeposti koondamine seoses osakondade liitmisega, seega on kaebuse esitaja õigustatud saama koondamistasu. Vastustaja Tallinna Vangla palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel asjaoludel ja põhjendustel. Kaevatud Käskkirjaga määrati spetsialist-õde A. V.le distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine, kuna alates 01.10.

1. a ei ilmunud A. V. teenistusse Tallinna Vangla meditsiiniosakonda. Käskkirja andmisele eelnenud asjaoludest on olulised järgmised: 16.09.
2. a teavitas Tallinna Vangla haigla juhataja-peaarst R. T. kaebajat suuliselt töötamise asukoha muutusest - vajadusest asuda alates 01.10.
3. a tööle Tallinna Vangla meditsiiniosakonda Magasini tn 35, kuna meditsiiniosakonnas andsid 4 meditsiiniõde lahkumisavalduse, ning töökorralduse muudatusest Tallinna Vangla haiglas, kusjuures töö sisu ja palk jäävad samaks. R. T. teavitas ka isikutest, kelle poole meditsiiniosakonnas täpsema info saamiseks pöörduda. A. V. teatas, et ei soovi Magasini tn-le tööle asuda, siiski võttis ta endale mõtlemisaega. 21.09.2009 saatis meditsiiniosakonna spetsialist-õde K. I. haigla õendusjuht I. A.le e-kirja, mille sisuks oli, et meditsiiniosakonnas tööle asuvad õed edastaksid talle oma soovid seoses töögraafikuga. K. I. lisas võimalikuks kiireks ühendusevõtmiseks ka oma erinevad kontaktandmed. 21.09.2009 oli A. V. tööl ning sai kätte ka direktori 18.09.
4. a teatise tema töötamise asukoha muutumisest alates 01.10.
5. Teatise kohaselt A. V. ametikoha eesmärk, põhifunktsioonid, nõutav erialane ettevalmistus, palk ja ülesannete maht ei oleks suurenenud oluliselt. Teatisele märkis A. V., et ei ole nõus. A. V. K. I.iga graafiku osas kontakti ei võtnud. 22.09.
6. a pärastlõunal saatis K. l. I. A.le e-kirjaga A. V. töögraafiku. 01.10.
7. a A. V. meditsiiniosakonda teenistusse ei ilmunud, samuti ei ilmunud ta teenistusse teistel graafikujärgsetel päevadel. Kordagi ei võtnud A. V. ühendust meditsiiniosakonnaga, et teavitada oma teenistusse mitteilmumise põhjustest. 13.10.2009 teavitas distsiplinaarmenetluse läbiviija A. V.t telefoni teel, et tema suhtes on alustatud distsiplinaarmenetlust teenistusse mitteilmumise asjaoludel. 18.10.
8. a pakkus menetleja A. V.le samuti telefoni teel võimalust tulla kirjutama seletuskirja distsiplinaarmenetluses, millega A. V. nõustus ning 21.10.
9. a kirjutas kaebaja seletuskirja, mille kohaselt ta ei pidanud endale sobivaks meditsiiniosakonna töögraafiku 8- ja 12-tunniseid valveid, ning arvates, et ta peab juhul, kui ta esitab lahkumisavalduse, töötama veel kuu aega enne lahkumist, otsustas
10. oktoobril meditsiiniosakonda mitte tööle tulla. Justiitsministri 06.12.
11. a määrusega nr 92 vastu võetud Tallinna Vangla põhimääruse (edaspidi – Põhimäärus) § 2 p 4 kohaselt on vangla ülesandeks muuhulgas korraldada kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenuse osutamine. Põhimääruse § 3 lg 2 määratleb vangla direktori pädevuse ja ülesanded: punkti 2 kohaselt vangla direktor vastutab vangla tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning tagab vangla ülesannete tulemusliku täitmise, samuti vangla arendamise ja vangla struktuuriüksuste häireteta töö. Sama paragrahvi lg 2 p 7 kohaselt vangla direktor annab oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on kohustuslikud vangla teenistujatele 4 ning kinnipeetavatele ja vahistatutele; p 10 kohaselt tagab direktor vanglale eraldatud eelarveraha säästliku ja sihipärase kasutamise. Riigikohtu halduskolleegiumi 24.04.
12. a otsuses nr 3-3-1-14-07 on mööndud, et

