← Eesti

3-09-2145/16

Obsah (4)§ 84§ 80§ 7§ 72

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-2145 Haldusasi V.B kaebus Vir

) § 80 lg-le 1, mille kohaselt kui vaie vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet.

§ 84

lg 1 kohaselt, kui seadus ei sätesta teisiti, lahendatakse vaie 10 päeva jooksul arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg 7 kohaselt vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Kaebaja viitab

§ 84

lg-le 2, mille kohaselt, kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaiet läbivaatav organ pikendada vaide 3-09-2145 läbivaatamise tähtaega kuni 30 päeva võrra. Kaebaja märgib, et tähtaja pikendamise korral edastatakse vaide esitajale sellekohane teade posti teel. Kaebaja väitel ükski haldusorgan ei ole täitnud teate edastamise kohustust ja seega ei ole järgitud

§ 84lg-t 1 ja lg-t 2.

Juhul, kui vanglaametnikud on üle koormatud ja vaiete läbivaatamine nõuab rohkem aega, siis see tähendab, et vanglaametnik ei saa oma kohustustega hakkama ja teda tuleb vallandada. Kuna käesoleval ajal rikutakse seadust, siis rikutakse seda ka edaspidi ning keegi ei kanna vastutust selle eest. Kaebajal on seadusest tulenev õigus pöörduda seoses oma rahuolematusega vangla ja Justiitsministeeriumi poole ja saada kaebustele vastuseid 30 päeva jooksul. Kaebaja leiab, et kuna haldusorganite poolt ei täideta ühtki seadust, siis miks peab tema alluma seadustele ja vangla kodukorrale. Puuduste kõrvaldamise korras märkis kaebaja, et vangla rikub tahtlikult seadust ning vangla puhul ei ole enam tegemist haldussuutmatusega, vaid tahtliku seaduse rikkumisega. Kaebaja palub teha Viru Vanglale kohustav ettekirjutus tema vaiete läbivaatamiseks seadusega sätestatud tähtaegadel. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et vangla peab V. B kaebust põhjendamatuks ja palub jätta see rahuldamata. Kaebaja leiab esitatud kaebuses, et vangla ei ole tema vaideid tähtaegselt menetlenud, aga samuti on lugenud tema vaided märgukirjadeks. Vastustajale on arusaamatu, millise ettekirjutuse tegemist vanglale kaebaja kohtult taotleb. V. B kaebusele lisatud dokumentidest nähtub, et vastustaja on kaebaja vaided lahendanud või edastanud, seda küll viivitusega, kuid toimingud on sooritatud. VangS § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaided .Vangla direktor vaatab läbi muud vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaided. VangS § 11 lg 5 kohaselt kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus (edaspidi HKMS) sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Vastustaja viitab ka

§ 80

lg-le 1, mille kohaselt, kui vaie vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, siis edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest arvates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Vastustaja tunnistab, et ta ei ole vaiete suure hulga tõttu jõudnud vaideid tähtaegselt edastada ja lahendada ning tekkinud olukorda on kaebajale ka korduvalt selgitatud. Juhul, kui vangla on jätnud kinnipeetava vaide tähtaegselt lahendamata, siis on kinnipeetaval õigus pöörduda oma õiguste kaitseks vahetult kohtu poole. Eeltoodut aluseks võttes vastustaja leiab, et seega oli kaebajal võimalus kaitsta oma õigusi kohtus. Kaebaja poolt 22.06.2009 esitatud vaide (reg nr 6-25/426-1) osas on vangla teinud 27.08.2009 vaideotsuse nr 6-25/426-1. Kaebaja 22.06.2009 esitatud vaide nr 6-25/560 on vangla tagastanud 28.08.2009 kirjaga nr 6-25/560-1. Samuti on kaebaja poolt 13.07.2009 esitatud vaie edastatud Justiitsministeeriumile 16.09.2009 ning Justiitsministeerium 11.11.2009 koostas vaideotsuse nr 11-7/6302. Kaebaja poolt 15.07.2009 vaide blanketil esitatud pöördumised on vangla lugenud märgukirjadeks, kuna ainuüksi pöördumiste esitamine vaide vormil ei muuda pöördumist vaideks, vaid lähtuda tuleb pöördumise sisust. Pöördumise sisust tulenevalt oli tegemist märgukirjadega, mitte vaietega.

§ 7

lg 1sätestab,et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide.

§ 72sätestab, milliseid taotlusi on võimalik vaidemenetluses esitada.

Seega seadusest tulenevalt on vaie pöördumine, millega isik oma subjektiivsete õiguste ja vabaduste kaitseks taotleb õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamist, õiguspärase haldusakti andmist või toimingu sooritamist või asja sisulist lahendamist. Märgukiri on pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid 2

(3)3-09-2145 asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile teavet. 15.07.2009 vaide blanketil esitatud pöördumises juhtis kaebaja tähelepanu asjaolule, et ta ei ole saanud tema poolt esitatud vaietele lahendust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Kuna pöördumise sisust tulenevalt tegemist märgukirjaga, siis vangla pidigi sellise sisuga pöördumisele vastama kui märgukirjale. KOHTU PÕHJENDUSED V.B esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, milles palus teha Viru Vanglale kohustav ettekirjutus tema poolt esitatud vaiete edastamiseks vaiet läbivaatavale haldusorganile selleks seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kaebusest nähtuvalt esitas V.B Viru Vangla kaudu Justiitsministeeriumile kaks vaiet – 13.07.2009 ja 15.07.2009. Vastustaja märgib, et 15.07.2009 vaide blanketil esitatud pöördumises juhtis kaebaja tähelepanu asjaolule, et ta ei ole saanud tema poolt esitatud vaietele lahendust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Vastustaja leidis, et kuna pöördumise sisust tulenevalt oli tegemist märgukirjaga, siis vangla vastas sellele pöördumisele kui märgukirjale. Vastustaja tunnistab, et ka vastus märgukirjale oli koostatud hilinemisega, kuid kinnipeetavale on selgitatud, et seoses kinnipeetavate poolt esitatud vaiete väga suure arvuga paratamatult vaiete menetlemine venib. 24.07.2009 jõustunud VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega kuna vangla jättis kaebaja vaide tähtaegselt lahendamata, siis oli kaebajal õigus pöörduda 30 päeva möödudes arvates vaide edastamisest kaebusega halduskohtusse HKMS-s sätestatud alustel ja korras. Kuna kaebajal oli võimalus oma õiguste väidetavate rikkumise kaitseks pöörduda otse kohtusse, siis ei ole käesoleval juhul kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud ning puudub vajadus vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks tema poolt esitatud vaiete õigeaegseks edastamiseks vaiet läbivaatavale haldusorganile. Kooskõlas HKMS § 7 lg-ga 1 kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Eeltoodut aluseks võttes kohus leiab, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud, sest kaebajal oli võimalus koheselt pärast vaide menetlemise tähtaja möödumist pöörduda halduskohtusse oma õiguste kaitseks. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 01.06.2010 Mare Krull kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.