lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 14.12.2007 esitas AS Kragen kohtusse hagi OÜ Elkos vastu 160 618 krooni põhivõla ja viiviste väljamõistmiseks. 05.12.2008 esitas hageja kohtu nõusolekul muudetud hagiavalduse, mille kohaselt leppisid pooled suuliselt 2003 maikuus kokku selles, et hageja hakkab vahendama korteriomandi müüki asukohaga Xxxx x Tallinnas ja aitab kostjal korteri enampakkumiselt välja osta, tasudes 12.05.2003 korteri ostuhinnast ettemaksuna 90 000 krooni, ning 2004 märtsikuus selles, et hageja aitab kostjal välja osta Xxxxxxxx x-x Xxxxxxx asuva korteriomandi, kandes selleks kostja arvele üle 150 618 krooni, mida kostja vajas korteriomandil lasuvate kommunaalteenuste võlgade kustutamiseks. Pooled leppisid kokku, et kostja müüb hageja vahendusel hiljem korteri vaheltkasuga edasi ning hageja saab sellest oma raha tagasi koos mõningase vaheltkasuga. Kostja seaduslik esindaja volitas hageja seaduslikku esindajat leidma ostja ja pidama temaga läbirääkimisi korteri müügi üle. Hageja sõlmis saadud volituste alusel kokkuleppeid A. R. ja J. K.. Aprillis 2004 leppisid pooled suuliselt kokku veel ühes tehingus, kus hageja lubas kostjale anda vahendada korteriomandi XXXXXXX XXX XXX-X Tallinnas müüki, mille eest kandis kostja hageja arvele üle 80 000 krooni. Kostja rikkus kokkuleppeid, müües Xxxxxxxx x-x korteriomandi otse A. R.le ja jättes hageja vaheltkasust ilma. 31.12.2004 esitas hageja kostjale saldoteatise, mille järgi oli kostjal debitoorne võlgnevus hagejale 240 618 krooni. Hagejal oli kreditoorne võlgnevus 80 000 krooni. Kostja ei ole saldoteatisele vastanud ega selles esitatud andmeid vaidlustanud. 07.07.2006 esitas hageja kostjale kirjaliku meeldetuletuse, nõudes võlgnevuse täielikku likvideerimist 14 päeva jooksul. Kostja sai nõude kätte 14.09.2006, kuid ei ole nõudele reageerinud. Nõude antud tähtajaks mittetäitmise tõttu arvestab hageja kostjalt seadusjärgseid viiviseid alates 28.09.2006. 03.01.2007 esitas hageja kostjale teistkordse kirjaliku meeldetuletuse, mille kostja sai kätte 05.01.2007. Ka sellele kostja ei reageerinud. Hageja tasaarvestas oma nõudest kostja vastu omapoolsed kohustused summas 80 000 krooni esialgses hagis esitatud ühepoolse avalduse alusel. Kostja ei ole tasaarvestusele vastuväidet esitanud. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 160 618 krooni ja seisuga 14.12.2007 sissenõutavaks muutunud viivised 19 360 krooni ja sealt edasi VÕS § 113 lg-st 1 tuleneva viivise kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kostja seisukoht Kostja muudetud hagi ei tunnistanud ning palus selle jätta rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt oli poolte vahel sõlmitud kolm vorminõuete rikkumise tõttu tühist ostumüügitehingut. Pooltel ei olnud kokkulepet kostja omandis olevate korterite ostu finantseerimiseks, samuti puudus kokkulepe nimetatud korterite ühiseks müügiks ja sellest saadava kasu jagamiseks. Kostja soovis mõlemad korterid edasi müüa suurema hinnaga, kui oli need ise soetanud ega soovinud müügist saadud tulu jagada. Kostja väitel oli pooltel kokkulepe, et hageja ostab kostjalt XXXX XX X korteri ja tegi ettemaksu 90 000 krooni, hiljem kostja loobus korteri müügist hagejale ja tagastas talle ettemaksu sularahas. Seega oli poolte vahel ostu-müügileping. Veebruaris 2004 sõlmis kostja G. K. isiklikult suulise kokkuleppe, käsunduslepingu, et viimane otsib korterile ostja. Nimetatud korterit soovis osta ka hageja, kes tegi selle eest ettemaksu 158 618 krooni, kuid kostja müüs korteri kolmandale 2
lg-st 2 tulenevat kohustust küsida enne kohtuvaidluse avamist menetlusosalistelt, kas nad soovivad täiendada asja arutamist. Hageja soovis esitada kirjalike teesidena vormistatud varem esitatud asjaolude kokkuvõtte ja 3
lg 7 lauset 1, mille kohaselt märgitakse otsuse kirjeldavas osas loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues muu hulgas esitatud nõuete kohta esitatud väited. Kohus on võtnud menetlusse 05.12.2008 hagiavalduse ja varasemast tekstist lähtuda ei ole õiguspärane (
Kirjeldava osa puudulikkus on toonud kaasa otsuse põhjendamiskohustuse rikkumise ja otsuse ebaõigsuse. Kohus on rikkunud