ei reguleeri täpsemalt, kuidas toimub ametiasutuse töökorralduse muudatuse korral ametinimetuste või töötamiskoha muutmine ametiasutuse siseselt. Sama otsuse p-s 17 on märgitud: „..Kolleegiumi praktikas on rõhutatud põhimõtet, et asutuse juhil lasub kohustus tagada avalike ülesannete sujuv ja tõrgeteta täitmine.(...) Selleks peavad tal olema ka võimalused muudatuste tegemiseks teenistuse ümberkorraldamisel."

ei näe otsesõnu ette, millised on tagajärjed, kui ametnik ei nõustu üleviimisega. Riigikohtu ülalviidatud lahendi p-s 16 on kolleegium märkinud: „..Ametniku üleviimise vajadus võib olla tingitud just teenistuse ümberkorraldamisest ja tuua kaasa

§-s 116 sätestatud tagajärjed. Seejuures tuleb märkida, et ühest küljest on koondamise tõttu teenistusest vabastamine seaduses sätestatud hüvituste tõttu asutuse eelarvele koormav. Teisalt ka asutuse tööd takistav, kuna tuleb järgida aeganõudvat menetlust ametnikule võimaluse korral teise ametikoha pakkumiseks ja/või läbi viia personalivalik uute töötajate leidmiseks. Seetõttu tuleks üleviimisena

§ 47

tähenduses, mis võib ametniku nõusoleku puudumise korral viia isiku teenistusest vabastamiseni koondamise tõttu, käsitada vaid olulisi muudatusi teenistussuhte põhilistes elementides." Kuigi

otseselt ei reguleeri, kuidas toimub ametiasutuse töökorralduse muudatuse korral töötamiskoha muutmine ametiasutuse siseselt, osutab vastustaja sarnasele

regulatsioonile, mis sätestab ametniku teise ametiasutusse üleviimist.

§ 47

lg 2 kohaselt kui üleviimisel teise riigi ametiasutusse või sama kohaliku omavalitsuse teise ametiasutusse muutuvad üleviidava ametikoha eesmärk, põhifunktsioonid, nõutav erialane ettevalmistus, teenistuse paikkond, väheneb ametipalk või vähenevad käesoleva seaduse alusel makstavad lisatasud, võib ametniku üle viia üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Seega ilmneb sättest, et ka teise ametiasutusse võib ülalloetletud tingimuste muutumata jäämisel viia ametniku üle tema nõusolekuta. Põhimääruse § 1 lg 7 esimene lause määratleb vangla asukoha - vangla asub postiaadressil Magasini 35, 10138 Tallinn ja Vana-Narva mnt 17, 74114 Maardu. Sama põhimääruse § 6 lg 2 kohaselt on haigla ja meditsiiniosakond vangla osakonnad. Võrreldes kehtivaid ametijuhendeid meditsiiniosakonnas Magasini tn-l ja Maardus paiknevas haiglas, ilmneb, et spetsialist-õe teenistuskohustused ja kvalifikatsiooninõuded on valdavas osas samad nii Magasini tn 35 kui ka Maardus. Oluline on, et seoses töökorralduse muutusega ei toimunud Tallinna Vangla koosseisus ametikohtade likvideerimist, ühtki spetsialist-õe kohta ei kaotatud. Magasin tn-l tööle asuvad õed pidid täitma valdavalt samasuguseid teenistuskohustusi. Seega ei ole vaadeldaval juhul ametnike üleviimisel tekkinud ka koondamissituatsiooni. Tallinna Vangla meditsiiniosakond asub Magasini tn-l Tallinna kesklinnas, Tallinna Vangla haigla asub Maardu omavalitsusüksuse territooriumil. Hinnates muudatuse ulatust sisust ja olemusest lähtuvalt, väärib märkimist, et A. V. elukoht xxxxxx tn-x asub xxxxxxxxx xxxxxx linnaosas (xxxxxxxxxx), tema teine töökoht, kus ta töötab 0,5 koormusega, on Ida-Tallinna Keskhaigla, asukohaga Tallinna kesklinnas. Tallinna Vangla meditsiiniosakond asub kümnekonna minuti jalgsikäigu tee kaugusel Ida-Tallinna Keskhaiglast. Samamoodi Tallinna kesklinnas asub A. V. magistriõpingute asukoht Tallinna Ülikoolis. Seega töökoha asukoha muutusega oleks kaebaja olukord muutunud soodsamaks. Osutatud sätetele ning kaalutlustele tuginedes vastustaja leiab, et Tallinna Vangla direktoril oli õigus Põhimääruse § 2 p 4, § 3 lg 2 p 2 ja p 10 sätestatud ülesannete täitmiseks ametniku teenistuskohustuste täitmise kohta ametiasutuse siseselt muuta, kui teenistuskohustused on valdavas osas kattuvad, kvalifikatsiooninõuded ja palk jäävad samaks. 18.09.

