TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1228 Otsuse kuupäev 30.10.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.K.´ (K.) kaebus Tartu Vangla direktori 02.03.2009 käskkirja nr. 1-4/267 peale haldusakti tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 12.10.2009, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja A.K.; Vastustaja Tartu Vangla, esindaja jurist Marju Altsaar Resolutsioon Jätta A.K. ` kaebus haldusasjas 3-09-1228 rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 30.10.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A.K. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb tunnistada õigusvastaseks ning tühistada Tartu Vangla direktori käskkiri nr. 1-4/267 02.03.
- Tartu Vangla direktori vaidlustatud käskkirjaga „Distsiplinaarkaristuse määramine“ on otsustatud karistada kinnipeetav A.K. kartserisse paigutamisega 10 (kümme) ööpäeva Vangistusseaduse § 67 p. 1, Tartu Vangla kodukord p.7.2.3 ja direktori käskkirja 31.12.2008 nr. 1-3/150 p. 4 nõuete rikkumise eest. Käskkirja kohaselt on kinnipeetav A.K. toime pannud distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et 05.02.2009 kella 8.10 paiku eelvangistushoones 6-ndas sektsioonis hommikuse loenduse ajal ei allunud A.K. vanglaametnik V. Palmiste seaduslikule korraldusele - kanda nimesilti nõuete kohaselt nähtaval kohal ning vastas ebatsensuursete väljenditega. Kaebaja väidete kohaselt oli tal nimesilt rinnas, kuid see oli kinnitatud klambriga kuue teise nööbiaugu kohale vasakule poole, kaebaja väidete kohaselt ei ole ta ebatsensuurseid sõnu vanglaametnike aadressil öelnud vaid tegi seda endamisi oma kambris pärast seda kui kambriuks oli suletud. Kaebaja seletuste kohaselt ei saa ta nööri otsas kantavat nimesilti kaelas kanda, kuna tal on hirm kanda kaelas nööre , mistõttu on ta ka kolmel korral vangla psühhiaatri vastuvõtul käinud. Kaebaja väidete kohaselt vanglaametnikud sunnivad teda kandma nööriga nimesilti, et provotseerida sellega seonduvat vahejuhtumit. Kaebaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus ei ole läbi viidud nõuetekohaselt. Kaebajale ei ole antud võimalust endapoolseid märkmeid teha protokolli kohta, distsiplinaarmenetluse algatamisest ei ole kaebajale teavitatud koheselt. Kaebajale on arusaamatuks jäänud vanglaametnike ettekanded 152 ja 152A , kaebajat ei ole ärakuulatud ning kaebajal puudus piisav aeg materjalidega tutvumiseks. Kaebaja on seisukohal, et tema suhtes on vangla rikkunud Vangistusseaduse § 64 lg 2 nõuet, Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni sätteid, Haldusmenetlusseaduse ja Vangla Sisekorra eeskirja sätteid ja pole järgitud Euroopa Vanglareeglistiku nõudeid. Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Tartu Vangla on seisukohal, et A. K. distsiplinaarmenetluse käigus on tõendatud A. K. teo õigusvastasus ja süü teo toimepanemisel, distsiplinaarmenetluse läbiviimist reguleerivaid norme ei ole rikutud, seega on A. K. distsiplinaarkorras karistamine õiguspärane ning käskkirja tühistamiseks puudub alus. Vastustajale on arusaamatud kaebaja süüdistused kaebaja õiguste rikkumise kohta distsiplinaarmenetluse läbiviimisel. Kinnipeetava märkusi protokollile arvestatakse kui kinnipeetav avaldab midagi uut, mis varasemalt ei olnud teada. Vastustaja on märkinud, et kaebaja ise on tunnistanud teo toimepanemist, mistõttu ei olnud menetlus keeruline. Kohtuistungil väidab vastustaja esindaja, et kaebaja on käinud mitmel korral vangla psühhiaatri vastuvõtul ning tuvastatud ei ole haiguslikke nähte seoses hirmuga kanda nööriga kaelas nimesilti. Kohus, kuulanud menetlusosaliste seletused , tutvunud kirjalike materjalidega asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Kaebaja on Tartu Halduskohtus vaidlustanud Tartu Vangla direktori käskkirja 02.03.2009 nr. 14/267 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ ning taotlenud selle tühistamist. Kaebaja on vaidlustanud ka nimetatud käskkirja vaidemenetluse korras. Vaideotsusega 11.05.2009 nr. 117/334 on jäetud A. K. vaie rahuldamata.
