Obsah (10)

§ 4§ 30§ 45§ 43§ 42§ 44§ 46§ 22§ 19§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 5. mai 2009.a Tallinn Haldusasja number 3-07-692 Haldusasi Oleg Gogin´i kaebused Loksa Linn

) § 22 lg 1 p 21 kohaselt volikogu ainupädevusse kuulub volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine.

§ 4

lg 2 kohaselt Loksa Linnavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

§ 30

lg 1 p 2 kohaselt Loksa Linnavalitsus lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis Loksa Linnavolikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks Loksa Linnavalitsusele. Loksa Linnavolikogu 02.11.2006 määruse nr 39 „Linnavolikogu liikmetele linnavolikogu tööst osavõtu eest tasu suuruse ja maksmise korra kinnitamine“ kohaselt volikogu esimehele makstakse hüvitust 10 000 krooni kuus. Loksa Linnavalitsus on kohustatud täitma Loksa Linnavolikogu määrust nr

1. Loksa Linnavolikogu esimehele, komisjoni esimeestele, volikogu liikmetele tasu ja hüvituse maksab välja Loksa Linnavalitsus. Loksa Linnavolikogu esimees O.Gogin esitas 08.03.2007 Loksa Linnavalitsusele ettepaneku volikogu esimehele 2007.aasta veebruarikuu eest hüvituse maksmiseks ja 05.04.2007 esitas ettepaneku volikogu esimehele 2007.aasta märtsikuu eest hüvituse maksmiseks. Loksa Linnavalitsus ei ole talle volikogu esimehe hüvitust 2007.aasta veebruarikuu ja märtsikuu eest maksnud. O.Gogin leiab, et Loksa Linnavalitsuse tegevusetus, mis seisneb kaebuse esitajale volikogu esimehe hüvitise välja maksmata jätmises
2. aasta veebruarikuu ja märtsikuu eest, on seadusevastane, rikub volikogu esimehe O.Gogin´i õigust saada hüvitist.
3. Kaebuse täpsustuses (haldusasja nr. 3-07-692 toimik I kd tl 16-32) leiab kaebaja, et O.Gogin on volikogu esimees ka pärast 09.02.
4. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9, millega avaldati umbusaldust volikogu esimehele O.Goginile, on tühine, kuna Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi kokkukutsumisel ja läbiviimisel rikuti oluliselt seadusega kehtestatud korda ja istungil osales ainult 7 volikogu liiget. Seega ei saa istungit kehtivaks lugeda. 11.
5. Vabariigi Valimiskomisjon oma 21.05.2007 otsuses nr 88 teostas järelevalvet Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 otsuse nr 1 üle ja tuvastas, et Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1, millega olid taastatud kahe volikogu liikme Õ.Teern´i ja A.Kaskla volitused, on tühine. Seega Õ.Teern ja A.Kaskla ei ole Loksa Linnavolikogu liikmed. Vabariigi Valimiskomisjon on seisukohal, et Riigikohus leidis 07.02.2007 otsuses asjas nr 3-4-1-1-07, et Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 koosolekut juhatas isik, kes komisjoni koosseisu ei kuulu, mistõttu tühistas Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 otsuse nr
6. Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 otsuste tühisus tuleneb ka Riigikohtu 23.03.2007 otsusest nr 3-4-1-6-
7. Sellest otsusest tulenevalt Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 koosolekul osales ainult üks valimiskomisjoni liige ja seega on ilmselge, et see valimiskomisjoni koosolek ei olnud pädev organ. Sellest tulenevalt Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1 „Muudatused Loksa Linnavolikogu koosseisus“ on tühine. 11.
8. Kuna Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1 on tühine siis Õ.Teern ja A.Kaskla volikogu liikme volitused ei ole taastatud ja nemad ei olnud seisuga 09.02.2007 volikogu liikmed.

§ 45

lg 5 kohaselt volikogu esimehe ja linnapea umbusaldamiseks ning valimiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Loksa Linnavolikogu koosseisus on 15 volikogu liiget. Seega Loksa Linnavolikogu koosseisu häälteenamus on vähemalt 8 volikogu liiget. Vastavalt istungi protokollile Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungil osales 9 inimest, s.h. 7 volikogu liiget ning Õ.Teern ja A.Kaskla. Kuna Õ.Teern ja A.Kaskla ei ole volikogu liikmed siis Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungil osales ainult 7 volikogu liiget. 3 11.

1. Loksa Linnavolikogu esimees O.Gogin kutsus kokku volikogu 02.02.2007 istungi. 28.01.2007 volikogu esimees O.Gogin tegi istungi kutse teatavaks volikogu liikmetele. Seoses sellega, et Loksa linnasekretär A.Öösalu keeldus ettepaneku tegemisest jaoskonnakomisjoni koosseisu nimetamise kohta ja seoses sellega, et Loksa linnavalitsus ei esitanud volikogule ettepanekut laenu kohta Loksa Linnavolikogu esimees O.Gogin otsustas jätta volikogu 02.02.2007 istungi ära ja andis volikogu aseesimehele I.Ignahhinile korralduse edastada volikogu liikmetele volikogu esimehe teade, et kutse volikogu 02.02.2007 istungile on tühistatud ja et volikogu istungit ei toimu. Vastavalt Loksa Linnavolikogu 02.02.2007 istungi protokollile on volikogu liikmed volikogu esimehe teate istungi ärajätmise kohta kätte saanud. 11.
2. Volikogu esimehel on seaduslik õigus jätta tema poolt kokku kutsutud volikogu istung ära. Volikogu esimehe kutse volikogu istungile on volikogu töökorralduse sisedokument, seega on volikogu esimehel haldusmenetluse seaduse kohaselt seaduslik õigus tema poolt väljastatud sisedokumenti ka kehtetuks tunnistada. Seega volikogu esimees saab väljakuulutatud volikogu istungi ära jätta. 11.
3. Seejärel volikogu liikmed V.Fjodorov, R.Heina, R.Järve, G. Nikitina, J.Täht, E.Stranberg, V.Grill, A.Kaskla, Õ.Teern otsustasid kokku kutsuda volikogu 02.02.2007 istungi omaalgatuslikult. Omaalgatuslikult kokku kutsutud volikogu 02.02.2007 istungit juhatas volikogu aseesimees V.Fjodorov.

ei sätesta volikogu liikmetele võimalust koguneda volikogu istungile omaalgatuslikult. Seega volikogu 02.02.2007 istungit ei ole toimunud, kuna see ei olnud pädev haldusorgan. HMS §-des 54, 60 ja 63 sätestatust tulenevalt Loksa Linnavolikogu nimel vastuvõetud Loksa linnavolikogu 02.02.2007 otsuseid ei ole andnud pädev haldusorgan ja 02.02.2007 vastuvõetud otsused ja istungil toimunud umbusalduse algatamised on tühised algusest peale, need ei loo õiguslikke tagajärgi. 11.

1. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi kutsus kokku volikogu aseesimees V.Fjodorov, kes ei ole volikogu esimehe O.Gogini asendaja ja temal puudus pädevus volikogu 09.02.2007 istungi kokkukutsumiseks. Seega V.Fjodorovi kutse volikogu 09.02.2007 istungile on tühine ja volikogu 09.02.2007 istungit ei ole toimunud ja seega on tühine ka volikogu 09.02.2007 otsus nr 9 „Loksa Linnavolikogu esimehele O.Goginile umbusalduse avaldamine“. 11.
2. Vastavalt Loksa Linnavolikogu 02.02.2007 istungi protokollile otsustas volikogu 02.02.2007 istung V.Fjodorovi juhatusel kutsuda kokku volikogu 09.02.2007 istungi.

§ 43

lg 1 kohaselt volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja.

ja Loksa linna põhimääruse kohaselt volikogul selline pädevus puudub. Seega volikogu 02.02.2007 otsus kutsuda kokku volikogu 09.02.2007 istungi on tühine. 11.8.

§ 43

lg 3 kohaselt volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Vastavalt Loksa postkontori saadetiste aruandele V.Fjodorovi kirjad koos volikogu istungi kutsetega olid Loksa postkontorisse sisse tulnud laupäeval, 03.02.2007 kell 13.42, st 18 minutit enne postkontori sulgemist. Seega V.Fjodorov pidi olema teadlik, et kutsed tehakse volikogu liikmetele teatavaks 05.02.2007. 9. veebruariks ei olnud veel möödunud

§ 43lg-s 3 sätestatud neljapäevane tähtaeg.

Seega Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi kokku kutsumisel rikuti oluliselt

§ 43

lg-s 3 sätestatud volikogu istungi kokkukutsumise korda ja ka seetõttu Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istung ei ole pädev ning sellel vastu võetud otsused on tühised.