1. a teatisega teavitatigi ametnikku nimeliselt senise töötegemise asukoha muutusest, uue aadressiga 5 Magasini 35, Tallinn, kusjuures muudatuse tulemusena ei muutu ametniku ametikoha eesmärk, põhifunktsioon(id), nõutav erialane ettevalmistus, palk ja ülesannete maht jäävad valdavalt samaks. Kaaludes kaebuses toodud põhjendust, ilmneb siiski, et Tallinna Vanglas täiskoormusega töötamise kõrval oli A. V.l võimalik seni töötada 0,5 koormusega Ida-Tallinna Keskhaiglas ning sobitada oma töögraafik teise töökoha vajadustega. Meditsiiniõed töötavad reeglina 8-, 12- või 24-tunniste valvetega. R. T.i 16.09.2009 e-kirja kohaselt teavitas R. T. 16.09.
2. a toimunud vestlusel A. V.t isikutest (K. A.st, E K.ilt), kelle poole pöörduda info saamiseks töökorralduse kohta. Teades, et kahe töökoha ajaliseks sobitamiseks on väga oluline graafik, oli A. V.l võimalus nimetatud isikutega kontakteeruda ja oma soovid graafiku suhtes juba varakult esitada. A. V. 21.10.
3. a seletuskirja kohaselt ei ole kaebaja saanud esitada oma graafikulisi soove. 21.09.
4. a oli A. V. tööl ning I. A. 21.10.
5. a seletuskirja kohaselt andis ta 21.09.
6. a A. V.le K. I.i poolt e-maili teel saadud paberi, milles K. I. palub tal ühendust võtta oktoobrikuu graafiku tegemiseks vajalike soovide teatamisega. Arvestades, et A. V. ei võtnud graafiku osas läbirääkimiseks kahe nädala jooksul enne
7. oktoobrit ühendust kellegagi Tallinna Vangla meditsiiniosakonnast, tuleb asuda seisukohale, et A. V.l puudus tegelik huvi töögraafikut Tallinna Vangla meditsiiniosakonnas oma vajadustega sobitada. Puutuvalt väidetavasse töö sisu erinevusse Tallinna Vangla haiglas ja meditsiiniosakonnas märgib vastustaja, et see erinevus ei mõjuta kuigivõrd õe tööd. Meditsiiniosakonnas on päevasel ajal 12-ja 8-tunniste valvetega tööl mitu õde, arstid on kohal kella 8-st hommikul kella 5-ni õhtul. Öisel ajal võib väljakutseid olla 2-3, vahel mitte ühtegi ning õde võib alati telefonitsi konsulteerida haigla valvearstiga. Õel on pädevus kutsuda vajadusel kohale kiirabi, sellised juhuseid ei ole tavaliselt rohkem kui kord kuus. Märkimist väärib, et omades erakorralise meditsiini osakonnas töötamise kogemust, võib eeldada, et kaebaja on pidevalt kokku puutunud tervisehäire raskuse määratlemisega ning esmase diagnoosimisega. Ka haiglas peab õde olema suuteline vastu võtma otsuseid, pöördumata iga kord valvearsti poole. Seega kaebaja poolt toodud põhjendus arsti kohaloleku erinevustest haiglas ja meditsiiniosakonnas ei mõjuta kuigivõrd õe tööd. Kaebaja käsitus tema Magasini tn-le teenistusse suunamise tagamaadest ei ole põhjendatud. Õendusjuht I. A. teeb vahel küll valveid, kuid graafikus olevate õdede puudumisel vajaduse korral nende asendamiseks. Oktoobri jooksul komplekteeriti oktoobri algusest omal soovil lahkunud õdede ametikohad. Kaebaja 21.10.
8. a seletuskirjas toodud teenistusse mitteilmumise põhjenduse osas - lahkumisavalduse esitamise korral peaks ta olema teenistuses veel 1 kuu – märgib vangla, et juhul, kui A. V. oleks esitanud lahkumisavalduse, oleks võidud vastavalt uute õdede teenistusse asumisele kaebaja konkreetne teenistusest vabastamise aeg kokku leppida ka enne 1 kuu möödumist. Omal soovil teenistusest vabastamise avaldust ning soovi lahkuda enne 1 kuu möödumist A. V. Tallinna Vanglale ei esitanud, vaid jättis lihtsalt teenistusse ilmumata. Seoses kahe osakonna liitmisega Tallinna Vangla haiglas ning
9. korruse õeposti sulgemisega ei vähenenud ametikohtade arv Tallinna Vanglas. Võrreldes Tallinna Vangla haigla ja meditsiiniosakonna ametijuhendeid, ilmneb, et spetsialist-õe kvalifikatsiooninõuded on samad ning töökohustused on peaaegu täpselt samasugused, seega ei oleks toimunud märkimisväärset muutust ka A. V. tööülesannetes. Selliste vastavuste olemasolul kvalifikatsiooninõuetes ning tööülesannetes ei ole isikul õigust nõuda enda koondamist. Ka teenistuse ümberkorraldamisel ametiasutus võib teenistuja koondada, kuid ei pea seda tegema. Tallinna Vanglal, vastupidi, oli vajadus spetsialist-õe teenistusülesannete täitmise järele meditsiiniosakonnas Magasini tn-l. Analüüsides kaebaja põhjendusi oma teenistusse mitteilmumisele, selgub, et tegemist on otsitud põhjendustega, mille taga on pelk soovimatus nõustuda üleviimisega Tallinna Vangla meditsiiniosakonda. 6 Käskkiri on õiguspärane. Käskkirjas on analüüsitud distsiplinaarmenetluse materjalide juures olevaid tõendeid, samuti A. V. enda seletusi ning on järeldatud, et A. V.l oli kohustus tema teenistusse puutuv direktori korraldus täita ka juhul, kui ta subjektiivselt pidas õigeks enda koondamist. Seega on käskkirjas kaebaja teenistusse mitteilmumist käsitatud süüliselt teenistuskohustuste jämeda rikkumisena, millise süüteo eest