- Asja materjalide kohaselt on määratud Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr. 1-4/267 02.03.2009 distsiplinaarkaristus ning otsustatud karistada kinnipeetav A.K. kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt ei ole A. K. 05.02.2009 kella 8.10 ajal eelvangistushoones hommikuse loenduse ajal täitnud vanglaametniku V. Palmiste seaduslikku korraldust - kanda nimesilti nõuetekohaselt nähtaval kohal ning A. K. on vastanud vanglaametnikule ebatsensuursete väljenditega. Käskkirja aluseks on VangS § 67 p. 1 , Tartu Vangla kodukord p.7.2.3 ja vangla direktori käskkiri 31.12.2008 nr. 1-3/150 p. 4 nõuete rikkumine. Vangistusseaduse § 67 p. 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele; Tartu Vangla kodukord p. 7.2.3 kohaselt on kinnipeetaval keelatud kasutada teiste isikutega suhtlemisel ebatsensuurseid, ähvardavaid , solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Tartu Vangla direktori käskkirja nr. 1-3/150 31.12.2008 p. 4 kohaselt on alates 01.01.2009 kinnipeetavatel kohustus kanda loenduse ajal vangla vormi ja kandma kaelas nähtavalt ning loetavalt vangla poolt väljastatud nimesilt.
- Kohus asub seisukohale, et kinnipeetav A. K. süü on tõendamist leidnud selles, et A. K. 05.02.2009 kella 08.10 paiku hommikuse loenduse ajal ei allunud vanglaametnik V. Palmiste seaduslikule korraldusele – kanda nimesilti nõuetekohaselt nähtaval kohal ning vastas ebatsensuursete väljenditega. A.K. on ise väitnud, et ei kandnud nimesilti nööriga kaelas , vaid kinnitas selle kuue külge vasakule poole teise nööbiaugu kohale, mistõttu on tõenäoline, et see ei olnud nähtav ning A. K. ei kandnud seda nõuetekohaselt. A. K. on ise pöördunud vangla psühhiaatri poole probleemiga, et ta ei saa nimesilti psüühilistel kaalutlustel kanda nööriga kaelas. Vangla esindaja sõnutsi ei ole tuvastatud kaebajal haiguslikke nähtusid seoses paela või nööri kandmisega kaelas ning seega ei ole kaebaja väide, et tal on paranoiline hirm kanda kaelas nööri või paela , usutav. Kaebaja on ise väitnud, et on käinud kolmel korral psühhiaatri vastuvõtul samas küsimuses, psühhiaater ei ole tuvastanud A.K. sellekohaseid haiguslikke nähte. Asja materjalide juurde lisatud vanglaametnike ettekannetest nr. 152 ja152A nähtuvalt ei ole A. K. kandnud kaelas nõuetekohaselt kinnipeetavale ettenähtud nimesilti hommikuse loenduse ajal ning nimetatud ettekannete kohaselt on kaebaja kasutanud ebatsensuurseid sõnu teistega suhtlemisel. Kaebaja väidab kohtuistungil, et ta on küll ebatsensuurseid sõnu kasutanud, kuid mitte vanglaametnike aadressil. A. K. on oma kirjalikus seletuskirjas ka vabandanud ebatsensuurse sõna kasutamise eest ning märkinud ka, et vanglaametniku käitumine oli provotseeriv, mis viis teda endast välja. Seega kinnitab ebatsensuursete sõnade kasutamist kaebaja ise, ning kohus on seisukohal, et kaebaja enda kirjalik seletus selle kohta, et ta on vabandanud ebatsensuursete sõnade kasutamise pärast ning väitnud, et vangla ametniku käitumine oli provotseeriv, mis viis kaebajat endast välja, on tõendatud asjaolu, et ebatsensuursete sõnade kasutamine oli suunatud vanglaametnikule. Samuti on kaebaja aru saanud, et tema poolne väljend on solvav. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav on kohustatud vastuväideteta täitma vanglaametnike seaduslikke korraldusi ning vanglaametniku korraldus tuleneb Tartu Vangla direktori käskkirjast nr. 1-3/150 31.12.2008 p.
- Kaebajale on määratud karistus nii ebatsensuursete sõnade kasutamise eest suhtlemisel teise isikuga ning selle eest, et kaebaja ei ole kandnud kaelas loenduse ajal nähtavalt ning loetavalt vangla poolt väljastatud nimesilti.
