2-09-54121/11

Tsiviilasi nr.2-09-54121 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (HAGI ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2010.a, Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-54121 Tsiviilasi Krediidipanga Liisingu AS hagi M OÜ vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Krediidipanga Liisingu AS Hageja esindaja: Eve-Ly L , xxx Kostja: M OÜ (registrikood xxx aadress xxx, telefon xxx). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista M OÜ-lt Krediidipanga Liisingu AS kasuks võlgnevus 108 615 (ükssada kaheksa tuhat kuussada viisteist) krooni ja 43 senti, millest 16 114,65 krooni moodustavad tasumata liisingu põhimaksed, 35 906,77 krooni liisingueseme omandamise kulud, mis ei ole tasutud maksetega kaetud, 4 294,30 krooni intress, 45 799,71 krooni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised ning 6500 krooni liisinglepingu ülesütlemisega seotud kulud.
3. Välja mõista M OÜ-lt Krediidipanga Liisingu AS kasuks tulevikus sissenõutav viivis 0,3 % päevas tasumata põhinõudelt summas 52 021,42 krooni alates 18.01.2010.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
4. Välja mõista M OÜ-lt Krediidipanga Liisingu AS kasuks menetluskulud ehk riigilõiv hagiavalduselt summas 8500 krooni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja OÜ M kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hageja esitas 15.01.
5. a Harju Maakohtusse hagi kostja OÜ M vastu 108 615,43 krooni põhisumma ja kõrvalnõuete nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.03.
6. a kasutusrendi tingimustel liisinglepingu nr 890, mille alusel andis hageja kostja liisingusse uue sõiduauto Hyundai Tucson 2,0 CDRi GLS M/T väljalaskeaastaga 2006 liisingusummaga 296 610,17 krooni, intressimääraga 5,82% aastas, maksegraafikujärgse liisingumakse tasumise tähtpäevaga iga kuu
7. kuupäeval ja lõpptähtpäevaga 20.03.2011.a. Kostjal tekkisid võlgnevused liisingumaksete tasumisel. 01.12.
8. a ja 09.12.2008.a esitas hageja kostjale teate võlgnevuse kohta summas 4 887 krooni ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja jooksul kostja võlgnevust ei tasunud. 02.03.
9. a saatis hageja kostjale hoiatuse liisinglepingu ülesütlemise kohta, andes kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks summas 16 164,95 krooni. Seoses kostja poolse kohustuste mittetäitmisega teatas hageja kostjale 27.03.
10. a kirjalikult liisinglepingu erakorralisest ülesütlemisest. Kostja andis hagejale liisingueseme valduse üle 18.02.2009.a. 10.03.
11. a OÜ Balti Realiseerimiskeskus poolt koostatud hindamise akti järgi oli liisingueseme võimalikuks müügihinnaks 127 118,64 krooni (hinnale lisandus käibemaks). Hageja oli hagiavalduses seisukohal, et sõiduki tegelikuks turuväärtuseks oli 108 051 krooni. Hagejal õnnestus liisinguese 16.11.
12. a võõrandada hinnaga 104 166,67 krooni. Hageja lähtus oma hagiavalduses selles, et sõiduki tegelikuks väärtuseks selle tagastamise hetkel oli 108 051 krooni ning seega tuli kostjal hagejale hüvitada liisingueseme omandamisega seotud kulu (ehk 296 610,17 krooni) ja liisingueseme väärtuse (108 051 krooni) vahe, mis ei olnud kaetud tasutud liisingumaksetega. Liisingumaksetena tasus kostja hagejale perioodil 06.03.2006.a kuni 27.03.
13. a kokku 152 652,40 krooni, mistõttu jäi kostjal hagejale tasumata 35 906,77 krooni (296 610,17- 108 051 – 152 652,40 = 35 906,77 krooni). Kokku tuli kostjal hagejale tasuda tasumata liisingmakseid summas 16 114,65 krooni ja liisingueseme omandamise kulusid summas 35 906,77 krooni ehk kokku 52 021,42 krooni. Nõude mittetasumise tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt liisinglepingu kohaselt viivist 0,3% tasumata summast päevas. Hageja viivisnõude arvestuse kohaselt oli hagiavalduse esitamise ajaks kostja olnud viivituses 277 päeva, mille eest tuli kostjal tasuda viiviseid kokku summas 43 229,80 krooni. Kokku nõudis hageja kostjalt 108 615,43 krooni tasumist, mille moodustasid: - tasumata liisingu põhisumma maksed suuruses 16 114,65 krooni; tasumata intressid summas 4 294,30 krooni, tasumata viivised perioodil 27.03.
14. a kuni 14.01.
15. a kokku suuruses 43 229,80 krooni; liisingueseme omandamisega seotud kulud summas 35 906,77 krooni; kuni 27.03.
16. a tasumata viivised liisingusummalt suuruses 2 569,91 krooni; liisinglepingu ülesütlemisega seotud kulud suuruses 6500 krooni. Lõpptaotluses soovis hageja kostjalt lisaks 108 615,43 krooni väljamõistmisele tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist alates 18.01.
17. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni suuruses 0,3% tasumata põhinõudelt 52 021,42 krooni päevas. 2 Hageja tugines oma hagiavalduses võlaõigusseaduse §-dele 8, 76, 82, 100, 101, 108, 361, 363 ja
18. Hageja oli nõus asja kirjaliku menetlemisega. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja esitas 12.03.
19. a vastuse hagiavaldusele, milles ta võttis hagi õigeks ning tunnistas hagiavalduses esitatud nõudeid. Kostja kinnitas, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. KOHTU PÕHJENDUSED Võttes arvesse poolte kirjalikke seisukohtu, leiab kohus, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd kostja on hagi õigeks võtnud, siis ei pea kohus TsMS § 444 lg 4 alusel analüüsima kohtule esitatud tõendeid ega esitama õiguslikku põhjendust. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 108 615 (ükssada kaheksa tuhat kuussada viisteist) krooni ja 43 senti, millest 16 114,65 krooni moodustavad tasumata liisingu põhimaksed, 35 906,77 krooni liisingueseme omandamise kulud, mis ei ole tasutud maksetega kaetud, 4 294,30 krooni tasumata intress, 45 799,71 krooni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised ning 6500 krooni liisinglepingu ülesütlemisega seotud kulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutav viivis 0,3 % päevas tasumata põhinõudelt summas 52021,42 krooni alates 18.01.
20. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni TsMS § 162 lg 1 ja 173 lg 1 alusel tuleb põhjendatud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulud hagi õigeksvõtul kindlaks koos kulude jaotusega. Menetluskuludeks käesolevas asjas on hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja õigusabikulud. Riigilõivu on hageja tasunud 8500 krooni. Anu Uritam Kohtunik 3