§ 118

lg 2 kohaselt võib ametniku vabastada ka juhul, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Käskkirjas on kaalutud seaduses võimaldatud distsiplinaarkaristuste vahel ning arvesse võetud, et kaebaja, teenistusse mitteilmumisega ja mitteilmumise põhjustest teatamata jätmisega, olles eelnevalt vangla juristi poolt hoiatatud distsiplinaarmenetluse alustamisest teenistusse mitteilmumisel, pani toime jämeda distsipliinirikkumise. Rikkumisega ilmutas kaebaja soovimatust jätkata teenistust spetsialist-õe ametikohal Tallinna Vanglas ja arvesse võtta vangla ülesandeid kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenuse osutamisel. Nendel põhjendustel on Käskkirjaga kaebajale määratud distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine. Seega on Käskkirjas esile toodud asjakohased kaalutlused, Käskkiri on antud pädevuse piirides ja Käskkirjas ei ole selliseid vormivigu, mis tingiksid selle õigusvastaseks tunnistamise. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Käesolevas asjas on A. V. vaidlustanud talle Käskkirjaga distsiplinaarkaristuse teenistusest vabastamine – määramise, kusjuures kaebaja ei taotle enda teenistusse ennistamist, vaid soovib tema teenistusest vabastamise aluse muutmist ja Tallinna Vanglalt kaebuse esitajale kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise väljamõistmist. Kaebusest nähtuvalt A. V. leiab, et teda on teenistusest vabastatud ebaseaduslikult, kuna olles kandideerinud tööle Tallinna Vangla haiglasse, ei olnud tal kohustust asuda tööle Tallinna Vangla meditsiiniosakonda. Samuti on kaebaja arvates tema vabastamine distsiplinaarkaristusena ebaseaduslik seetõttu, et teda tulnuks hoopis koondada, kuna Tallinna Vangla haiglas koondati
2. korruse õepost.