1. Kaebuse esitaja esitas kohtule 16.03.2009 kaebuse põhjenduse muutmise, milles palus kohtul asendada Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi ja volikogu otsuse nr 9 4 vastuvõtmisega seonduvad põhjendused 16.03.2009 esitatud põhjendustega ja võtta arvesse ja uurida ainult 16.03.2009 esitatud põhjendusi. 12.
2. Kaebaja teatab kaebuse põhjenduse muutmises, et jääb oma seisukoha juurde, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 32, millega väidetavalt volikogu esimehele O.Goginile avaldati umbusaldust, on tühine. 12.
3. Kaebajal on õigus saada volikogu esimehe hüvitust pärast 09.02.2007 seoses sellega, et ka pärast 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu esimeheks oli O.Gogin, kuna Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9, millega väidetavalt volikogu esimehele O.Goginile oli avaldatud umbusaldust, ei ole volikogu poolt vastu võetud ja ei kehti. 12.
4. Kaebaja leiab, et pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 09.02.2007 toimus Loksa Linnavolikogu istung, Loksa Linnavolikogu koosseisus on 15 liiget, Loksa Linnavolikogu koosseisu häälteenamus on 8 liiget. Vastavalt volikogu 09.02.2007 istungi protokollile osales istungil 9 inimest, s.h. 7 volikogu liiget ning Õnne Teern ja Aivar Kaskla, kes ei olnud volikogu liikmed. Seega Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungil osales ainult 7 volikogu liiget. 12.
5. Asjaolu, et Õ.Teern ja A.Kaskla ei olnud volikogu liikmed tuleneb sellest, et Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1, mille alusel nad said volikogu liikme volitused, on tühine. Õ.Teern ja A.Kaskla olid nimetatud volikogu liikmeteks Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 otsusega nr 1 ”Muudatused Loksa Linnavolikogu koosseisus”. Riigikohtu ja Vabariigi Valimiskomisjoni lahendites on tehtud kindlaks, et Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 koosolek ei ole pädev organ ja selle koosoleku otsused on tühised, sh Loksa Linnavalimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1 „Muudatused Loksa Linnavolikogu koosseisus”. Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsusega nr 51 olid Loksa Linna Valimiskomisjoni liikmeteks nimetatud T.Murdvee, J.Paesüld ja Õ.Tedrekin (http://www.loksa.ee/public/files/vk12.pdf).Vastavalt jõustunud Tallinna Halduskohtu kohtuotsusele haldusasjas 3-07-123 on Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsus nr 51 tühine. Ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23.03.2007 otsuse nr 3-4-1-6-07 seisukoha kohaselt on Loksa Linna Valimiskomisjoni koosseisu muutnud Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsus nr 51 tühine ja Õ.Tedrekinil ning J.Paesüllal ei olnud seetõttu valimiskomisjoni liikme volitusi. Vabariigi Valimiskomisjon oma 21.05.2007 otsuse nr 88 punktis 13 teostas järelevalvet Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 otsuse nr 1 üle ja tuvastas, et Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1, millega olid taastatud Õ.Teern´i ja A.Kaskla volikogu liikme volitused, on tühine. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis 07.02.2007 otsuses nr 3-4-1-1-07, et Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 koosoleku kutsus kokku ja seda juhatas isik, kes valimiskomisjoni koosseisu ei kuulu ja seega Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 koosolek ei olnud pädev organ. See oli nii oluline rikkumine, et valimiskomisjoni vastuvõetud otsused sellel koosolekul kuuluvad tühistamisele. Vastavalt Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 koosoleku protokollile valimiskomisjoni koosolekust võtsid osa T.Metsma, S.Granström, Õ.Tedrekin ja J.Paesüld. Kuna Loksa Linna Valimiskomisjoni koosseisu muutnud Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsus nr 51 oli tühine ja Õ.Tedrekinil ning J.Paesüllal ei olnud seetõttu valimiskomisjoni liikme volitusi ning T.Metsma üldse ei olnud valimiskomisjoni liige, siis osales kuuest Loksa Linna Valimiskomisjoni liikmest 10.01.2007 koosolekul ainult üks liige. On ilmselge, et tulenevalt nendest asjaoludest Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 koosolek on mittepädev haldusorgan ja koosoleku otsused on tühised. Seega Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1 „Muudatused Loksa Linnavolikogu koosseisus” on tühine. 5 12.
6. Eeltoodust tulenevalt on ilmselge, et Õ.Teern ja A.Kaskla ei olnud seisuga 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu liikmed ja Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungil osales ainult 7 volikogu liiget.

§ 45lg 5, sätestab, et volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega.

Eeltoodust tulenevalt on ilmselge, et Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 9 poolt hääletas 7 volikogu liiget, mis ei ole Loksa Linnavolikogu koosseisu häälteenamus. See aga tähendab, et tulenevalt

§ 45

lõikest 5 Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsust nr 9 „Loksa Linnavolikogu esimehele O.Goginile umbusalduse avaldamine“ ei ole volikogu poolt vastu võetud ja seega ei kehti. Seega ka pärast 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu esimeheks on O.Gogin. 12.6. Ja isegi kui volikogu esimees sellise otsuse, mis ei ole volikogu poolt vastuvõetud, allkirjastab, siis selline otsus ei muutu kehtivaks. Kaebaja leiab, et käesolev järeldus ka on ilmselge.

§ 42

lg 3 kohaselt volikogu esimees kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele. Kui vaatamata

§ 42

lg-s 3 sätestatud korrale volikogu esimees allkirjastab ja avalikustab volikogu otsuse, mis ei ole volikogu poolt vastu võetud, siis selline allkirjastatud otsus ei ole kehtiv. Otsus on ka tühine, kuna tulenevalt

i §-st 42 volikogu esimehel puudub pädevus allkirjastada otsust, mis ei ole volikogu poolt vastu võetud. Kaebaja leiab, et need volikogu otsuse vastuvõtmise tingimused on ilmselged. Rein Heina allkirjastas volikogu esimehe nimel Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 9, mis ei olnud volikogu poolt vastu võetud. Vastavalt

§ 42lg 3 selline õigus ja pädevus R.Heinal puudus.

Seoses sellega R.Heina poolt allkirjastatud Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9 on tühine. 12.7.