lg 1, kui ei kontrollinud kõigi esitatud nõuete rahuldamise aluseks olla võivate õigusnormide kohaldamist, vaid on piirdunud sellega, et pooltevahelised kokkulepped tuleb subsumeerida müügilepinguna. Kohus on leidnud, et oli sõlmitud ka käsundusleping, kuid mitte hageja ja kostja vahel, vaid kostja ja G. K.i vahel, millised mõlemad seisukohad on asjakohatud. Hagi rahuldamata jätmise põhjenduseks ei saa olla see, et hagejal puuduvad kostja vastu käsunduslepingust tulenevad nõuded: kohus oleks pidanud kontrollima, kas esitatud nõue ei tule rahuldada muul õiguslikul alusel. Ebaõige ja põhjendamatu on kohtu seisukoht, et hageja ja kostja vahel oli Xxxx x Tallinnas asuva korteriomandi suhtes sõlmitud ostu-müügileping. Kohus on eksinud juba mõistete kasutamisel: kokkulepete sõlmimise ajal kehtinud võlaõigusseadus viidatud nimetusega lepinguliiki ette ei näe. Võlasuhete käsitamine müügilepingutena ei ole adekvaatne, sest müügileping peaks olema suunatud asja omandamisele hageja poolt, kuid hageja andis kostjale raha selleks, et kostja saaks omandada korterid Xxxx x Tallinnas ja XXXXXXX X Xxxxxxx. Pooltevahelised finantseerimisabi kokkulepped sarnanevad VÕS § 401 lg-s 2 toodud krediidilepinguga, kuid et intressis kokku lepitud ei olnud, tuleb kohaldada laenulepingu üldregulatsiooni. Ka kostja ei ole vastu vaielnud hageja poolt esitatud faktilistele asjaoludele kokkulepete sisus, nimelt asjaolule, et pooled leppisid kokku raha andmises ja tagastamises. Kohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata omaksvõtu (
lg 4 rikkumine), mille kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja on väitnud, et ta on 240 618 krooni tagastanud hagejale sularahamaksetena. 05.11.2008 korraldaval kohtuistungil on kostja võtnud omaks, et poolte vahel oli võlasuhe, mille raames oli kostjal kohustus tasuda hagejale raha, kuid kostja on esitanud ebaõigeid väiteid, mille kohaselt raha oli tasutud. Raha üleandmist ei saa tõendada tunnistajate ütlustega. Kui kostja leiab, et ta on raha tagastanud, jääb sügavalt arusaamatuks, millistele elulistele asjaoludele tuginedes loob kohus oma konstruktsiooni suhetele õigusliku hinnangu andmisel. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 14.12.2009 otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.
lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Antud asjas keskendus maakohus vaid ühele 4
Maakohus ei ole ka pooltele selgitanud kohtuistungil õiguslikku olukorda, kohati teinud seda ebaõigesti. Raha üleandmise tõendamist tunnistajatega ei välista käesoleval ajal kehtivad õigusaktid. Selline otsene keeld tulenes kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksist. Hinnang tuleb anda ka kostja vastuväidetele, mille kohaselt on ta vaidlusaluse võla kostjale tagastanud.
lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Nimetatud nõuetele maakohtu otsus ei vasta. Hageja on õigesti märkinud apellatsioonkaebuses, et ka kostja ise ei ole vastu vaielnud hageja poolt esitatud faktilistele asjaoludele kokkulepete sisus, mille kohaselt pooled leppisid kokku raha andmises ja selle tagastamises. Kostja on väitnud, et ta on 240 618 krooni tagastanud hagejale sularahamaksetena (t.l. 139, 149). Seega on kostja omaks võtnud, et tal olid rahalised kohustused hageja eest hagiavalduses märgitud ulatuses. Maakohus ei ole nimetatud asjaolule tähelepanu pööranud.
lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus vaidluse lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma
§-dest 348 ja 351.
lg 2 teise lause järgi võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Maakohtul tuleb tuvastada, millised 3 lepingut poolte vahel 2004. aastal sõlmiti, mille kohta on asjaolud esitatud 14.12.2007 hagiavalduses p-des 1-4 (t.l.6). Kui maakohus leiab, et tegemist on suuliste korterite müügi eellepingutega, mis on vorminõuete täitmata jätmise tõttu tühised, siis võivad hageja nõuded tuleneda käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätetest. Hinnang tuleb anda ka hageja väitele, mille kohaselt tekkisid poolte vahel hagiavalduses toodud asjaoludel laenulepingust tulenevad õiguslikud suhted. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut suurele osale tõenditele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et tõendite hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja
§-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.