§ 135

lg 1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.

§ 135

lg 2 kohaselt, kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvitusena kuue kuu ametipalga.

§ 160

lg 3 sätestab, et ametnik võib halduskohtus nõuda töölt vabastamise käskkirja täielikult või osaliselt seadusevastaseks tunnistamist.

§ 160

lg 4 kohaselt kui kohus tunnistab ametniku teenistusest vabastamise kohta antud käskkirja seadusevastaseks, kuulub ametnik viivitamatult ennistamisele, välja arvatud, kui ametnik loobub ennistamisest.

§ 160

lg 5 näeb ette, et ametnik võib kohtult taotleda temale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist, kui ta leiab, et teda on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele ja selle toimepanemise asjaoludele ilmselt mittevastava karistusega. Seega on A. V.l põhimõtteliselt kaebeõigus ja ta on esitanud asjakohased taotlused. 2. Kaevatud Käskkiri on antud

§ 84

p 1, § 85 lg 1 p 5, § 118 lg-te 2 ja 3 alusel, samuti on tuginetud

§-le 86 ning vangistussseaduse (edaspidi – VangS) §-dele 1501 ja 149 lg 1.

§ 12

lg 3 p 6 kohaselt

laieneb vanglaametnikele niivõrd, kuivõrd põhiseaduse või seadustega ei sätestata teisiti.

§ 84

p-s 1 on sätestatud distsiplinaarsüüteona teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine. Vastavalt

§ 85

lg 1 p-le 5 on ametnikele määratavaks distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine sama seaduse § 118 alusel. 7

§-s 118 on sätestatud teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest: lg 1 kohaselt ametniku võib teenistusest vabastada

§-s 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo eest; lg 2 järgi teenistuskohustuste rikkumise (paragrahv 84 p. 1) eest võib vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. Teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotamise (paragrahv 84 p. 2) või vääritu teo (paragrahv 84 p. 3) eest võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust; lg 3 järgi ametnik vabastatakse sama paragrahvi lg 1 alusel, arvates talle vabastamise vormistamise dokumendi teatavakstegemise päevale järgnevast päevast. Omavoliliselt teenistusest lahkunud ametnik vabastatakse, arvates omavoliliselt teenistusest lahkumise päevale järgnevast päevast.

§ 86

- distsiplinaarkaristuse määramise õigus on isikul või ametiasutusel, kellel on antud ametniku ametisse nimetamise õigus – on pädevusnorm. Tulenevalt VangS § 149 lg-st 1 distsiplinaarsüüteo ja selle asjaolude välja selgitamiseks viiakse läbi distsiplinaarmenetlus. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on ametiisikul, kellel on vanglaametnikule distsiplinaarkaristuse määramise õigus. Distsiplinaarkaristuse võib määrata ühe aasta jooksul süüteo toimepanemise päevast arvates ning kolme kuu jooksul süüteo toimepanemisest teadasaamise päevast arvates. VangS §1501 järgi vanglas töötavate riigiametnike distsiplinaarmenetlusele kohaldatakse vanglaametniku distsiplinaarmenetlust reguleerivaid sätteid. Lisaks eelmärgitud ja Põhimääruse sätetele on Käskkirja õiguslikult põhjendatud veel järgmiste õigusaktide sätetega:

§ 59

lg 1, mille esimese lause kohaselt teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest.