-is ei ole sätestatud volikogu istungi kvoorumi mõistet ja nõuet. Kvoorumi mõistet ei ole sätestatud ka teistes seadustes või Loksa linna põhimääruses. Seega on vastustaja põhjendused seonduvalt volikogu istungi kvoorumiga asjakohatud ja kaebaja palub vastustaja seletused seotud Loksa Linnavolikogu istungi kvoorumiga arvesse mitte võtta. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Vastustaja seletuses kaebuse kohta (toimik nr 3-07-692 II kd tl 3-32) kaebust ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
2. Kaebuse esitajale avaldati esmakordselt umbusaldust 01.09.2006 otsusega nr.
3. Vastustaja leiab, et 01.09.2006 ning 02.02.2007 ja 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu istungitel toimunut ei saa vaadelda lahus, vaid nimetatud sündmused peegeldavad üheselt kaebuse esitaja kui umbusaldatud volikogu esimehe tegelikke eesmärke ja soove Loksa Linnavolikogu istungitega erinevatel viisidel manipuleerimisel. Nimelt nähtub varasematest ja hilisematest Loksa Linnavolikogu istungite materjalidest, et enne esmakordset umbusalduse avaldamist 01.09.2006 eiras kaebuse esitaja pidevalt seaduse norme, jättes volikogu liikmetele kutsed saatmata. 14.
4. Võttes arvesse sellist kaebuse esitaja käitumist, mis ei olnud seaduse ega Loksa linna põhimäärusega kooskõlas, esitasid volikogu liikmed 10.08.2006 avalduse umbusalduse avaldamiseks linnapea A.Kaarmann’i, volikogu esimehe O.Gogin’i, volikogu aseesimehe I.Ignahhin’i ja volikogu komisjonide juhtide S.Piibemann’i ja M.Kröönström’i vastu ning tegid ettepaneku kaebuse esitajale kutsuda kokku volikogu istung umbusalduste menetlemiseks 18.08.2006 kell 18:
5. Kaebuse esitaja kutsus volikogu istungi kokku alles 01.09.2006 ja seda kell 08:30, seega ilmselt eesmärgiga välistada võimalikult paljude liikmete ilmumist istungile. 14.
6. Seejärel kolm Loksa Linna Valimiskomisjoni liiget – M.Praks, M.Jõgine ja H.Pajula, kogunesid 01.09.2006 vahetult enne toimuvat volikogu istungit ning valisid Loksa Linna 6 Valimiskomisjoni aseesimeheks M.Praks’i. Selles koosseisus võtsid linna valimiskomisjoni liikmed hommikul kell 8:15 (vahetult enne volikogu istungi algust) vastu otsuse nr. 37 „Muudatused Loksa Linna Valimiskomisjoni koosseisus”, millega peatati V.Grill’i volitused kolmeks kuuks ja määrati linnavolikogu liikmeks A.Nikonova. 14.
7. Samal päeval, s.o. 01.09.2006, kell 8:30 kogunes istungile Loksa Linnavolikogu. Istungi päevakorras oli muude küsimuste hulgas Loksa Linnavolikogu esindaja valimine Vabariigi Presidendi valimiskokku. Nagu nähtub Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi protokollist, luges istungi alguses kaebuse esitaja ette Loksa Linna Valimiskomisjoni otsused nr. 36 ja nr. 37, millega peatati volikogu liikmete E.Stranberg’i ja V.Grill’i volikogu liikmete volitused ning määrati volikogu liikmeteks L.Oksenenko ja A.Nikonova. O.Gogin nõudis vahetult enne istungi algust kvoorumilehe kohest ümbervormistamist ja V.Grill’i ja E.Stranberg’i nimede sellest väljajätmist. Kuivõrd volikogu liikmetele teadaolevalt puudusid Loksa Linna valimiskomisjoni koosolekult valimiskomisjoni esimees ja valimiskomisjoni aseesimees, ilma kelleta puudub valimiskomisjonil pädevus otsuseid vastu võtta, siis esitas volikogu liige R.Heina kaebuse esitajale suulise järelepärimise, milles viitas eelnimetatud asjaoludele ning rõhutas, et eeltoodust tulenevalt ei ole Loksa Linna Valimiskomisjoni otsused õiguspärased ning volikogu liikmete E.Stranberg’i ja V.Grill’i volitused on kehtivad.Kaebuse esitaja vastas R.Heina järelepärimisele, et teda ei huvita, kas Loksa Linna valimiskomisjoni otsused on seaduslikud ning nõudis E.Stranberg’i ja V.Grill’i lahkumist volikogu istungisaalist. Kuna V.Grill ja E.Strandberg protesteerisid sellisele omavolile, teatas kaebuse esitaja, et nemad istuvad volikogu laua taga külalistena. 14.
8. R.Heina tegi ettepaneku jätta päevakorrast välja punktid 1-6, sealhulgas Loksa Linnavolikogu esindaja valimine Vabariigi Presidendi valimiskogusse ja palus ettepanek panna hääletusele. Samuti tegi R.Heina ettepaneku muuta päevakorda ja panna ettepanek hääletusele. Soovimata ettepanekut hääletada, tegi kaebuse esitaja omapoolse ettepaneku päevakorra muutmiseks ja tema poolt esitatud päevakorra kinnitamiseks. R.Heina palus volikogu esimehel järgida linna põhimäärust ja hääletada ettepanekuid esitamise järjekorras, millest kaebuse esitaja keeldus. Selle asemel viis kaebuse esitaja läbi oma ettepaneku hääletamise, kus ettepaneku poolt hääletasid 7 volikogu liiget ja volikogu liikme staatust mitteomav L.Oksenenko. Volikogu saalis viibinud õiged volikogu liikmed ei saanud hääletamisele pandud otsuste osas oma seisukohtasid avaldada, sest kõik päevakorrapunktid pandi hääletusele selliselt, et küsiti poolthääli ja samal ajal vastuhääli ei tuvastatud. Kaebuse esitaja ei soovinud teada, kes olid tema ettepanekule vastu hääletanud või erapooletuks jäävad volikogu liikmed, teatades, et asub päevakorras olevaid küsimusi menetlema. Seetõttu lõi kaebuse esitaja oma tegevusega olukorra, kus kahe õige volikogu liikme häälte mittelugemisega saadi soovitud häälteenamus ja samal ajal kõrvaldati ka võimalus, kus õiged volikogu liikmed oleksid saanud samas ruumis jätkata hääletamist ja volikogu istungil toimunu hiljem vaidlustada ebaõigete häälte jaotumise pealt. Seetõttu oli volikogu tegelik enamus oma mandaadi nimetatud istungil täielikult kaotanud ja neil puudus vähimgi võimalus oma tahte väljendamiseks. 14.
9. Kuivõrd Loksa Linnavolikogu liikmete enamus oli kaebuse esitaja sellise omavolilise ja ebaseadusliku käitumise tagajärjel sattunud olukorda, kus istungi pidamine sellisel viisil osutus võimatuks, otsustas Loksa Linnavolikogu enamus jätkata istungit Loksa linnavalitsuse väikeses saalis, järgides seejuures kehtivates õigusaktides linnavolikogu istungi läbiviimisele sätestatud nõudeid ja piiranguid. 01.09.2006 istungi protokollist nähtub üheselt, et 01.09.2006 toimunud R.Heina poolt juhatataval Loksa Linnavolikogu istungil leidis aset üksnes üks korrapärastest reeglitest väljuv sündmus. Nimelt olid kaheksa volikogu liiget ehk volikogu enamus volikogu esimehe meelevaldse tegevuse tõttu sunnitud lahkuma istungit jätkama kõrvalsaali. Seejuures on oluline märkida, et Loksa Linnavolikogu enamus ei kutsunud kokku 7 selleks eraldi uut istungit, vaid jätkas senini toimunud ja võimatuks muutunud istungit aseesimehe juhtimisel. 14.
10. Siinkohal on oluline, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 päevakorras oli muuhulgas kaebuse esitajale umbusalduse avaldamise otsustamine.

§ 45

kohaselt on volikogu esimehele umbusalduse otsustuse vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Kuivõrd Loksa Linnavolikogu koosneb 15-st liikmest, on volikogu esimehele umbusalduse avaldamiseks vajalik 8 liikme toetus. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 R.Heina poolt juhitud istungi protokolli punktist 2 nähtub, et Loksa Linnavolikogu esimehele O.Gogin’ile umbusalduse avaldamise poolt hääletasid V.Fjodorov, R.Heina, G.Nikitina, J.Täht, H.Treisalt, K.Veidemann, V.Grill ja E.Stranberg ehk 8 Loksa Linnavolikogu liiget. Kaebuse esitaja poolt juhitud istungi protokolli punktist 2 nähtub, et O.Gogin’ile kui Loksa Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise poolt hääletas ka R.Järve, seega üheksas Loksa Linnavolikogu liige. Ülaltoodud andmete põhjal tuleb nõustuda faktiga, et kaebuse esitajal puudub alates 01.09.2006 usaldus Loksa Linnavolikogu enamuse poolt, mistõttu kõigi volikogu istungi pidamise menetlusnormide järgimisel nii kaebuse esitaja enda, kui ka nende 8 liikme, kes lahkusid istungi jätkamiseks teise saali, poolt, oleks kaebuse esitajale umbusaldus igal juhul avaldatud. 14.

1. Vastustaja leiab, et ka 01.09.2006 otsuste õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda faktilisest olukorrast ja silmas pidada eesmärki tagada kohaliku omavalitsuse organite korrapärane funktsioneerimine, tunnistades sellega linnavolinike koosseisu enamuse pädevust võtta erandkorras vastu otsuseid isegi juhul, kui volikogu esimees seda kõikide võimalustega takistada püüab. Sellest tulenevalt tuleb 01.09.2006 otsuste vastuvõtmisel tehtud menetlusnormist kõrvalekaldumist käsitleda formaalse rikkumisena, mis ei saa tuua kaasa Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr. 32 (kaebuse esitajale umbusalduse avaldamine) tühisust, kuivõrd selline viga ei saanud mõjutada sisulist otsust haldusakti üle. Vastustaja on seisukohal, et HMS §-s 63 lg. 2 p. 3 sätestatud haldusakti tühisuse alus antud juhul puudub, mistõttu on väär seisukoht, nagu oleksid kõik Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsused ja seejärel kõik R.Heina juhatamisel vastuvõetud õigusaktid põhiseadusevastased. Kuivõrd kõik 01.09.2006 otsused, sealhulgas otsus nr. 32 avaldada kaebuse esitajale umbusaldust, võeti vastu Loksa Linnavolikogu häälteenamusega, siis isegi kõikide formaalsete menetlusnormide järgimise korral ei saaks hääletamiste tulemused muutuda sellisel viisil, et see oleks mõjutanud asjade otsustamist. On ilmselge, et kaebuse esitajal puudub Loksa Linnavolikogu enamuse usaldus, mistõttu võttis sama Loksa Linnavolikogu koosseis samasisulised otsused korduvalt uuesti vastu.
2. Järelevalvet Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi üle teostas ka Harju Maakonna Valimiskomisjon, kes leidis, et alates
3. septembrist 2006 on olnud legitiimne Loksa Linnavolikogu algselt V.Fjodorov’i ning hiljem R.Heina poolt juhitav Loksa Linnavolikogu ning osundatud Harju Maakonna Valimiskomisjoni otsust nr 3 ei ole vaidlustatud.
4. Loksa Linnavolikogu liikmed kogunesid 02.02.2007 AS Eraküte ruumidesse, et osaleda kell 17:05 algaval Loksa Linnavolikogu istungil, mille kutsus kokku kaebuse esitaja. Kogu ajaperioodi vältel alates 01.09.2006 kuni 02.02.2007 ei käsitlenud volikogu liikmete enamus kaebuse esitajat volikogu esimehena ning tema poolt kokku kutsutud istungile kogunesid nad vaid tingitult mitmetest kohtumenetlustest, samuti kaebuse esitajaga seotud isikute (E.Toonverk ja A.Kaarmann) ja nende esindaja poolt avaldatud surve tõttu, et tekitatud olukorras selgust luua. Linnavolikogu 02.02.2007 istungile ilmumise ainsaks eesmärgiks oli kaebuse esitajale veelkord teistkordse umbusaldusmenetluse algatamine. 16.
5. Kümme minutit enne volikogu ametlikku algust avastasid kohale saabunud volikogu liikmed, et kaebuse esitaja on end peitnud kabinetti nr. 13, kuigi temale kuuluv auto Peugeot 8 892 MDR seisis maja kõrval. Kaebuse esitaja korraldusel ilmus trepile hoopis Loksa Linnavolikogu liige I.Ignahhin, kes ütles, et kaebuse esitajat majas ei ole ja jagas volikogu liikmetele pabereid, millele oli kirjutatud, et volikogu jääb sel päeval ära. Kuna volikogu enamus, üheksa liiget viieteistkümnest, oli tulnud volikogu istungile ja teadaolevalt oli majas ka kaebuse esitaja, kes ei soovinud volikogu juhtida, viisid volikogu liikmed läbi volikogu istungi. 16.
6. Täiesti asjakohatud on kaebuse esitaja seisukohad, nagu oleks volikogu esimehel õigus igal ajal tema poolt määratud istung ära jätta ning kutsed tühistada. Sellist volikogu õigust võib küll lubada olukorras, kus istungi ärajätmisest teavitatakse volikogu liikmeid piisava ajavaruga sellisel viisil, et nad ei peaks põhjuseta kohale ilmuma, kuid kindlasti mitte 5 minutit enne istungi algust kolmanda isiku kaudu olukorras, kus kaebuse esitaja enda istungile ilmumist ja istungi läbiviimist miski ei takistanud.

