← Eesti

2-10-9412/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 25.03.2010, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-9412 Tsiviilasi OGEOÜ taotlus Eesti

§ 29

lg 8 sätestab, et lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingu projekti esitas kostja, kes oli selle ise ette valmistanud. Seega ei saanud Lepingus sisalduvad tingimused olla üle 10 aasta majandus-kutsetegevuses tegutsevale ettevõtjale „üllatuslikud“. Samuti ei saa olla vaidlust küsimuses, et hageja mõistis Lepingu p. 9.6. viisil, et pooled on sõlminud kokkuleppe vaidluse allutamisest EKTK Arbitraažikohtule (vastasel korral ei oleks hageja esitanud hagi arbitraažikohtule).

§ 29

lg 3 sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.

§ 29

lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Hageja hinnangul on ilmne, et Lepingu p. 9.

  1. sõnastusest nähtub arbitraažikokkuleppe olemasolu. Lepingu p. 9.
  2. muul viisil tõlgendada võimalik ei ole (viidatu kehtib mööndusel, et pooled soovisid, et Lepingu punkt omaks mingisugustki regulatiivset toimet ning tooks kaasa õiguslikke tagajärgi). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud taotluse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et taotlus kuulub rahuldamisele. 2

(3)Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 717 lg 1 sätestab, et vahekohtu kokkulepe on poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. Vastavalt TsMS § 717 lg 2 vahekohtu kokkuleppe võib sõlmida selgesõnaliselt iseseisva kokkuleppena või lepingus selgelt eristatava eraldi tingimusena. Vastavalt TsMS § 730 lg 1 vahekohtul on õigus määrata oma pädevus ja seoses sellega lahendada ka vahekohtu kokkuleppe olemasolu ja kehtivuse küsimus. Vastavalt TsMS § 730 lg 2 vastuväide vahekohtu pädevuse suhtes tuleb esitada hiljemalt vastuses hagile. Vastavalt TsMS § 730 lg 5 kui vahekohus peab ennast asjas pädevaks, teeb ta käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 kohaselt esitatud vastuväite kohta eraldi otsuse. Vastavalt TsMS § 730 lg 6 pool võib kohtult taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vahekohtu otsuse muutmist 30 päeva jooksul otsuse kirjalikult teatavakstegemisest alates. Kuivõrd vahekohtu kokkuleppe sõlmimisega minetab lepingupool olulise põhiseadusliku õiguse, rõhutab TsMS § 717 lg 2, et vahekohtu kokkuleppe sõlmimine peab olema selge. Üheks selguse tagamise vahendiks on TsMS kohaselt see, et vahekohtu kokkulepe peab olema formuleeritud eraldi tingimusena, st seda ei tohi teha koos teiste tingimustega. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole selge ei vahekohtu kokkuleppe olemasolu ega ole täidetud ka tingimus, et vahekohtu kokkulepe peab olema formuleeritud eraldi teistest tingimustest.

§ 29

lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Pooltevahelise lepingu p 9.6 esimest osa saab mõista selliselt, et pooled on kokku leppinud, et õigussuhtele kohaldatakse Eesti õigust, sh materiaalõigust rahvusvahelise eraõiguse seaduse (RvEÕS) § 32 lg 1 mõttes. Kuivõrd arusaamatuks jääb, miks on viide vahekohtu reglemendile asetatud sulgudesse, siis võib oletada, et see osa lausest kuuluks kohaldamisele juhul kui nt mõnes teises lepingu osas oleks kokku lepitud vaidluse lahendamises vahekohtus, mida aga antud juhul tehtud ei ole. Igal juhul viitab selle lauseosa sulgudesse asetamine, et reglemendi ja seaduse konkurentsi korral kuulub kohaldamisele seadus. Seega leiab kohus, et lepingu p-s 9.6 ei sisaldu selget kokkulepet vaidluse lahendamise kohta vahekohtus. Teiseks ei ole täidetud TsMS § 717 lg 2 teine tingimus, et kokkulepe vahekohtu kohta moodustaks eraldi tingimuse. Käesoleval juhul on viide vahekohtule formuleeritud ühes lauses koos tingimusega, milles pooled lepivad kokku Eesti õiguse kohaldamises, seega ei oleks võimalik seda käsitleda eraldi kokkuleppena. Vastuseks puudutatud isikule märgib kohus, et puudub alus

§ 29

lg 3 kohaldamiseks.

§ 29

lg 3 sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Tõendatud ei ole, et üks pooltest oleks mõistnud lepingutingimust vahekohtu kokkuleppena. Õige on küll puudutatud isiku viide, et

§ 29

lg 8 sätestab, et lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti, kuid see ei õigusta ilmset kõrvalekaldumist

§ 29lg 4 sätestatud objetiiv-teleloogilise tõlgendamise nõudest. Peeter Pällin Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.