§ 59

lg 2 kohaselt on teenistuja kohustatud täitma teenistusse puutuvaid õigusakte ja korraldusi ning, ootamata erikorraldust, ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohast, välja arvatud käesoleva seaduse §-de 62 1. lõikes ja 63 1. lõikes loetletud juhtudel.

§ 62

lg 1 kohaselt on keelatud anda korraldust, mis: 1) on vastuolus õigusaktidega; 2) ületab korralduse andja võimupiire; 3) nõuab tegusid, mille sooritamiseks korralduse saajal puudub õigus.

§ 62

lg 2 kohaselt korralduse seaduslikkuses kahtlemisel on teenistuja kohustatud koheselt teatama korraldusest ja oma kahtlustest korralduse andjale ja tema kõrgemalseisvale ülemusele. Korralduse kirjalikul kordamisel tuleb korraldus täita, välja arvatud käesoleva seaduse § 63 1. lõikes loetletud juhtudel. Tulenevalt

§-st 13, mille kohaselt töösuhteid reguleerivad seadused laienevad ametnikele ja abiteenistujatele niivõrd, kuivõrd selle seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti, kuulub asjas kohaldamisele täiendavalt ka TDVS. Vastavalt TDVS §-s 8 sätestatule distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega, samas tööandja ei ole distsiplinaarkaristuse valikul seotud seaduses sisalduva karistuste loetlemise järjekorraga. 3. Käesoleval juhul ei ole vaieldav, et A. V. ei ilmunud alates 01.09.2009 ega ka järgnevatel graafikujärgsetel päevadel Tallinna Vangla meditsiiniosakonda oma töökohustusi täitma. Käskkirjas on A. V. süütegu on kvalifitseeritud

§ 84p 1 kohaselt teenistuskohustuste süülise jämeda rikkumisena.

Kohus on seisukohal, et formaalselt on kaebaja teenistusest jätkuva puudumisega pannud tõesti toime eelmärgitud rikkumise, mistõttu teda võis

§ 118lg 2 järgi teenistusest vabastada ka eelneva distsiplinaarkaristuse olemasoluta.

Oma teenistuskohustuste täitmata jätmist ei saa isik vabandada sellega, et tema ei olnud nõus talle antud korraldusega, mis tema arvates oli õigusvastane. Käskkirjas on õigesti osundatud

sätetele, mis reguleerivad niisugusel juhul töötaja käitumist. Sellest korrast kinnipidamine on kohustuslik ja see ei ole asendatav nõu küsimisega vangla juristilt või töövaidluskomisjonist. Liiatigi on kaebaja ise kinnitanud, et jurist selgitas talle üheselt, et ta peab korralduse täitma või andma lahkumisavalduse 8 kooskõlas

§ 114

lg-ga 2, mille kohaselt ametnik on kohustatud teenistusest lahkumisest ette teatama vähemalt üks kuu. Õige on vastustaja väide, et kui kaebaja oleks seda taotlenud, oleks olnud võimalik kokkuleppel isikuga, kellel on ametniku teenistusest vabastamise õigus, kohaldada ka lühemat etteteatamistähtaega (

§ 114lg 21).

Lihtsalt teenistusest kõrvale jäämine väidetava kartuse tõttu, et tööle ilmumist tõlgendatakse nõusolekuna ja tal tuleb anda lahkumisavaldus, on vastutustundetu ja ebapädev. A. V.l oli kohustus tunda ja järgida oma teenistust reguleerivaid õigusakte.

1. Asjas on vangla direktori käskkirjaga algatatud ja läbi viidud distsiplinaarmenetlus, nagu seda nõuab VangS § 149 lg
2. Kaebaja õigusi distsiplinaarmenetluses ei ole rikutud. Teda on teavitatud menetlusest ja temalt on nõutud vastavalt VangS § 149 lg-s 3 sätestatule seletuskirja /tl 20-22, 68-70/, samuti on tutvustatud teda distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega, nagu nõuab VangS § 149 lg
3. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditest: Tallinna Vangla meditsiiniosakonna ja haigla töötajate seletuskirjad ja ettekanded, oktoobrikuu töögraafik, e-kirjad /tl 8, 9, 11-15, 65-67, 70 pöördel-71 pöördel/ ilmneb, et kaebajat oli aegsasti teavitatud Tallinna Vangla töökorralduse muutmisest (oma töötamiskoha muutusest), talle oli antud võimalus esitada oma ettepanekud töögraafiku osas ja saada täiendavat informatsiooni seoses nende muudatustega. See, et kaebaja jättis need võimalused ise kasutamata, ei teinud omapoolseid ettepanekuid töögraafiku osas, mis oleksid paremini aidanud ühitada kaebajal õppimist ja mujal töötamist, ning ei võtnud kontakti Tallinna Vangla meditsiiniosakonnaga Magasini tn-l, et teavitada oma teenistusse mitteilmumise põhjustest, on kaebaja enda vale valik. Kohus rõhutab seejuures: tööandja ei pea arvestama töötaja sooviga ühitada oma töökohustuste täitmist mujal töötamisega, vaid ta võib sellega nõustuda, kui töökohustuste täitmine selle tööandja juures seeläbi ei kannata. A. V. poolt distsiplinaarsüüteo (sisuliselt nn tööluus) toimepanemine on vaieldamatult tõendamist leidnud.
4. Distsiplinaarkaristuse valik on tööandja diskretsiooniõigus, mis peab vastama proportsionaalsuse nõuetele. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes, mille alusel on Käskkiri antud on põhjalikult toodud kaalutlused (sh kergendavate asjaolude puudumine), mille tõttu menetluse läbiviija on teinud ettepaneku määrata A. V.le just kõige raskem karistus. Vangla direktor on neid kaalutlusi Käskkirja andes aktsepteerinud ning hinnanud distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendeid, kaalunud süüteo raskust ja selle toimepanemise asjaolusid. Kuna kaebaja selgitustest nähtuvalt ta ei olnud nõus asuma oma teenistuskohustuste täitmise jätkamisele Tallinna Vangla meditsiiniosakonnas, siis ka sel motiivil on kohtu arvates põhjendatud distsiplinaarkaristuse valik, st A. V. teenistusest vabastamine. Distsiplinaarkaristus on määratud tähtaegselt, arvestades VangS § 149 lg-s 1 sätestatut, ning kaebaja on teenistusest vabastatud õigesti alates 02.10.
5. a vastavalt

§ 118lg-s 3 sätestatule.

Käskkiri vastab

§ 132

lg-s 2, TDVS § 11 lg-s 2 toodud ja haldusaktidele üldiselt ettenähtud vormi- ja sisunõuetele. Seega on tegemist õiguspärase haldusaktiga, mis ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi ja mille tühistamiseks puudub alus. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et kaebaja on ekslikul seisukohal (ta ei ole tõendanud) nagu tal oleks olnud koondamissituatsioon. Kohus nõustub põhimõtteliselt vastustaja sellekohaste argumentidega ega pea vajalikuks neid üle korrata. Põhimääruse alusel haigla ja meditsiiniosakonna ülesandeid võrreldes ning kaebaja ametijuhendeid võrreldes /tl 26-29, 34-37/ ilmneb, et kaebaja töö sisu ja tingimused põhimõtteliselt ei muutunud. Samuti ei muutunud muud olulised töötingimused. Kaebajat ei „saadetud tööle teise asutusse“, vaid kaebaja tööandjaks oli endiselt Tallinna Vangla kui valitsusasutusasutus, Tallinna Vangla meditsiiniosakond ja haigla on lihtsalt vangla eri struktuuriüksused Põhimääruse § 6 järgi. 9 Samas ei oma see tähendust, kuna A. V. pani teenistusse mitteilmumise ja oma töökohustuste täitmata jätmisega toime distsiplinaarsüüteo. 6. Et kaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Tallinna Vangla ei ole HKMS § 93 lg 1 korras menetluskulunõuet esitanud. Hurma Kiviloo kohtunik 10