§ 43

lg-s 3 sätestatud 4-päevane tähtaeg istungi etteteatamiseks on sätestatud just selleks, et volikogu liikmed saaksid oma aega planeerida ning õigeaegselt istungile ilmuda. Seega eeldab seadus seda, et volikogu töökorralduses arvestatakse mitte üksnes volikogu esimehe isiklike prioriteetide, vaid ka volikogu liikmete õigustega. 16.3. Vastustaja hinnangul on alusetu ka see kaebuse esitaja väide, nagu polnuks V.Fjodorov’il õigust juhatada 02.02.2007 istungit, kuna vastavalt Loksa Linna põhimääruse § 10 lg-le 2 määrab volikogu esimeest asendava aseesimehe volikogu esimees. Asendava aseesimehe määramine volikogu esimehe poolt on mõeldav vaid siis, kui volikogu esimehe mitteilmumine on ettenähtav tulenevalt objektiivsest põhjusest (töölähetus, haigus vms.) ja volikogu esimehel on piisavalt aega enne istungit, et tööasju korraldada, mitte aga siis, kui volikogu esimees lihtsalt teadmata põhjusel ei ilmu tema enda poolt määratud istungile ja kasutab ära põhimääruses sisalduvat lünklikku regulatsiooni, püüdes välistada volikogu liikmete õigusi volikogu istungi läbiviimisel. Ka Riigikohus on oma 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-35-01 otsustanud, et seadusandja on üldjuhul jätnud vallavolikogu enese otsustada selle, kes asendab volikogu esimeest istungi juhatamisel. Tuginedes osundatud põhimõttele ning tagades Loksa Linnavolikogu korrapärast tööd, mis oleks vastasel juhul kaebuse esitaja meelevaldse tegevuse tõttu ilmselt takistatud, juhatas Linnavolikogu istungit peitupugenud kaebuse esitaja asemel

§ 44lg 1 kohaselt aseesimees V.Fjodorov.

Seetõttu ei saa Loksa Linnavolikogu 02.02.2007 istungit pidada omaalgatuslikuks ega seadusevastaseks. 16.4.

§ 46lg.

1 järgi võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse liikmele.

§ 46lg 11 kohaselt toimub umbusalduse algatamine volikogu istungil.

Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Kooskõlas osundatud seaduse sätetega andsid 9 volikogu liiget 15-st 02.02.2007 istungi algul sisse teistkordselt mitmed umbusaldusavaldused, sealhulgas volikogu väidetavale esimehele O.Gogin’ile ja linnapeale A.Kaarmann’ile. Järgmise istungi ajaks määras volikogu aseesimees 09.02.2007, toimumiskohaks Loksa linnavalitsuse saali. On oluline märkida, et kaebuse esitaja oli kutsutud tulema volikogu istungit juhatama, kuid ta siiski otsustas ka sellele istungile mitte ilmuda. 16.

1. Pärast volikogu istungit jäid volikogu liikmed ootama varjunud väidetava volikogu esimehe väljumist majast. Ligi poolteist tundi hiljem, kell 19:00 selgus, et kaebuse esitaja on väljunud maja tagauksest ja hiilis auto juurde, et vargsi ära sõita. Volikogu liikmed läksid ta juurde, et temaga vestelda, mille peale kaebuse esitaja kihutas nende vahelt läbi, seades otseselt ohtu Loksa Vene Gümnaasiumi direktori elu. Seega pole vastustaja ja volikogu liikmete arvates vähimatki kahtlust selles, et kaebuse esitaja poolne tema poolt 02.02.2007 9 kokku kutsutud volikogu istungi äkiline ärajätmine oli suunatud sellele, et takistada volikogu istungite pidamist volikogu koosseisu enamuse osavõtul ja selle kaudu järjekordselt püüda välistada endale umbusalduse avaldamist. 16.
2. Kaebuse esitaja seisukoht, nagu ei saa 02.02.2007 esitatud avaldusi pidada kehtivateks põhjusel, et 02.02.2007 istung on kogunenud väidetavalt omaalgatuslikult, on ebaõige.

§ 46

lg 1 sätestatud võimalus algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele ei kujuta endast volikogu haldusakti vastuvõtmist, millele saaks kohaldada HMS