- Vangistusseaduse § 63 lg 1 alusel võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristust kui kinnipeetav rikub Vangistusseaduse, Vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõudeid süüliselt. VangS § 63 lg 1 p. 4 alusel võib distsiplinaarkaristusena kohaldada kuni 45 ööpäeva kartserisse paigutamist. Distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Tulenevalt VangS § 64 viib distsiplinaarmenetluse läbi vanglateenistus ning selgitab välja distsipliinirikkumise asjaolud. Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse ning distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarmenetluse protokolli nõuded tulenevad Vangla Sisekorraeeskirja sätetest. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana, mida tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast. Distsiplinaarkaristus on määratud A. K. Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr. 1-4/267 02.03.2009, mille kohaselt on Vangistusseaduse § 63 lg 1 p. 4 alusel karistatud kinnipeetav A.K. 10 ööpäevase kartserisse paigutamisega. Kaebaja väidete kohaselt on rikutud tema suhtes distsiplinaarmenetlusnorme. Asja materjalide kohaselt on vanglatöötajate Voldemar Palmiste ja Aivar Jereti ettekanded nr. 152 ja 152A koostatud 05.02.2009 , see on samal päeval kui toimus sündmus ning ettekannetest nähtuvalt on kinnipeetavale koheselt samal päeval ettekande koostamisest teavitatud ning antud kaebajale võimalus omapoolse seletuse kirjutamiseks. A. K. on omapoolse seletuse kirjutanud samal kuupäeval, seega pidi A.K. olema teadlik 05.02.2009, et tema suhtes algatatakse distsiplinaarmenetlus, kuigi hilisemalt - 16.02.2009 on kaebajalt selle kohta võetud allkiri. Seega ei ole vangla rikkunud kaebaja suhtes VangS § 64 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab olema kinnipeetav informeeritud distsipliinirikkumisest koheselt. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja distsiplinaarmenetluse ajal etapeeritud Tallinna Vanglasse ning distsiplinaarmenetluse protokolli on kaebajale tutvustatud Tallinna Vanglas 27.02.2009, millele on kaebaja teinud omapoolsed märkused, mistõttu on põhjendamata kaebaja väide, et vangla on rikkunud tema suhtes vangla sisekorraeeskirja § 98 p. 3 sätet. Kaevatav käskkiri on vormistatud 02.03.2009 ning on kaebajale tutvustatud 04.03.
- Vanglaametniku L.Õkva seletusest 20.03.2009 vangla direktorile nähtub, et kinnipeetav A. K. on tutvustatud distsiplinaarmenetluse materjale 16.02.2009, so. samaaegselt kui esitati kinnipeetavale teatis distsiplinaarmenetluse algatamise kohta. 16.02.2009 teatisest nähtuvalt on antud kaebajale võimalus esitada omapoolseid väiteid ja selgitusi intsidendi kohta, mida A. K. täiendavalt teinud ei ole. Kohus asub seisukohale, et kaevatav haldusakt on õiguspärane, haldusakt on antud selleks pädeva haldusorgani poolt kehtiva seaduse alusel ja on sellega kooskõlas, haldusakt on proportsionaalne ning haldusaktis on viited nii faktilistele kui ka õiguslikele alustele. Haldusaktis on märgitud kaalutlused ning arvesse on võetud distsiplinaarkaristuse määramisel asjaolu, et A. K. on eelnevalt samalaadse rikkumise eest karistatud 3 korda. Seega on A.K. teadlik teo õigusvastasusest ning hoolimata varasematest distsiplinaarkaristustest on toime pannud uue distsipliinirikkumise. Kokkuvõttes ei ole Tartu Vangla asja menetlemisel rikkunud A. K. suhtes Vangistusseaduse, Vangla sisekorraeeskirjade sätteid ega muid õigusaktide nõudeid ega kaebaja subjektiivseid õigusi. Asjakohatu on kaebaja viide kirjalikus kaebuses Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni Artikkel 61 p. 3 b rikkumisele , kuna nimetatud säte on reguleerinud kuriteos süüdistatava isiku õigusi – õigus õiglasele kohtulikule arutamisele, antud juhul on tegemist haldusmenetlusega. Samuti on asjakohatu kaebaja viide Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusele liikmesriikidele p. 23.1, mis reguleerib vangide õigust õigusabile ja p. 98.
- Kohus märgib, et kaebajal on olnud piisavalt aega ja võimalusi enda kohtuasja ettevalmistamiseks ning kaebaja kaebust on menetletud avalikul kohtuistungil ning kaebajale ei ole tehtud mingeid takistusi juurdepääsuks õiguslikele küsimustele. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg
- Menetluskulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks