2-09-45164 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2010.a. Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-09-45164 Tsiviilasja hind 25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M T (isikukood XXX) Kostja E T (isikukood XXX) Kohtuistungi kuupäev Resolutsioon
- mai 2010.a. M T hagi E T vastu abielu lahutamise nõudes
- Hagi rahuldada.
- Lahutada M T ja E T abielu, mis on sõlmitud
- septembril 1992.a Narva Perekonnaseisuametis, ja mille kohta on tehtud kanne nr
- Taastada M T enne abielu sõlmimist kantud perekonnanimi P.
- Antud tsiviilasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud
- septembril 1992.a. Narva Perekonnaseisuametis kanne nr 556 all. Pooltel on abielust sündinud poeg D T XXX., kes elab koos emaga. Abielu jätkamine on võimatu, hageja elab kostjast eraldi alates juunikuus 2009.a. Ühist majapidamist pooltel ei ole. Hageja palub lahutada abielu ja taastada tema perekonnanimi P. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 1
(2)2-09-45164 Kostjal abielulahutusele vastuväiteid ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tuvastas, et M T ja E T on abiellunud 18. septembril 1992.a. Narva Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr 556 (abielutunnistus AL 0001242). Poolte ühine laps D T elab hagejaga. Pooled ei vaidle, et poolte abielusuhted on lõppenud ja abielu jätkamine on võimatu. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. M T perekonnanimi enne abiellumist oli P. Seega M T soovil tuleb taastada talle enne abielu sõlmimist kantud perekonnanimi P. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 25 000 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 2
(2)