1. peatükis sätestatut, vaid eeltoimingut, mida teostatakse mitte volikogu kui haldusorgani, vaid volikogu liikmete poolt. Vastustaja on esitanud põhjendused, miks peab 02.02.2007 istungit pidama õiguspäraseks ja seetõttu umbusaldamise algatamise avaldused nõuetekohaselt esitatuks.
2. Kaebustes toodud väidetest ja kaebusele lisatud dokumentidest nähtub, et kaebuse esitaja põhjendab oma nõuet saada volikogu esimehe hüvitust esiteks asjaoluga, et Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 9 tegemisel ei olnud umbusalduse avaldamiseks kogunenud kvoorumit, teiseks asjaoluga, et Loksa Linnavolikogu aseesimees V.Fjodorov ületas Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi kokkukutsumisel oma pädevuse, ning kolmandaks asjaoluga, et umbusaldamine temale kui volikogu esimehele ei olnud algatatud nii, nagu seadus seda nõuab. Teisisõnu, viitab kaebuse esitaja menetlusnormide rikkumisele Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 9 tegemisel.
3. HMS § 63 lg. 2 sätestab ammendava loetelu juhtumitest, mis toovad kaasa haldusakti tühisuse kui haldusakti õigusvastasuse erandliku tagajärje. Kohtupraktika kohaselt peab tühisuse alus olema ilmselge. Ilmselguse all ei peeta silmas vaidluse puudumist tühisuse üle, vaid tühisuse eeldatava olemasolu äratuntavust. Haldusakt on tühine siis, kui adressaat saab aru tühisust toova asjaolu esinemisest või peab sellest aru saama.
4. HMS § 58 tulenevalt ei anna menetlusnormide rikkumised alust nõuda haldusakti tühisuse tuvastamist, vaid üksnes haldusakti kehtetuks tunnistamist, ja seda vaid juhul, kui menetlusnormide rikkumised olid niivõrd olulised, et nad võisid mõjutada asja otsustamist. Asjaolu, et oma nõuete õiguslikuks põhjenduseks toob kaebuse esitaja esile seaduse sätteid haldusakti tühisuse kohta ning väidab, et Loksa Linnavolikogu puhul on tegemist mittepädeva organiga, ei oma antud asjas tähtsust, kuna TsMS § 436 lg. 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Analoogsele seisukohale asus Tallinna Ringkonnakohus oma 30.03.2007 määruse haldusasjas nr. 3-05-1290 punktis 6 märkides, et Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9, millega avaldati umbusaldust kaebuse esitajale, on kehtiv, kuna seda ei ole kehtetuks tunnistatud ega kehtivust peatatud, samuti oma 08.05.2007 määruse haldusasjas nr. 3-06-1916 punktis 10 ning 13.07.2007 määruses haldusasjas nr 3- 06-
5. Lisaks sellele on ka Tallinna Halduskohus oma 16.03.2007 otsustes haldusasjas nr 3-06-2202, nr 3-06-1982 ja nr 3-06-1958 leidnud, et 09.02.2007 vastuvõetud otsuseid tuleb käsitleda kehtivatena, ning et alates 09.02.2007 on Loksa Linnavolikogu esimeheks R.Heina ning linnapeaks H.Lootsmann.
6. Vajaliku kvoorumi puudumine volikogu istungil, samuti muud kaebuse esitaja poolt viidatud menetluslikud eksimused ei anna alust vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamiseks ega tähenda, et volikogu istungit poleks toimunud või et umbusaldust poleks avaldanud volikogu. Seega ei ole umbusalduse avaldamise otsus tühine HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt. Nimetatud minetused võivad olla aluseks otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuid seda üksnes HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja piires. Ka ei ole otsus tühine muudel samas lõikes sätestatud alustel. HKMS § 9 lg 1 järgi võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Peale kaebetähtaja möödumist tekib isikutel HMS § 67 lg 4 p. 1 lähtuvalt usaldus, et antud ja vaidlustamata haldusakt jääb kehtima. kaebuse esitaja ei ole HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja piires Loksa Linnavolikogu 10 09.02.2007 otsust nr 9 vaidlustanud, seega on nimetatud haldusakt kehtiv ja täitmiseks kohustuslik.
7. Lisaks sellele märgib vastustaja, et tulenevalt õiguskindluse ja õigusselguse tagamise vajadusest saab tühine olla vaid ilmselgelt õigusvastane haldusakt. Analoogsele seisukohale asus Tallinna Ringkonnakohus oma 08.11.2007 määruses haldusasjas nr. 3-07-1160 (kaebuse esitaja nõue volikogu esimehe hüvitise tasumiseks 2007.aasta aprillikuu eest), leides, et käesoleval juhul on menetlusnormide rikkumine istungi läbiviimisel vaieldav.
8. Kaebuse esitaja poolt püstitatud küsimus seoses 09.02.2007 istungi kutsete saatmise tähtaegsuse, samuti istungi kokkukutsumise õiguspärasusega on juba läbi vaadatud Vabariigi Valimiskomisjonis ja seejärel Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr. 3-4-1-
9. Riigikohus nõustus otsuse punktis 11 Vabariigi Valimiskomisjoni positsiooniga, sealhulgas ka Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse põhjendustega, leides, et kaebuse esitaja ja S.Piibemann’i kaebused tuleb jätta rahuldamata.
10. Siinkohal rõhutab vastustaja, et kuigi kaebuse esitaja seisukohalt oleks 09.02.2007 istungil pidanud osalema mitte Õ.Teern ja A.Kaskla, vaid hoopiski Külli Veidemann ja Hilleri Treisalt, ning et tulenevalt õigusvastasest Loksa Linnavalimiskomisjoni 10.01.2007 otsusest puudus volikogu esimehele umbusalduse avaldamiseks vajalik kvoorum, nähtub Loksa Linnavolikogu 26.02.2007 avaldusest Harju Maakonna Valimiskomisjonile, et K.Veidemann ja H.Treisalt nõustuvad Loksa Linnavolikogu enamuse seisukohaga ja oleks toetanud umbusaldusavaldust. Seega ei saaks väidetav kvoorumi puudumine ja K.Veidemann’i ja H.Treisalt’i osalemine mõjutada hääletamistulemusi ega kallutada tulemusi kaebuse esitaja soovitud suunas. Lisaks sellele on Loksa Linnavolikogu võtnud vastu 09.08.2007 otsuse nr 57, millega kiideti heaks kõik ajavahemikus 01.09.2006-09.08.2007 vastuvõetud otsused ja määrused samas sõnastuses ja jõustumise ajaga. Seega isegi juhul, kui Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9 oli välja antud mingisuguste kõrvalekaldumistega menetlusnormidest, kuid on ilmne, et menetlusnormide järgimise korral oleks samasisuline akt ikkagi vastu võetud ning veelgi enam, kui hiljem antakse samasisuline haldusakt uuesti, võib jätta vaidlusaluse haldusakti tühistamata. Otsuste ja määruste heakskiitmine tähendas antud olukorras samasisuliste otsuste vastuvõtmist, millega teostas Loksa Linnavolikogu HMS § 4 ette nähtud kaalutlusõigust, arvestades kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, Loksa Linna kui avalik-õigusliku isiku põhjendatud huve ning võimu legitiimsuse järjepidevuse vajalikkust.
11. Kuna Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr. 9 ei ole tühine, puudub kaebuse esitajal õigus nõuda volikogu esimehe hüvitust.
12. Volikogu esimehe hüvitist makstakse volikogu esimehele ametiülesannete täitmise eest, mitte aga formaalse esimehe staatuse tõttu. Loksa Linnavolikogu 02.11.2005 määrusega nr 39 kehtestatud Korra punkti 1 kohaselt reguleerib Kord linnavolikogu liikmetele linnavolikogu istungist ja linnavolikogu komisjoni tööst osavõtu eest tasu maksmise suurust ja korda. Korra punkti 4 järgi juhul, kui palgaline või hüvitust saav linnavolikogu esimees on ühtlasi komisjoni esimees, makstakse talle ainult hüvitust linnavolikogu esimehe kohustuste täitmise eest. Analoogne säte sisaldub ka Loksa Linnavolikogu
13. septembri 2006.a. määrusega nr. 19 kehtestatud Korra (kättesaadav internetis http://www.loksa.ee/public/files/vk12.pdf) punktis 1.

§ 42

lg 1 kohaselt seisnevad linna volikogu esimehe kohustused selles, et tema korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele ning täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid. Loksa Linna põhimääruse § 10 lg 11 1 kohaselt korraldab volikogu esimees volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; esindab linna; koostab volikogu istungi päevakorra projekti; kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele. Vastustaja rõhutab, et tulenevalt

mõttest, seisneb volikogu töö korraldamine mitte pelgalt volikogu kokkukutsumises ja volikogu esimehe toetavate isikutega kogunemises ning Loksa Linna asutuste töö takistamises, vaid eelkõige selles, et volikogu esimees tagab

§ 22kehtestatud ülesannete täitmist.

Kaebuse esitaja volikogu tööd ei korralda. Oluline on samuti märkida, et jättes kaebuse esitaja ja S.Piibemann’i kaebused rahuldamata, nõustus Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr. 3-4-1-1307 tehtud otsuses nii Vabariigi Valimiskomisjoni kui ka Loksa Linna Valimiskomisjoni põhjendustega, sealhulgas sellega, et kaebuse esitaja ei ole osalenud Loksa Linnavolikogu istungitel alates 02.02.2007 kuni Loksa Linna Valimiskomisjoni otsuse tegemiseni 07.05.

1. Olukord, kus isikule makstakse volikogu esimehe hüvitust ajavahemiku eest, kui ta mitte ainult et ei juhatanud volikogu tööd, vaid ka ei osalenud volikogu istungitel, on vastuolus hea halduse põhimõttega.
2. Vastuses kaebuse esitaja 16.03.2009 kaebuse põhjenduste muutmisele (toimik nr 3-07-692 II kd tl 161-163) jääb vastustaja kaebusele esitatud vastuse seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid muuta lähtuvalt kaebuse esitaja uuest menetlusdokumendist. Lisaks märgib vastustaja, et ei vaidle vastu kaebuse esitaja väidetele Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 otsuse nr 1 tühisuse kohta, kuna see asjaolu on tuvastatud Riigikohtu poolt, kuid leiab siiski, et kaebuse esitaja toodud põhjendused ei ole käesoleva haldusasja lahendamiseks asjakohased ega anna alust otsuse nr 9 tühisuse tuvastamiseks, ja seda põhjusel, et viidatud rikkumise puhul on tegemist vaid menetlusliku rikkumisega. Vastustaja leiab, et vajaliku kvoorumi puudumine volikogu istungil, samuti muud kaebuse esitaja poolt viidatud võimalikud menetluslikud eksimused ei anna alust vaidlusaluse otsuse tühiseks tuvastamiseks ega tähenda, et volikogu istungit poleks toimunud või et umbusaldust poleks avaldanud volikogu. Vastustaja leiab samuti, et kaebuse esitaja viimases menetlusdokumendis rõhutatu, et kuna

-is ei ole sätestatud kvoorumi mõistet, mistõttu tuleb vastustaja põhjendused jätta tähelepanuta, ei ole tõsiseltvõetav – kvoorum on üldtuntud mõiste ning selle sisu on kaebuse esitajale kindlasti teada. Seega ei ole umbusalduse avaldamise otsus tühine HMS § 63 lg. 2 p. 3 kohaselt. Ka ei ole otsus tühine muudel samas lõikes sätestatud alustel. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebuse esitaja taotleb kaebustes Loksa linnavalitsuse kohustamist maksma kaebuse esitajale 2007.aasta veebruarikuu ja märtsikuu eest volikogu esimehe hüvitist. Kaebuse esitaja leiab, et tema nõudeõigus hüvitise saamiseks tuleneb sellest, et ta oli 2007 veebruaris ja märtsis Loksa Linnavolikogu esimees.
2. Kaebuse esitaja leiab 16.03.2009 kohtule esitatud kaebuse põhjenduste muutmises et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 32, millega väidetavalt volikogu esimehele O.Goginile avaldati umbusaldust, on tühine. 28.
3. Tallinna Halduskohtu jõustunud 16.03.2007 otsuses haldusasjas nr 3-06-2086 (kättesaadav http://www.kohus.ee/kohtulahendid/index.aspx) leidis Tallinna Halduskohus, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 32 „Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile umbusalduse avaldamine“ on tühine HMS § 63 lg 2 p 3 tähenduses ja sama paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtetu algusest peale, sest seda pole andnud pädev organ. Kohus rahuldas osaliselt O.Gogini kaebuse ja kohustas Loksa Linnavalitsust maksma Oleg Gogin’ile 2006 septembrija oktoobrikuu eest volikogu esimehe tasu summas 19 500 (üheksateist tuhat viissada) krooni. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2008 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-06-2086 jäeti Tallinna Halduskohtu 16.03.2007 otsus haldusasjas nr 3-06-2086 muutmata. Tallinna Ringkonnakohus 12 leidis kohtuotsuses järgmist: „Halduskohus põhjendas asjakohaselt ja piisavalt

ja Loksa linna põhimääruse vastavatele sätetele tuginedes, miks ei saa olukorras, kus volikogu esimehe O. Gogini juhatusel toimub korrektselt kokku kutsutud volikogu istung, anda kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit ning miks ei saa vaidlusalusel juhtumil pidada volikogu istungiks V. Fjodorovi juhatatud volikogu liikmete koosolekut ega sellel koosolekul vastu võetud otsust nr 32 Loksa Linnavolikogu kui kollegiaalse haldusorgani otsuseks.

ega üksi teine õigusakt ei näe ette, et osa volikogu liikmetest võiks istungilt lahkuda ja asuda pidama teist istungit. Vastustaja väidetud faktilistest asjaoludest nähtuvalt enne volikogu kaheks grupiks jagunemist tekkis vaidlus kahe volikogu liikme volituste üle, kuid see ei ole aluseks

-i ega Loksa linna põhimäärusega sätestatud volikogu töökorra reeglite rikkumiseks. Volikogu töö korraldajaks on

järgi volikogu esimees ning aseesimees on esimehe asendajaks. Loksa linna põhimääruse (vaidlusaluse aja redaktsioon) kohaselt aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatamisel. Käesoleval juhul polnud O. Gogin ära, tema volitused polnud peatunud ning ta juhatas istungit. Seega haldusakti andmise pädevust omava haldusorganina HMS tähenduses saab lugeda vaid seda kollegiaalorganit, mille istungit 01.09.2006 juhatas O. Gogin.“ Riigikohtu halduskolleegiumi 28.05.2008 kohtumäärusega nr 3-7-3-153 jäeti menetlusse võtmata Loksa Linnavalitsuse kassatsioonkaebus. Riigikohus leidis, et Loksa Linnavalitsuse kassatsioonkaebus on ilmselt põhjendamatu. Seega on jõustunud kohtulahendiga kindlaks tehtud Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 32 „Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile umbusalduse avaldamine“ tühisus HMS § 63 lg 2 p 3 tähenduses. 28.

1. Sisuliselt samasuguse lahendi on kohtud teinud ka haldusasjas nr 3-07-496 (kättesaadav http://www.kohus.ee/kohtulahendid/index.aspx) Oleg Gogini kaebuses Loksa Linnavalitsuselt 2007 .aasta jaanuarikuu eest Loksa Linnavolikogu esimehe tasu nõudes. Tallinna Halduskohtu 23.05.2007 otsuses haldusasjas nr 3-07-496 leidis Tallinna Halduskohus, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 32 „Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile umbusalduse avaldamine on tühine HMS § 63 lg 2 p 3 tähenduses. Kohus rahuldas O.Gogini kaebuse ja kohustas Loksa Linnavalitsust maksma Oleg Gogin’ile 2007 jaanuarikuu eest volikogu esimehe tasu summas 10000 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2008 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-07-496 jäeti Tallinna Halduskohtu 23.05.2007 otsus haldusasjas nr 3-07-496 muutmata. Riigikohtu halduskolleegiumi 04.06.2008 kohtumäärusega nr 3-7-3-154 jäeti menetlusse võtmata Loksa Linnavalitsuse kassatsioonkaebus. Riigikohus leidis, et Loksa Linnavalitsuse kassatsioonkaebus on ilmselt põhjendamatu. 28.
2. Seega on jõustunud kohtulahenditega haldusasjades nr 3-06-496 ja nr 3-06-2086 kindlaks tehtud Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 32 „Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile umbusalduse avaldamine“ tühisus HMS § 63 lg 2 p 3 tähenduses. Käesolevast haldusasjast võtavad osa haldusasjades nr 3-06-496 ja nr 3-06-2086 osalenud menetlusosalised ja pooled kinnitasid kohtuistungil, et nimetatud haldusasjades O.Goginile väljamõistetud volikogu esimehe tasu on Loksa Linnavalitsus O.Goginile välja maksnud (toimik 3-07-692 II kd tl 188-189). Seega on pooled nimetatud kohtulahenditest teadlikud. Menetlusosalised ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi toimumise ja otsuse nr 32 vastuvõtmise asjaolud oleksid vahepeal muutunud. 28.
3. Viidatud jõustunud kohtulahendites haldusasjades nr 3-06-496 ja nr 3-06-2086 on kohtud leidnud, et kuna kaebajale umbusalduse avaldamise otsus nr 32 on tühine, oli kaebaja septembris ja oktoobris 2006 ja ka jaanuaris 2007 jätkuvalt volikogu esimees. Eeltoodust tulenevalt oli O.Gogin Loksa Linnavolikogu esimees vähemalt kuni Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 9 „Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile umbusalduse 13 avaldamine“ (haldusasja nr 3-07-692 vastuvõtmiseni. I kd tl 45; haldusasja nr 3-07-934 tl 15-16) 28.
4. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus on asunud viidatud jõustunud kohtuotsustes haldusasjades nr 3-06-496 ja nr 3-06-2086 seisukohale, et põhjendatud pole vastustaja seisukoht, et kuna kaebaja reaalselt volikogu esimehe kohustusi ei täitnud, siis ei saa talle volikogu esimehe hüvitust maksta. Loksa Linnavolikogu 02.05.2005 määruse nr 39 punkt 3 (haldusasja nr 3-07-692 I kd tl 3-4) nägi ette volikogu esimehele hüvituse maksmise 10 000 kr kuus muid hüvituse maksmise tingimusi kehtestamata. Kohus jääb käesolevas haldusasjas samale seisukohale kohtutega haldusasjades nr 3-06-496 ja nr 3-06-
5. Eeltoodust tulenevalt on O.Goginil õigus saada volikogu esimehele ette nähtud hüvitist perioodi eest 01.
6. kuni 08.02.2007 (incl). Kuna selles ajavahemikus oli 6 tööpäeva, siis kuulub kaebuse esitajale hüvitamisele (10 000 : 20 x 6 ) 3000,00 krooni.
7. Kaebuse esitaja nõudeõigus hüvitise saamiseks 2007.aasta veebruarikuu (alates
8. veebruarist) ja märtsikuu eest oleneb sellest, kas kaebuse esitaja oli Loksa Linnavolikogu esimees ka pärast Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 9 „Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile umbusalduse avaldamine“ vastuvõtmist. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsusega nr 9 „Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile umbusalduse avaldamine“ avaldati korduvalt umbusaldust Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile (haldusasja nr 3-07-934 tl 15-16).
9. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 08.06.2007 kohtuotsusega nr 3-4-113-07 jäeti rahuldamata Oleg Gogini ja Sander Piibemanni kaebused Vabariigi Valimiskomisjoni 21.05.2007 otsuse nr 88 peale. Kohtuotsusest nr 3-4-1-13-07 nähtuvalt võttis Loksa Linna Valimiskomisjon 07.05.2007 vastu otsuse nr 6 „Muudatused Loksa Linnavolikogu koosseisus“, millega peatati Igor Ignahhini, Oleg Gogini, Valentina Verbova, Sander Piibemanni, Margus Kröönströmi ja Tatjana Mištšenko volitused Loksa Linnavolikogu liikmetena. Otsuse kohaselt peatati nimetatud isikute volitused

§ 19

lg 2 p 4 alusel, kuna mainitud volikogu liikmed ei osalenud Loksa Linnavolikogu istungitel

1. veebruarist 2007 -
2. aprillini 2007, st olid puudunud istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul. O. Gogin, I. Ignahhin, V. Verbova, S. Piibemann, M. Kröönström ja T. Mištšenko esitasid Loksa Linna Valimiskomisjoni 07.05.2007 otsuse nr 6 peale kaebused Harju Maakonna Valimiskomisjonile. Harju Maakonna Valimiskomisjon vaatas 10.05.2007 kaebused läbi ning jättis need otsusega nr 8 rahuldamata. Harju Maakonna Valimiskomisjoni 10.05.2007 otsuse nr 8 peale esitasid Vabariigi Valimiskomisjonile 11.05.2007 kaebused M. Kröönström, V. Verbova, T. Mištšenko ja O. Gogin (täiendas kaebust 14.05.2007) ning 12.05.2007 S. Piibemann. Kaebajad taotlesid Loksa Linna Valimiskomisjoni
3. mai 2007 otsuse nr 6 ning Harju Maakonna Valimiskomisjoni 10.05.2007 otsuse nr 8 tühistamist. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 21.05.2007 otsusega nr 88 O. Gogini ja S. Piibemanni kaebused rahuldamata ning M. Kröönströmi, T. Mištšenko ja V. Verbova põhistamata kaebused läbi vaatamata. O. Gogin esitas 24.05.2007 Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 88 peale kaebuse Riigikohtule. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis O.Gogini kaebuse rahuldamata, seega on jõus Loksa Linna Valimiskomisjoni 07.05.2007 otsus nr 6 „Muudatused Loksa Linnavolikogu koosseisus“, millega peatati I.Ignahhini, O.Gogini, V.Verbova, S.Piibemanni, M.Kröönströmi ja T.Mištšenko volitused Loksa Linnavolikogu liikmetena

§ 19

lg 2 p 4 alusel, kuna mainitud volikogu liikmed ei osalenud Loksa Linnavolikogu istungitel

1. veebruarist 2007 -
2. aprillini 2007, st olid puudunud istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsuses nr 3-4-1-13-07 on välja toodud Vabariigi Valimiskomisjoni 21.05.2007 otsuse nr 88 (toimik nr 3-07-692 I kd tl 3337) punktides 2, 3, 4 ja 10 väljendatud järgmised põhjendused:

§ 43lg 1 kohaselt kutsub volikogu istungi üldjuhul kokku volikogu esimees.

Samas ei näe kohaliku omavalituse 14 korralduse seadus ette võimalust volikogu istungite ärajätmiseks. Kui volikogu istungi kutse on juba väljastatud, on volikogu liikmetel õiguspärane ootus, et istung toimub ning nad saavad päevakorras olevaid küsimusi arutada. Seega ei saa volikogu esimees tagantjärele ainuisikuliselt muuta istungi päevakorda või istungit hoopis ära jätta, st ainuisikuliselt takistada volikogu liikmetel teostamast oma mandaati kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Seetõttu oli istungile saabunud volikogu liikmetel õigus pidada istung omaalgatuslikult ilma esimehe osavõtuta. Loksa Linnavolikogu 02.02.2007 ja 09.02.2007 istungid olid kokku kutsutud õiguspäraselt ning need tuleb lugeda toimunuks, nagu tuleb lugeda toimunuks ka järgnevad istungid. 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu istungil tehtud toimingutele ja vastu võetud otsustele täiendava hinnangu andmiseks puudub Vabariigi Valimiskomisjonil vajadus, kuna volikogu esimehe ning linnapea valimise õiguspärasuse küsimused ei mõjuta enam volikogu istungite toimumise fakti ning linnavolikogu otsuseid ja toiminguid Vabariigi Valimiskomisjon tühistada ei saa. Kohtuotsuses nr 3-4-1-13-07 on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium nõustunud Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega, leides, et Vabariigi Valimiskomisjon on õigesti asunud seisukohale, et O. Gogini ja S. Piibemanni kaebused tuleb jätta rahuldamata. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 08.06.2007 otsusest nr 3-4-1-13-07 nähtub seega, et Loksa Linnavolikogu 02.02.2007 ja sellele järgnenud istungeid, seega ka Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungit tuleb pidada õiguspärasteks. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungil võeti vastu Loksa Linnavolikogu otsus nr 9 „Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile umbusalduse avaldamine.“

1. Kaebuse esitaja ei ole kahtluse alla seadnud asjaolu, et 09.02.2007 toimus Loksa Linnavolikogu istung. Kaebuse esitaja leiab, et seetõttu, et volikogu 09.02.2007 istungil osales Loksa Linnavolikogu 15 liikmest üksnes 7 liiget, umbusalduse avaldamiseks oleksid olnud vajalikud vähemalt 8 liikme poolthääled, siis ei ole Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsust nr 9 „Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile umbusalduse avaldamine“ volikogu poolt vastu võetud ja otsus ei kehti. Kaebuse kohaselt on otsus tühine ka seetõttu, et volikogu esimehel puudub pädevus allkirjastada otsust, mis ei ole volikogu poolt vastu võetud. Seega leiab kaebuse esitaja, et Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsust nr 9 on tühine. HMS § 63 lg 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan;4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kaebusest nähtuvalt peab kaebuse esitaja Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsust nr 9 tühiseks HMS § 63 lg 2 p 3 alusel, sest akti pole andnud pädev organ, volikogu, kuna otsuse poolt ei ole hääletanud volikogu koosseisu häälteenamus.
2. Kohus leiab, et vajaliku kvoorumi (istungi otsustusvõimelisuseks vajalik liikmete arv) puudumine volikogu istungil ei tähenda, et volikogu istungit poleks toimunud või et umbusaldust poleks avaldanud pädev organ volikogu. Tallinna Ringkonnakohus 8.11.2007 kohtumääruses haldusasjas nr 3-07-1160 Oleg Gogini kaebuses Loksa Linnavalitsuse kohustamiseks O.Goginile
3. aasta aprillikuu eest volikogu esimehe hüvituse maksmiseks leidnud järgmist: “
4. Kaebaja on öelnud, et volikogu 09.02.2007 otsus on tühine seetõttu, et volikogu istungi näol ei olnud tegemist pädeva organiga, sest volikogu 09.02.2007 istungi kutsus kokku volikogu aseesimees, kellel puudus vastav õigus, volikogu istungil osales üksnes 7 liiget, umbusalduse avaldamiseks oleksid olnud vajalikud vähemalt 8 liikme poolthääled, umbusalduse avaldamisel ei olnud järgitud menetlusreegleid. Kaebaja leiab, et eeltoodud asjaolud toovad kaasa otsuse tühisuse HMS § 63 lg 2 p 3 alusel, sest akti pole andnud pädev organ. 15
5. Ringkonnakohus leiab, et vajaliku kvoorumi puudumine volikogu istungil, samuti muud kaebaja poolt viidatud menetluslikud eksimused ei tähenda, et volikogu istungit poleks toimunud või et umbusaldust poleks avaldanud volikogu. Seega ei ole umbusalduse avaldamise otsus tühine HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt. Ka ei ole otsus tühine muudel samas lõikes sätestatud alustel. Lisaks sellele märgib ringkonnakohus, et tulenevalt õiguskindluse ja õigusselguse tagamise vajadusest saab tühine olla vaid ilmselgelt õigusvastane haldusakt (Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohad haldusasjades nr 3-3-1-21-03, p 13; 3-3-1-32-03, p 19; 3-3-1-36-05, p 8). Käesoleval juhul on menetlusnormide rikkumine istungi läbiviimisel vaieldav.
6. Seega ei saaks volikogu 09.02.2007 otsust pidada tühiseks ka juhul, kui kõik kaebaja poolt osundatud faktilised asjaolud õigeks lugeda. Käesoleval juhul välistab kaebajal nõudeõiguse olemasolu kehtiv haldusakt - volikogu 09.02.2007 otsus…“ Ka on Tallinna Ringkonnakohus jõustunud 19.05.2008 kohtumääruses haldusasjas nr 3-071404 O.Gogini kaebuses Loksa linnalt perioodi 01.05.2007 – 07.05.2007 eest linnavolikogu esimehe hüvitise nõudes leidnud järgmist: „Kaebuse esitaja väidab, et Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi kutsus kokku volikogu aseesimees, kellel puudus vastav õigus, volikogu istungil osales üksnes 7 liiget, umbusalduse avaldamiseks oleksid olnud vajalikud vähemalt 8 liikme poolthääled, umbusalduse avaldamisel ei olnud järgitud menetlusreegleid. Neid väiteid õigeks lugedes ei nõustu ringkonnakohus kaebuse esitaja hinnanguga, et Loksa Linnavalitsuse 09.02.2007 istungil vastuvõetud otsus nr 9 oleks HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt tühine. Ringkonnakohus jääb 08.11.2007 määruses haldusasjas nr 3-07-1160 toodud seisukoha juurde, et need kaebaja väidetud rikkumised ei tähenda, et volikogu istungit poleks toimunud või et umbusaldust poleks avaldanud volikogu. Kaebuse esitaja vastupidine järeldus näib põhinevat ebaõigel arusaamal, et otsuse vastuvõtnud haldusorganina on käsitatav otsuse poolt hääletanud volikogu liikmete kogum, mitte volikogu tervikuna. Volikogu otsuse vastuvõtmisel kvooruminõude rikkumine on tõsine menetlusviga, mis tingib selle otsuse õigusvastasuse, kuid ei tähenda, et vastuvõetav otsus poleks omistatav volikogule.“ Riigikohtu halduskolleegiumi 06.08.2008 kohtumäärusega nr 3-7-1-3-282 jäeti menetlusse võtmata O.Gogini määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2008 määrusele haldusasjas nr 3-07-
7. Riigikohus leidis, et Oleg Gogini määruskaebus on ilmselt põhjendamatu. Nimetatud määrused on tehtud O.Gogini kaebustes ja seega temale ka teada.
8. Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2003 kohtumääruses nr 3-3-1-21-03 on punktis 13 leitud järgmist: „Haldusakti kehtivus tähendab seda, et aktis sisalduv regulatsioon omab õiguslikku jõudu. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. Kui aga haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Muuhulgas võib haldusakti puuduse ilmselguses sundida kahtlema see, et haldusorgan või adressaat on täitnud haldusaktist tuleneva kohustuse. Kui haldusakt ei ole tühine, tuleb õigusi kaitsta tühistamis-, kohustamis-, hüvitamis- või haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebusega.“ Käesoleval juhul ei ole Õ.Teern´i ja A.Kaskla volikogu liikme volituste puudumine 09.02.2007 volikogu istungil ilmselge. Asjaolu, et Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1 (toimik nr 3-07-692 I kd tl 38), millega olid taastatud kahe volikogu liikme Õ.Teern´i ja A.Kaskla volitused, ei ole õiguspärane, ilmnes alles kaebuses märgitud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtulahenditest nr 3-4-1-6-07 (toimik nr 3-07-692 I kd tl 40-43), nr 3-4-1-1-07 (toimik nr 3-07-934 tl 39-44), samuti nr 3-4-1-13-07 ja Tallinna Halduskohtu kohtuotsusest nr 3-07-123 (kättesaadav http://www.kohus.ee/kohtulahendid/index.aspx) ning Vabariigi Valimiskomisjoni 21.05.2007 16 otsusest nr 88 (toimik nr 3-07-692 I kd tl 33-37). Seetõttu ei ole Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 9 „Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile umbusalduse avaldamine“ puhul tegemist ilmselgelt õigusvastase haldusaktiga.
9. Eeltoodust tulenevalt ei ole Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9 „Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile umbusalduse avaldamine“ tühine HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt. Ka ei ole otsus tühine muudel samas lõikes sätestatud alustel.
10. Haldusakt kehtib ning tekitab õiguslikke tagajärgi sõltumata õigusvastasusest (HMS § 61). Kuna Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9 „Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile umbusalduse avaldamine“ ei ole tühine, seda otsust ei ole ka kehtetuks tunnistatud, kaebuse esitaja ei ole HKMS § 9 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul seda otsust vaidlustanud, siis on nimetatud haldusakt kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Kuna kaebajale umbusalduse avaldamiseks antud haldusakt on kehtiv, siis pole kaebaja peale 09.02.2007 enam Loksa Linnavolikogu esimees ning tal puudub subjektiivne õigus nõuda volikogu esimehele ette nähtud hüvitise väljamaksmist 2007.aasta veebruarikuu (alates
11. veebruarist) ja märtsikuu eest.
12. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. 36.
13. Kaebuse esitaja esitas kohtuistungil AB Taivo Saks ja Partnerid OÜ sularahaarve nr 490118 summas 18 750 krooni templiga „Makstud“, täiendavate menetluskulude nimekirja (koosneb kahest 80 kroonisest riigilõivust ja sõidukuludest kohtuistungile 200 krooni) ja 23.04.2009 Alexela Oil AS tankla arve nr 33833 (toimik nr 3-07-692 II kd tl 176-178). Vastustaja esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude 28 084 krooni väljamõistmiseks vastustaja kasuks ja Advokaadibüroo Seppik & Sirel arved ja SEB Eesti Ühispanga maksekorraldused arvete tasumise kohta Loksa Linnavalitsuse poolt (toimik nr 3-07-692 II kd tl 179-186). 36.
14. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Loksa linnavalituse teenistuses on linnasekretär ja nõunik-jurist. KOK § 55 lg 4 p 6 kohaselt linnasekretär esindab linna kohtus. Loksa linnasekretäri ametijuhendi kohaselt linnasekretär tagab linnavalitsuse õigusaktide ja muu dokumentatsiooni vastavuse nii sisu kui ka vormi poolest Eesti Vabariigi seadusandlike aktide nõuetele ning annab oma arvamuse nende seaduslikkuse kohta. Seega ei olnud vajadust advokaadibüroo teenuste tellimiseks.. Vastustaja leiab, et vastavalt

§ 55lg.

2 ja Vabariigi Valitsuse

1. juuli
2. a. määrusega nr. 197 kinnitatud „Vallasekretäri ja linnasekretäri kutsenõuded“ §-le 2 peab linnasekretäril olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta, kusjuures valla- või linnasekretäride kutseõppe kestuseks on vaid 20 koolituspäeva. Seega ei nõuta linnasekretärilt isegi õigusalase kõrghariduse olemasolu, mistõttu ei saa pidada linnasekretäri põhiülesandeks linna kohtus esindamist. Õigusabi tellimise vajalikkuse hindamisel peab muuhulgas arvestama sellega, et hetkel on Loksa linn seotud vähemalt 20 kohtuvaidlusega, millest vähemalt 10 on algatatud kaebuse esitaja poolt, ning oleks ebamõistlik arvata, et linnasekretär jõuaks linna nõuetekohaselt esindada kõikides vaidlustes, tekitamata sellega kahju oma muude ametiülesannete täitmisele. 17 Seega leiab vastustaja, et menetluskulude väljamõistmine kaebuse esitajalt kaebuse rahuldamata jätmise korral on põhjendatud. 36.
3. Vastavalt HKMS § 83 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 4 punktide 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidukulud. Käesolevas haldusasjas ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kaebuse esitajat esindab haldusasjas AB Taivo Saks ja Partnerid OÜ. Samuti ei ole esitatud kuludokumente, millest nähtuks, et AB Taivo Saks ja Partnerid OÜ sularahaarvel nr 490118 märgitud õigusabikulud 18 750 krooni on reaalselt kantud. Riigikohtu halduskolleegiumi 09.03.2009 kohtuotsuses nr 3-3-1-94-08 on leitud järgmist: „Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt mõistetakse teiselt poolelt välja üksnes reaalselt kantud menetluskulud. Kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-47-08 märkis kohus (p 28): "Õige on MTA kassatsioonkaebuse väide, et menetluskulude väljamõistmiseks ei piisa sellest, kui advokaat kinnitab õigusabikulude kandmist. Menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, kust nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud. Advokaadi kinnitus arvete tasumise kohta ei ole piisav tõend. Sellele seisukohale on Riigikohtu halduskolleegium asunud korduvalt (viimati näiteks
4. märtsi
5. a otsuses asjas nr 3-3-1-5-08,
6. septembri
7. a otsuses asjas nr 3-3-1-39-08,
8. septembri
9. a otsuses asjas nr 3-3-1-52-08 ja
10. novembri
11. a otsuses asjas nr 3-3-1-48-08) ning ei näe põhjust oma seisukohta muuta." Kolleegium on endiselt samal seisukohal.“ Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kaebuse esitaja kasuks vastustajalt väljamõistmisele AB Taivo Saks ja Partnerid OÜ sularahaarvel nr 490118 märgitud õigusabikulud. 36.
12. Haldusasjades nr 3-07-692 ja nr 3-07-934 kaebustelt riigilõivude 80 krooni tasumine on tõendatud Eesti Krediidipanga internetipanga tehingu kviitungitega (toimik nr 3-07-692 I kd tl 122 ja toimik nr 3-07-934 tl 4). Sõidukulude 200 krooni kandmine on tõendatud 23.04.2009 Alexela Oil AS tankla arvega nr
13. Seega on kaebuse esitaja kandnud kohtuväliseid kulusid kokku 360 krooni. Kuna kohus kaebuse esitaja ühte kaebust (haldusasi nr 3-07-934) tervikuna ei rahulda, ei kuulu kaebuse esitaja kasuks välja mõistmisele sellelt kaebuselt tasutud riigilõiv 80 krooni. Haldusasjas nr 3-07-692 esitatud kaebuse rahuldab kohus osaliselt, seega tuleb kaebuse esitaja kasuks vastustajalt välja mõista menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga, milleks on 84,00 krooni. 36.
14. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, mistõttu võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse rahuldamata jätmise korral (vt nt
15. novembri
16. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-52-07 ja
17. juuni
18. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-07). Vaidlust volikogu esimehele hüvitise maksmise üle ei saa pidada kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase põhitegevuse raamest väljuvaks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et see, kas haldusorgan võtab oma kohtuvaidluste arvu silmas pidades teenistusse piisaval hulgal juriidilise kõrgharidusega ametnikke või kasutab advokaadi teenuseid, on haldusülesande täitmise sisemise otstarbekuse küsimus ega või mõjutada kaebajat. Seega ei kuulu vastustaja menetluskulud kaebuse esitajalt väljamõistmisele. Aili Maasik Kohtunik 18